Kaugliinid varasemal ajal
#21

Seoses "rahvusvahelistega" tuli meelde üks lapsepõlvemälestus. Äkki oskavad mõned foorumlased pärast minu posti läbilugemist ka asja kommenteerida; tagantjärgi tarkusena tundub asi mulle veidi kummaline.

Tartu-Pihkvat sõitis Tartu pargi buss; vähemalt 70ndatel tavaline LAZ. Tegemist oli kiirliiniga, millel viimane Eesti territooriumi peatus oli Värskas ja järgmine juba Petseris.
Värskast saab Petserisse aga kahte erinevat teed mööda - Saatse kaudu ja praeguse Koidula piiripunkti kaudu. Tol ajal olid mõlemad teed kruusakattega. Ja see buss sõitis kuidas tuju oli! Mõnikord Saatse, mõnikord Koidula kaudu. Olgu pealegi, et vahepeal ametlikke peatusi polnud, kuid kas oli ikka normaalene, et bussijuht valis ise marshruudi?

See ei sõltunud ka teeoludest või muudest teguritest, vähemalt nii on mulle meelde jäänud. Asi selles, et vanaema elas mul Värska-Koidula-Petseri tee ääres ja aeg-ajalt käisime bussiga "linnas" (st siis Petseris). Millalgi hommikupoolikul see Pihkva buss liikus ja alati kiirustas vanaema tagant, et lähme kiiremini, võib-olla jõuame kiirbussi peale. Vahel see tuli, vahel mitte (siis tuli oodata järgmist, kohalikku bussi) ja käe tõstmise peale jäi ta seisma kah. Ning see oli vanaemale teada, et alati ei pruugi "kiirbuss" tulla; mittetulemise peale nenditi, et "täämpä läts Saatse`he". (Võimalik muidugi, et liikumistee sõltus nädalapäevast, vbl olid Saatse ja näiteks Matsuri siiski ametlikud peatused ja seda ei pruukinud vanaema teada.)
Milline hind sõidu eest kasseeriti, seda ma ei tea, piletit vaevalt, et sellisel puhul anti.
Ja alati, nii palju kui mina mäletan, oli liinil üks ja sama buss - punaste triipudega LAZ, esiklaas ehitud mingite narmaste ja vimplitega. Minu lapsearu jaoks olidki need narmad-vimplid "Kiirbussi" tunnuseksSmile, kui kusagil mujal sarnaselt ehitud bussi nägin, siis pidasin seda automaatselt "kiirbussiks" Smile Kas siis, kui see liin juhtus parajasti Saatse kaudu sõitma, teenindas seda sama punste triipudega LAZ, seda ma muidugi ei tea.
Vasta
#22

Eks igaühel teki erinevate bussimarkidega oma seosed.

Lapsepõlvest meenuvad Ikarused, mille esiosal paiknevad "tuulutusluugid" (nii lapsena näis?) olid vahel kas poikvel või täiesti avatud - külmemal ajal kinni. Kaugliini-Ikarusse sisse astudes on meelde jäänud salongis paiknev sinine tuli (üsna madalal vahekäigu põranda juures) ning erilisest materjalist kõrge seljatoega istmed - eest krobeline punane, tagant hallikas. Tegijamatel olid istmete peatoed kaetud veel valge kattega, ka kardinad olid osadel Ikarustel akende ees.
Vasta
#23

Sinine tuli lõi mind praegu allapoole vööd!
Sest ka mulle jättis see lapsena sügava mulje, aga praeguseks olin ma selle ära unustanud. Nüüd meenus ja tuli meelde ka, kui vinge see ikka oli, eriti õhtusel ajal. Mäletan, et olin eriti pettunud, kui mõnel bussil see ei töötanud.
Vägev!
Vasta
#24

Selles osas enda mälestused kuskil nelja-viie aasta vanusena sellised, et kaugbussidel (mis siis üldjuhul kiirliine sõitsid) oli istmete alune osa kõrgem kui vahekäik, nii Ikarustel kui LAZidel. Tavalistel linna ja maabussidel see nii ei olnud. See oli põhiline argument määramaks, kas tegemist oli mugava kiirliinibussiga või tavalise maaliiniga Smile
Vasta
#25

Ikarustel oli ikka "vahekäigu vagu" muudelgi kui pikaotsa masinatel. Linnaliinil tõesti polnud. Lazil mäletan seda küll "Turisti" mudelil.

Ps. Päris tatikaeast mäletan aga emme ütlemist bussipeatuses, et täna "Akvaarium" tuleb, ehkki sedaaegu pisiaknalisi suurt nagunii enam liikvel polnud.

loll on loll olla.
Vasta
#26

Minu lapsepõlv seostub kah "akvaariumitega", eriti liin 88 - Tallinn - Otepää - Antsla. Väljus Tallinnast 16.10, see kellaaeg on mällu salvestunud :-) Ükskord Otepäält Tallinna sõites Meleskis ütles vastutuleva LAZ-i juht, et tee eespool nii libe, et ta juba 2x kraavis käinud. Meie juht keeldus seepeale edasi sõitmast enne kui liivapuistur tuleb - üle 6 tunni ootasime, ei tulnudki.. liiv oli otsa saanud enne Meleskit. Õnneks polnud libe teeosa pikk ja teades, et eespool liivatatud sai edasi sõita. Vahepeal aga tegid kohalikud meile ekskursiooni Meleski klaasivabrikusse mis tollal töötas ja peamiselt õllepudeleid tootis. Samuti leiti kodust üles klaasivabriku muusemihoidja ja ka muuseumiga saime põhjalikult tutvuda.
Veel tuleb meelde, et väiksena ühe võõra onu kõrval istudes (ema seisis terve tee Tallinnast Otepääni, tol ajal olid bussid tihti puupüsti täis) rääkis see onu, et on olemas juba uued bussid millel uks ei käi hingedega lahti vaid liigub nagu lükanduks.. ma ei suutnud seda ette kujutada tollal, läks mitu aastat veel enne kui esimest korda selline Ikarus ette sõitis.

JAN
Suzuki GV & VW Caravelle
Vasta
#27

Veel tuli meelde, et sel liinil juhtus tihti, et juht ei teadnud kustaudu ta sõitma peab ja siis mõni staazikam reisija istus ees ukse juures olevale klapptoolile ja juhatas teed.

JAN
Suzuki GV & VW Caravelle
Vasta
#28

Seal Mägi-Eestis, kus minu lapsepõlvemaa, olid peamisteks tegijateks ikka LAZ-id ja PAZ-id. "Akvaariumeid" kohtas harva ja kindlatel liinidel. Kusjuures üks kindel "akvaarium" e. Ikarus sõitis täiesti marginaalset liini Võru-Rõuge-Krabi-Hintsiko ja seda ka Vabariigi ajal. Kui ma väga ei eksi, siis teenindas sama buss kaasfoorumlase mainitud liini Võru-Räpina-Värska-Krupp (väike vaheaeg Võrus ja muudkui edasi). Küll võis bussijuhil(del) ikka nüri töö olla, kui iga jumala päev tuli sõita Hinsikost KruppaSmile
Samas meenub veel Vabariigi algusaegadest (sõitsin siis selle nimetet liiniga päris tihti) elav seltskonnaelu: kusagil 18:30 paiku Võrust Hintsiko poole väljunud bussi ronis ALATI kirev seltskond - kes oli purjus, kes tõmbas tagumisel pingil lõõtsmoonikut, kes laulis niismaSmile Võrukeste värk - keegi ei pannud pahaks ka. Ja äia-ämma juure sõit oli alati lõbus tegevusSmile
Vasta
#29

Ja veel meenub selle Hintsiko-liiniga huvitav seik: Nimelt käis buss põhiteelt kõrvale kolkaküladesse (ilmselt käib tänase päevani). Oli suvel kuda oli, aga talvel ei viitsinud bussijuht neid "haake" libeda tee tõttu teha. Kui reisijaid oli, siis tegi, muidu mitte. Reede õhtul esivanemate juurde minnes tuli bussijuhile alati öelda, et "ma tulen esmaspäeva hommikul tagasi"; muidu buss suurelt teelt kõrvale lihtsalt ei pööranudSmile
Vasta
#30

Leidsin raamatu "Autobusside sõiduplaanid", Tallinn, kirjastus "Valgus", 1985. Ajasin sellest jälge, kuidas sai lapsepõlvest tuttav liin 281 Võru-Krupp sõita Hintsikosse. Palun: liin nr 29, Võru-Rõuge-Krabi-Hintsiko. Väljus Hintsikost kuke kiremise aegu Võrro, käis päeval Krupas ja jõudis õhtul kodo tagasi.
Praegusel ajal suurima väljumiste arvuga liin 724 Tallinn-Tartu sõitis neil aegadel 4x päevas, sõiduaeg oli 3 h 05 min. Ja oli liin 732, mis sõitis sama teed 4 h 35 min peatudes iga piimapuki juures.
Vasta
#31

JAN007 Kirjutas:Veel tuli meelde, et sel liinil juhtus tihti, et juht ei teadnud kustaudu ta sõitma peab ja siis mõni staazikam reisija istus ees ukse juures olevale klapptoolile ja juhatas teed.
Suvel nr 327 Tartu-Pärnu bussiga sõites oli sama lugu, Elvas mingi vanem proua hakkas juhatama, Elvani sõitis plaanist 15min maas Toungue
Vasta
#32

Mul on kogemus Tartu-Kaunas bussiga kusagilt nõuka aja lõpust. Leedu mehed sõitsid ja olid ilmselt esimest korda sel liinil. Kunagi õhtupoolikul see buss väljus, nii et talvel käis sõit pimedas. Igatahes suutis see buss Elvas nii ära eksida, et reisijad, keda oli bussis päris vähe, ei osanud ka enam juhatadaSmile Lõpuks, kui Otepääle jõudsime, siis oskasin mina Valga-suuna kätte näidata, kuid tegelikult pidi buss Elvast ikka üle Rõngu Valka minemaSmile
Vasta
#33

Lemmikliin oli 97 Tallinn-Pühajärve.Sõitsid Lux sid,hiljem valge pruunid(punased) 255 ed.Mingi liin käis ka Käärikult läbi Tartu Tallinna.Tartu pargi bussid sõitsid.See oli veel aeg kui esiklaasi taga oli silt Tallinna 97 na Tallinn

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#34

Kuna 97 käis läbi Viljandi, siis oli sõiduaeg pikk aga kasutasin seda vahest Otepäält Tallinna sõiduks kui 112-st maha olin jäänud (väljusid Otepäält 14.45 ja 15.45). 112-l oli arusaamatu pooletunnine seisuaeg Tallinnast tulles Tartus aga sellest hoolimata oli see kiireim otseliin Tallinna ja Otepää vahel. Aastaid sai sellega iga nädalavahetus Tallinnast Otepääle ja tagasi sõidetud.
Aga 97 puhul tuli ette juhuseid, kus see Pühajärvele ei sõitnudki libeduse tõttu ja lõpetas Otepääl.

JAN
Suzuki GV & VW Caravelle
Vasta
#35

Oli ka liin Tallinn -Vergi.See buss peatus iga posti juures.Ja ,see ehk minu viga,igakord kui tollega maale sai sõidtud kooles see buss ära.Bussiks 255.Aga sinnakanti käis weel busse.Käsmu Võsu liini juhile sai siis mitmekeisi raha kogutud ja eritasu sõitis buss soovitud sihtkohta välja(Võsult -Altjani)Maksimum taks oli 10 rutsi.Jõudsin mina kohale ja ka bussijuht oli rahul.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#36

Põrsapõlvest (nii 70-ndate esimesest poolest) meenub, et lemmikkoht Ikarus-Luxis oli tagumine rida, sealt oli hea oma isiklikust aknast välja vaadata. (pildil paraku küll Ikarus 66)
http://www.siteupload.de/o302300-7062457...b29918ccb3-
[Pilt: t302300-schieck7jpg.jpg]
Vasta
#37

PETSS Kirjutas:Oli ka liin Tallinn -Vergi.See buss peatus iga posti juures.Ja ,see ehk minu viga,igakord kui tollega maale sai sõidtud kooles see buss ära.Bussiks 255.Aga sinnakanti käis weel busse.Käsmu Võsu liini juhile sai siis mitmekeisi raha kogutud ja eritasu sõitis buss soovitud sihtkohta välja(Võsult -Altjani)Maksimum taks oli 10 rutsi.Jõudsin mina kohale ja ka bussijuht oli rahul.
Sellega seoses hakkas mind huvitama, kas mõni Võsu-Käsmu bussidest jäi sinna ööbima ennevanasti? 80ndate teisel poolel ööbis Lahemaal ainult toosama Viitna-Võsu-Vergi liin. Käsmu bussid sõitsid kõik Tallinna tagasi.
Vasta
#38

mustninja Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Oli ka liin Tallinn -Vergi.See buss peatus iga posti juures.Ja ,see ehk minu viga,igakord kui tollega maale sai sõidtud kooles see buss ära.Bussiks 255.Aga sinnakanti käis weel busse.Käsmu Võsu liini juhile sai siis mitmekeisi raha kogutud ja eritasu sõitis buss soovitud sihtkohta välja(Võsult -Altjani)Maksimum taks oli 10 rutsi.Jõudsin mina kohale ja ka bussijuht oli rahul.
Sellega seoses hakkas mind huvitama, kas mõni Võsu-Käsmu bussidest jäi sinna ööbima ennevanasti? 80ndate teisel poolel ööbis Lahemaal ainult toosama Viitna-Võsu-Vergi liin. Käsmu bussid sõitsid kõik Tallinna tagasi.

90.-date algusest nagu mäletaks et mingi (suvine?) buss küll ööbis Käsmus.

Aga talviti oli pidev lugu, et buss Käsmu ei sõitnud. Juht veel tihtilugu küsis Erust välja sõites, et kas Käsmu minejaid on, võin risti peal maha panna. Mina läksin mitu korda seal maha (sihtkohaks oli mul Käsmu-Järve). Korra jalutasin ka keset talve pilkases pimeduses (kuigi kell polnud palju) Võsult Käsmu-Järvele. Olin siis vist umbes kümneaastane.

Ühe Lääne-Viru kohaliku(?) liiniga oli vähemalt korra selline lugu, et ta Käsmu keeldus sõitmast, aga kuna mereäärne osa teest oli puhas, sõitis sinnani, kus tee metsavahele läheb (peaaegu järve tee otsa) ja pööras seal ringi. Täpsemaid asjaolusid ei mäleta kahjuks.

Tartu-Jõgeva-Rakvere-Võsu buss tegi talviti mõnikord lõpp-peatuse Võsu pagariäri ees, sest ei julgenud mäest alla sillale sõita. Sel liinil mäletan vaid korra LAZ-i sõitmas (ise tookord kahjuks bussi peale ei läinud, käisin kedagi saatmas või kellelgi vastas), muidu ikka Ikarused. Õhtuse Tallinna bussi saabudes seisis Võsul tavaliselt 2 ikarust ja üks kohalik buss (PAZ, LAZ või mõni väiksem Läänekas).

Need mälestused siis kõik 90.-datest ja selle sajandi esimestest aastatest.
Vasta
#39

zazik Kirjutas:Tartu-Jõgeva-Rakvere-Võsu buss tegi talviti mõnikord lõpp-peatuse Võsu pagariäri ees, sest ei julgenud mäest alla sillale sõita. Sel liinil mäletan vaid korra LAZ-i sõitmas (ise tookord kahjuks bussi peale ei läinud, käisin kedagi saatmas või kellelgi vastas), muidu ikka Ikarused. Õhtuse Tallinna bussi saabudes seisis Võsul tavaliselt 2 ikarust ja üks kohalik buss (PAZ, LAZ või mõni väiksem Läänekas).
Seda Pagari äri lõppu isegi kogenud. Tavaliselt sai ikka seal peatuses maha mindud ja kui rahvast rohkem polnud, siis juht keeras bussi ringi ja põrutas kilomeetri jagu tagasi Koljakule, kus neil öömaja oli.
Üldiselt kuni Sebe tulekuni liikus sellel liinil alati kindel buss, vahel harva oli mõni reservist võetud. 99% juhtudest siis Ikarus 256.
Võsu bussijaamas oli jah 3 bussi alati umbes poole 7 aeg õhtul. Tartu ja Tallinna Ikarused ning kohalik PAZ, mis kaugemalt tulnud rahva Verki viis Smile
Aga seda Käsmus ööbivat bussi ei tea ka 90ndatest. Aastal 94 sõitis lühikest aega üks E-Partner kirjadega buss, mis võimalik et isegi ööbis, aga seda ka Vergis sel juhul. Kusjuures paar aastat tagasi oli ka Sebe üks buss suviti öösel Altjal.
Vasta
#40

Vergi liini hiljem pikendati kuni Altjani??Ja Rakvere-Vergi PAZ (35 liin kui õigesti mäletan)õhtul enam ei liikunud.Koolimäele jõudis buss õhtul 20.30 ajal,Vergini jäi veel 3-4 peatust.Hommikul Tallinna poole buss väga varase minekuga.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne