Kas TERVIST saab osta ja mis...
#21

Vanatehnika puhul puututakse tihti kokku ka asbestiga vist? Mäletamistmööda oli teine piduri friktsioonkatetes üks komponent enne kui avastati selle mürgisus. Tolm jääb kopsu kinni ja mingi valemiga välja ei köhi. Juba väga lühiajalise sissehingamise puhul 50/50 võimalus vanaduses kopsuvähki surra.
Vasta
#22

Moss Kirjutas:Vanatehnika puhul puututakse tihti kokku ka asbestiga vist? Mäletamistmööda oli teine piduri friktsioonkatetes üks komponent enne kui avastati selle mürgisus. Tolm jääb kopsu kinni ja mingi valemiga välja ei köhi. Juba väga lühiajalise sissehingamise puhul 50/50 võimalus vanaduses kopsuvähki surra.

Sellega seotult ka üks iseseisvumisjärgne lugu.
Nimelt tulid igasugused Soome spetsid, inspektorid, kvaliteettöölised Eestis valitsevat seisu kaema. Eestlastest noored arendajad võtsid nad rõõmuga vastu ja viisid vanasse tsehhi, näitamaks, mis sinna peaks peale rekonstrueerimist tulema.
Kõnnivad nemad siis mööda tsehhi ringi, vaatavad tööde käiku, kuulavad tulevikuplaane. Aga ühel hetkel paneb terve grupp soomlasi tulistjalu tsehhist minema. Eestlased kohe külalistele järgi ja kohe pärima, et mis juhtus..
Asi selles, et tsehhis kühveldasid vanapapid labidatega hoogsalt mingit saasta käru peale. Saast koosnes peamiselt kividest, betoonijääkidest ja laest alla kupatatud eterniidist.
Ei tahagi teada, kauaks nendel papidel seda elurõõmu jätkus..
Vasta
#23

Ära ja sellist mõttetut jama -- kae on silmasisese läätse tuhmumine -- hape ei saa sääl mingit rolli mängida.
Diislikütus pole mürgine, ega võta kedagi siruli, võib ülitundlikkuse korral allergiat tekitada.

supp Kirjutas:mul isal juhtus selline lugu, et silmadele tekkis kae, pidi opile minema (aeg oli juba kinni) aga tõstis töökojas akusid-üks libises ja kukkus ning hapet prtisis täpselt mõlemasse silma, paar päeva ei näinud midagi kui peale seda oli kontrollis kae kadunud kui tina tuhka ja viimased 20a pole silmadega muret olnud, samas tal tilkus paagi vahetusel diiselkütet käele ja paar nädalat oli siruli (tugev mürgitus läbi naha).
Vasta
#24

jurkman Kirjutas:Diislikütus pole mürgine, ega võta kedagi siruli, võib ülitundlikkuse korral allergiat tekitada.

"Pestud" diislikütus on väga mürgine, kuna tavaliselt kasutatakse selleks hapet. See jutt et seda tanklast ei saa on mögga, ise tangin ainult paarist tanklast, et vajadusel saaks tankla omanikule kerepeale anda.

Dad.
Vasta
#25

Moss Kirjutas:Vanatehnika puhul puututakse tihti kokku ka asbestiga vist? Mäletamistmööda oli teine piduri friktsioonkatetes üks komponent enne kui avastati selle mürgisus. Tolm jääb kopsu kinni ja mingi valemiga välja ei köhi. Juba väga lühiajalise sissehingamise puhul 50/50 võimalus vanaduses kopsuvähki surra.

Jah, eterniit ja pidurikatted tapavad lääne inimese kiirelt. Ka mets on arenenud riikide inimesele ohtlik keskkond, seal on ohtlikud taimed (suuremad neist kannavad põõsaste ja puude nime), mürgised putukad -sääsed, herilased ja vaenulikud loomad -põdrad, jänesed jne.
Venemaal Apatiitides jms kohtades töötasid vene naised lahtistes asbestikarjäärides nagu tolmutondid....ise nooruses 2 eterniitkatust terasharjaga puhtaks nühkinud, kindel on see, et ära ma suren...
Läks jutt garaažist metsa aga tuleb ka (vana)tehnikainimesele kasuks teada muid väljaspool töökoda varitsevaid ohte!
Vasta
#26

Keevitades saavad silmad kannatada põhiliselt 3 juhul:
1) Pole vaba kätt detaili hoidmiseks ja see tuleb punktiga fikseerida,
2) Elektroodi ots puudutab kogemata keevitatavat detaili,
3) Hämaras keevitamine - mõlemad eelnevad ja järsk valgustugevuse
muutus isegi läbi maski vaadates.


Tegelikult ei piira kahjustused vist niivõrd eluiga, kui just tegusate aastate arvu.
Vasta
#27

Ei maksa seda asbesti ja eterniiti üle dramatiseerida, paar korda aastas eterniitkatust lammutada ei tohiks küll vähki ega muud jama põhjustada -- selle elimineerib organismi immuunsusüsteem ja isepuhastusvõime.
Tähelepanu peaks pöörama need, kel vähk sisse kodeeritud -- lähisugulastel vähki olnd, sest vähk seda asbesti ootab, et saaks kivi alt välja roomata; ning riskirühm -- äbarikud, närveldajad, rasvamaod, paravossid jne.
Tervet sportlikku kodanikku ei tohiks vähk ohustada ka mõõduka asbestitarbimise korral, aga on muidugi ka erandeid.

kass Kirjutas:
Moss Kirjutas:Vanatehnika puhul puututakse tihti kokku ka asbestiga vist? Mäletamistmööda oli teine piduri friktsioonkatetes üks komponent enne kui avastati selle mürgisus. Tolm jääb kopsu kinni ja mingi valemiga välja ei köhi. Juba väga lühiajalise sissehingamise puhul 50/50 võimalus vanaduses kopsuvähki surra.

  Jah, eterniit ja pidurikatted tapavad lääne inimese kiirelt. Ka mets on arenenud riikide inimesele ohtlik keskkond, seal on ohtlikud taimed (suuremad neist kannavad põõsaste ja puude nime), mürgised putukad -sääsed, herilased ja vaenulikud loomad -põdrad, jänesed jne.
Venemaal Apatiitides jms kohtades töötasid vene naised lahtistes asbestikarjäärides nagu tolmutondid....ise nooruses 2 eterniitkatust terasharjaga puhtaks nühkinud, kindel on see, et ära ma suren...
  Läks jutt garaažist metsa aga tuleb ka (vana)tehnikainimesele kasuks teada  muid väljaspool töökoda varitsevaid ohte!
Vasta
#28

Tipi ergonoomikaloengus seletati seda asbesti mõju umbes nii - väikesed peened asbestikiud sisenevad hingamisteedesse ja jäävad limaskestadesse ja mujale kinni, nagu väikesed nõelad. Nende eemaldumine kestab mitu aastat ja kogu selle aja võitleb organism
hingamisteedes tekkinud ärritusega, mis lõpuks võibki viia vähi tekkeni.
Vasta
#29

Hmmh... Kuna ise alles noor ja valdav osa (vana)autoehitamist veel alles ees, siis pani see teema ikka mõtlema küll.
Samas, ma leian siiski, et liiga steriilseks ei tohiks ka minna. Selge see, et kui on ees kogu auto ülevärvimine, siis tuleb end varustada vastavate kaitsevahenditega (kindad, korralik respiraator, soovitavalt maalriülikond või vähe paksem riietus jne), kuid kui näiteks pidureid remontides juhtub tilk DOT-4 käe peale kukkuma... No ehk ei tee see hullu midagi, kui kohe maha pühkida, kuigi on küll päris hull mürk (ise oma auto peal katsetatud, mismoodi see värvi kahjustab). Ja samamoodi lähen ma ilmselt endiselt õlikaussi kukkunud mutrivõtmele oma käega järele.

Ja muidugi, lisaks sellele ei ole ka sugugi väheoluline, mismoodi muidu oma elu elatakse, sest töötingimused pole ju teadupärast ainuke, mis inimeselooma elu pikkust ja kvaliteeti mõjutavad...
Vasta
#30

Aga kas üldiselt oleks hea neid aktiivsöe filtritega maske kasutada ka niisama metallitöö tegemisel? Ala metalli ketaslõikuriga lõigates või lihvides ja keevitades jne?

Stiff Skunk Kustompood - http://www.stiffskunk.com
Diskustom Magazine - http://www.diskustommagazine.com
One Eyed Morse Kustoms pinstraibid | sildimeisterdamine | custom paint
http://www.kustom.ee
Vasta
#31

Hea oleks aktiivsöe filtriga maski kanda kogu aeg, halvemaks vast midagi ei tee, vb ebamugav on aga harjub ära. Jaapanlased kannavad tihtipeale suurlinnades tänavatel maske nina ees, keskmine vanus neil sellest kõrge!
Töötan metallitöö ettevõttes, mehed käiavad ja keevitavad päevad läbi, aktiivsöest ja filtrist on vast ainult kuulnud kaugelt. Kaitseprille ei taha eriti ette panna, kettakatted käiadelt võetakse ära, segavad...
Söe teema ikka rohkem mürgiste ainete puhul, kui käiad mingit erilist ainet või keevitamisel tekib mingi eriti mürgine gaas, tsingi teema vb...
Arvan, et see mure mis Tsiklimeistrit teemat algatama pani on ikka rohkem otsese keemia tulemus - värvid lakid lahustid, galvaanika juures ka muidugi ohtlik keemia - kroomiühendid, vasevärk ja kes teab veel mis. Arvata võib, et need mehed on tõsised tegijad ja profesionaalid kes ninapidi asja sees kogu aeg. Võtab verevähk ka noori ja vanu kes antud teemaga üldse kokku pole puutunud .
Vasta
#32

hulgus Kirjutas:
künnimees Kirjutas:Diiselkütus paneb käed paistetama, kui mitu päeva järjest selles paljakäsi solberdada. Muude lahustitega pole probleeme olnud.
Viimati kui diislit tankimse ajal kätele pritsis, olid mõemad käed alla küünarnuki punased, nahk kestendas ja kipitas, otsekui kuuma veega kõrvetatud. jama mitu nädalat.

Mida paganat sinna sisse oli siis segatud?

Mäletan, et "vanal heal" nõukaajal sai ikka õliseid käsi "naftaga" (loe - diiselkütusega) pestud, enne kui seebiga ligi läksid. Ei mäleta, et kellelgi oleks probleeme olnud. Nüüd igasugu õliste käte puhastusvahendid jms olemas ja olen üliharva diiselkütusega seda teinud; mõned korrad aga siiski...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#33

Liblikmutter Kirjutas:
Moss Kirjutas:Vanatehnika puhul puututakse tihti kokku ka asbestiga vist? Mäletamistmööda oli teine piduri friktsioonkatetes üks komponent enne kui avastati selle mürgisus. Tolm jääb kopsu kinni ja mingi valemiga välja ei köhi. Juba väga lühiajalise sissehingamise puhul 50/50 võimalus vanaduses kopsuvähki surra.

Sellega seotult ka üks iseseisvumisjärgne lugu. [...] ...ühel hetkel paneb terve grupp soomlasi tulistjalu tsehhist minema. Eestlased kohe külalistele järgi ja kohe pärima, et mis juhtus..
Asi selles, et tsehhis kühveldasid vanapapid labidatega hoogsalt mingit saasta käru peale. Saast koosnes peamiselt kividest, betoonijääkidest ja laest alla kupatatud eterniidist.
Ei tahagi teada, kauaks nendel papidel seda elurõõmu jätkus..


Ohh... kui katkisi eterniiditükke välitingimustes niisama (katki) loobitakse, tekib tolmu ju ülinapilt. Kui see tegevus toimub niiske ilmaga ja kütmata ruumis, siis peaaegu et ei tekigi. See, kes seda tegevust kardab, peab paras foob olema ikka.

Mida tuleks aga sissehingamisel vältida, on tõesti asbestitolm ja -puru. See tekib näiteks eterniitplaadi lõikamisel kivikettaga - katusele panemisel tuleb ju igal plaadil kaks nurka ära lõigata. Seda soovitan teha välitingimustes ja allatuult, et mitte nina-suu peale ei satuks. Samuti on seda asbest-ainest sisaldavat puru hulgim vanade autode siduriruumis ja piduritrumlites. Jällegi - kui neid puhastada nt suruõhuga puhumise teel, oleks mõistlikuks keskkonnaks välitingimused allatuult... või siis miski kaitsemask.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#34

Väävelhappega pestud diisliküttega puutusid endagi käed vist mingi aasta tagasi kokku. Ei varem ega ka nüüd hiljem pole ükski autonduses kasutatav vedelik kätel sellist punetust ja paistetust esile kutsunud kui tookord.
Vasta
#35

Samuti saavad kõrivähi inimesed kes kordagi ei ole suitsevat sigaretti suhu pistnud.Selge see, et keemiaga tegeledes on oht nende läbi hukka saada suurem.
Vasta
#36

valdo Kirjutas:Mida paganat sinna sisse oli siis segatud?
Ikka happega värvist puhtaks pestud ei muud. Kui mõnd detaili pesta vaja siis kasutage värvilist kütus - odavam ja ohutum
Vasta
#37

Mind pani natuke imestama kui liivapritsi teemas silikoosi ohust juttu polnud. Ja ka siin.
http://en.wikipedia.org/wiki/Silicosis
Samas tundub et kõigi ohutus piirangute vajalikkus on vere hinnaga selgeks saanud.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#38

Meenub mõni aasta vana juhtum, kus üks kodanik oma auto kütusepaagi kallal askeldas ning sealt ohtralt väävelhappega töödeldud diislikütusega ilmselt üle valatud sai. Mees suri põletushaavadesse.

Ford Granada
Vasta
#39

Seda näidati Pealtnägijas. Kütust osteti Saku tanklast ning pärast seda pandi tankla küll kinni, kuid avati paari kuu pärast ja töötab praegu ka. Nii et vaadake ette...
Vasta
#40

Kaitsevahendite kasutamine on vajalik ja õigustatud. kuid samas on see töötegemine siiski üks osa meie elust. Keegi ei mõõda ju kasvõi kord aastas kodus õhuniiskust, samas liigne niiskus tekitab tuberkoloosi jpm.Haiguse võib saada igalt poolt, mõned asjad lihtsalt soodustavad seda.Tean meest, kes kes terve elu suitsetanud ja terve kui härg, teine tegi sporti ja suri maha.Samas keegi ei loe ju ka poes pakipealt kokku, et mitu " E " säilitusainet seal on. Viimastel aastakümnetel on hakatud kasutama säilitusaineid ja muud sodi. Vanasti väetati peenart s..aga ja polnud kellelgi allergiaid.Praegu võib leida keekse, mille "parim enne" on alles poole aasta pärast ja siis on ka veel pehme. Võtad keeksi fooliumist välja ja imede ime, see helendab pimedas. Ei usu mitte, et tõsiselt hea ja tervislik.

Sõidame suurtega...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne