Digikaamerate fännid
#21

Minu pildid on enamasti kõik algelise Canon PS A520-ga automaarežiimis tehtud kui mõned öövõtted välja arvata. Hakkab teine vaikselt otsi andma, aga asja ajab veel ära.
http://oxygen.pri.ee/
Vasta
#22

Mis enne jäi veel mainimata ja mida soovitaks veel tähele panna.
Minu meelest on mõttekam mitte midagi osta kui võtta selline pill, mis välguga pildistamisel paugutab enne 4-5 välku tühja ja siis teeb alles pildi ära. Samuti on minu jaoks oluline päästikunupu "reaktsioonikiirus" ehk kui palju läheb aega mööda, kui päästik "häireolukorras" põhja lükata. Pean silmas seda, kui ei ole aega mingit kaadrit kaua ette valmistada ning on vaja pilt nobesti ära teha, siis ei tohiks asi jääda fotoka suutmatuse taha.
Vasta
#23

Minul on Pentax istD peegelkaamera ja ta teeb vahel 4-5 välku enne põhipilti. See ei tähenda sugugi seda, et ta vilets on. Kaamera teeb enne lisavälke erinevatel põhjustel. Üks neist on automaatne teravustamine. Kaamera ei teravusta tühja, tal on vaja objekti näha ning pimedas teeb ta selle tarvis mitu välku. Teine põhjus on veel inimese silmad. Kui pildistada inimesi ja tahta, et välguga punased silmad ei tekiks pildile, teeb kaamera välgu enne, et aru saada millised pikslid annavad erkpunase lugemi. Välguga tegelatakse nende pikslitega teistmoodi.
Kuid vahest on jah vaja kiiremini pilti, kui töötab pildiotsija ning siis ma lülitan automaatteravustamise välja ja fokusseerin ise oma silma järgi.
Üleüldse on digiaparaatide juures mitu nüanssi. Esiteks on inimene imelik loom. Me mäletame pilte oma mälestustest ja meenutustest hoopis teisiti, kui nad tegelikult olid. See tähendab, et pildid meie meeltes on palju erksamate värvidega. Kui teha mõni pilt, mis on kajastab reaalseid värve, siis hiljem seda pilti vaadates tundub meile, et kvaliteet on halb ja värvid tuhmid, kuigi mõõtmine on andnud tulemuseks, et värvid on paigas. Viga on inimeses. Mida selleks tehakse - digikaamerad lisavad värvidele juurde ning kokkuvõttes saame erksama pildi, kui tegelikult oli ainult selleks, et pilt oleks ilus ja meile meeldiks. Ma ei tea, paljudel kaameratel saab ka reaalset pilti teha, kuid mul on võimalus lülitada välja see ilustamisfunktsioon. Erinevate digikaamerate vahel on võistlus pigem selles, kes suudab värve paremini töödelda. Kui valida pildiformaadiks RAW ( toores ), siis pilti ei töödelda, pikslite lugemid jäetakse nii nagu nad olid pilti tehes. Kaamera puhul ei tasu piksleid arvestada mitmel põhjusel. Kõige enam oleneb see, milline objektiiv ees on ning teine aspekt peitub pikslite mahtuvuses. Kui me kujutame piksleid ette purkidena, mida valgus justkui "täidab", siis on erinevus fotoaparaatide vahel suur. Enamikel peegelkaameratel on mahtuvus suur ning pildi kontrastsus hea, sest toonid on piisavalt eristatavad. Kui pikslite täituvus on väike, siis ei saa toonide erinevus nii suur olla, sest purgid saavad nii öelda "täis", kuigi valguserinevus võiks suurem olla.
Kaameratest soovitaks Canon, Pentax ja Nikon, sest need on fotoaparaatide tootjad.
Vasta
#24

RAW formaadi kasutamisel on omad halvad küljed. Näiteks võtab selline fail mälukaardil üsna palju rohkem ruumi kui nö "tavaline" pildifail. Olen aru saanud nii, et selle funktsiooni põhiomadus on sellel, et jätta kasutajale endale võimalus pildi vastavalt vajadusele ja oma nägemise järgi töödelda. See on selline rohkem elukutseliste teema.

Mis puudutab neid, keda eelvälk häirib, siis võib ju alati soetada endale sellise kaamera, mille välklamp on varjatud klapi all või siis välgu lihtsalt välja lülitada. Siis ei tee kaamera ühtki sähvatust. Muidugi sellisel juhul ei saa mitte mingi vägi garanteerida teravat pilti ja head pildikvaliteeti kehvade valgustingimuste korral. Eelvälgul on lisaks teravustamisele ja punasilmsuse kõrvaldamisele ka see hea omadus, et enne seda "õiget " väku tehtud välgud valgustavad ära ka pildistatavast objektist kaugemal olevad objektid. Ühe ainsa välgu korral tuleb pilt umbes selline, kus kottpimedal taustal on ebaterav ülevalgustatud kujutis.
Fotoaparaadi tööpõhimõte ei ole fotograafia ajaloo jooksul muutunud. Valguskiired läbivad objektiivis läätsede süsteemi ja jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku sensorini, millele tekib pildistatava objekti ümberpööratud kujutis. Valgust peab sinna jõudma täpselt parasjagu. Vastasel korral on pilt kas ala- või ülevalgustatud.
Kuna oli juttu kiiresti pildi tegemisest, siis seletan kirvemeetodil lahti ka kiirfoto põhitõed. Seadistada tuleks aparaat nii, et objektiivi avaarv on võimalikult suur, et ühes ajaühikus jõuaks sensorini võimalikult palju valgust, ja võimalikult väike säriaeg, mis tähendab seda, et sensori katik on avatud väga lühikese ajaperioodi jooskul. Viimane garanteerib selle, et objekt(id) ei jõua vahepeal kuskile liikuda. Mida väiksem on säriaeg, seda suurem peaks olema ava. Samad reeglid kehtivad ka halbades valgustingimustes pildistamise korral, näiteks öösel.
Igasugused ööpiltide mõtted tuleb maha matta selliste kaameratega, millede objektiivide läbimõõdud on nii 1cm ringis. Sellistega on see asi ka teoreetiliselt võimalik, aga see eeldab tohutult pikka säriaega, mis omakorda tähendab seda, et objekt ja ka kaamera peavad kogu selle aja jooksul olema paigal. Seda saab teha näiteks statiivi või mõne muu toe abil. Väike kaamera on ilus ja vahva küll. Mahub taskusse ja puha, aga nii väiksesest august ei mahu valgus lihtsalt sisse. Samuti on öövõtte puhul, vähemalt seebikarpidega, välistatud igasugune zoomimine. Nii liigub objektiivi ava sensorist kaugemale ja valgust pääseb veel vähem sensorini. Aitab jälle säriaja suurendamine, mis eeldab omakorda kaamera ja objekti paigalolekut. Selliste minikaameratega zoomimisel on ka päikeselisel päeval täpselt samad probleemid, niiet selliseid mänguasju ei soovita osta mitte kellelgi.
Vasta
#25

Ei ole midagi, RAW on pilviste ja sombuste ilmadega hea asi, saab hästi taevast tumedamaks ja objekti heledamaks teha ning kontrasti lisada. Aga üldiselt RAW võtab ruumi palju ja lisaks soovitaks igaks juhuks panna nii, et teeks nii JPG kui ka RAW, sest kui just ei töötle tootjaprogrammiga, siis võivad isegi JPGd seaded olla paremad. Pilviste ilmadega võiks ka valgusbalanssi tõsta vastavalt vajadusele.

Aga kaamerat soovitaks midagi Canonilt. Teistel on ka väga head kaamerad, aga Canonil on sarnased kaamerad odavamate hindadega millegipärast. Canonilt ma vaataks vastavalt hinnale kas PS 570IS, SX100 või S5 IS. G seeria on ka hea, aga hinnad on veidi kõrgemad.
Vasta
#26

Digirevüüst lugesin ning endale sobiks ehk see http://photopoint.ee/toode.php?id=14556 , mis Teie oskate öelda ?

Päästegalerii

ytra.eu - Ühistranspordiportaal
Vasta
#27

siim089 Kirjutas:Digirevüüst lugesin ning endale sobiks ehk see http://photopoint.ee/toode.php?id=14556 , mis Teie oskate öelda ?
Sobib küll. Peaaegu samaväärne S5 IS-iga.
Vasta
#28

Ja tuli veel üks asi meelde, mida soovitaks teistele ka.
Fotokas (misiganes firma toodang) ei tohiks olla "karbikujuline", vaid aparaadi päästikupoolne ots peaks olema paksem/laiem (sõltub, kummalt poolt vaadata), s.t peaks olema koht, mille ümber ülejäänud kolm (madalalt pildistades ja pöidlaga vajutades suisa neli) sõrme panna. Pildistamine väsitab kätt märksa vähem, mugavam seda aparaati peos hoida ning minu arvates (isiklikule kogemusele tuginedes) on ka stabiilsus suurem.
Aga see on loomulikult minu subjektiivne arvamus, eks igaüks peab enda jaoks mugama ise leidma.
Vasta
#29

http://www.dpreview.com/reviews/specs/Fu...xs6000.asp

ise kasutan sellist pilli ja hetkel rahul!

jeep cherokee
cadillac fleetwood
http://www.zone.ee/mbcar/
Vasta
#30

Minu "tagasihoidlik" arvamus: fotograafiaks tuleb kasutada peegelkaamerat koos suurte välkude ja mitmete objektiividega. Kui tahta teha videot ehk tegeleda filmimisega, siis kasutada minimaalselt HD pihukaamerat, pigem pool-profi oma. Mõlemad minimaalsed komplektid koos kõigi vajaminevaga (suur kott, välgud, laadijad, statiiv etc) maksab min. 30000 krooni. Kabe komplekt 50-60K ja asjalik 150K.

Ja siis on seebikad, millest on minu arust üldse üks tüüp, mida vaadata. See on tõesti veekindel (testitud) Optio WP, W10 ja W20. Minu arvamus: seebikal on mõte ainult siis, kui temaga saab absoluutselt igal pool pildistada ja filmida, seejuures ei tohi tema suurus olla segav ega tüütu.

Kui veekindlus pole vajalik, siis tuleb mõttetu seebika asemel osta korralik helistav universaal, eriti hea, kui on seal veel ka GPS peal. iPod või Nokia N95 näiteks. Muidu käid ikka, nagu lits lapsega, sada aparaati taskutes ja mitte üks ei ole hea. Peegliga on vähemalt seljakotitäis head tehnikat ja siis kannatad selle kaalu ja tüütuse ära.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne