Mis ei meeldi liikluses.
#41

Said mu postitusest veidi valesti aru. Aga samas kui ma seda ise nüüd uuesti loen, siis võib tõesti aru saada nii, et jutt käib ainult teooriast. Tegelikult pidasin silmas seda, et ei ole oluline mitte kuupäev juhilubadel vaid see, kui palju inimene tegelikult roolis on viibinud. Mõnel seisab auto ukse ees ja ta sõidab sellega keskmiselt kaks korda aastas (selliseid on palju). Mõni aga ei ole elu sees mingil reaalsel tänaval autot juhtinud, ent sõidab paremini kui see, kellel on paberite järgi 10 aastat juhistaaži. Siin ma jälle eelnevalt mõtestasin end valesti, sest mitte ei tea sellised liiklusest rphkem, vaid neil on kiiremad refleksid ja parem autotunnetus näiteks.
Vasta
#42

fic Kirjutas:
oxygen Kirjutas:Ja üsna kindlalt võin väita, et on inimesi, kes ei ole elu sees tänaval autoroolis viibinud, ent teavad liiklusest rohkem kui mõned "staažikad" (load käes umbes 10+ aastat) juhid.
Totaalselt loll jutt. EI OLE teoorial mõtet kui praktika puudub. Lükka ümber mu väide .. Need kes ei ole liikluses, neid see ei huvita, vastupidisel juhul oleks neil load .. On palju pisinüansse mida lubadeta inimene ei TEA ning mida suure tõenäosusega ei õpetata autokoolis ..
oxygen Kirjutas:Said mu postitusest veidi valesti aru. Aga samas kui ma seda ise nüüd uuesti loen, siis võib tõesti aru saada nii, et jutt käib ainult teooriast. Tegelikult pidasin silmas seda, et ei ole oluline mitte kuupäev juhilubadel vaid see, kui palju inimene tegelikult roolis on viibinud. Mõnel seisab auto ukse ees ja ta sõidab sellega keskmiselt kaks korda aastas (selliseid on palju). Mõni aga ei ole elu sees mingil reaalsel tänaval autot juhtinud, ent sõidab paremini kui see, kellel on paberite järgi 10 aastat juhistaaži. Siin ma jälle eelnevalt mõtestasin end valesti, sest mitte ei tea sellised liiklusest rphkem, vaid neil on kiiremad refleksid ja parem autotunnetus näiteks.

oxygen ja fic, küll Te 19 aastased, olete kõvad mehed aastatepikkusest praktikast rääkima.Cool
Teate, et vaidluses ei selgitata mitte tõde, vaid kõvemat vaidlejat?

Muidugi pole minagi kõige õigem sõnavõtja, kuivõrd ametlik juhiluba vaid vist kolm aastat olnud. Igatsugu mootoriga ja ilma, suuri ja väikesi, rataste ja roomikutega apparaatusi olen aga käitand ja käsitsend nii hobi korras kui ametiks sest ajast kui Teie siia ilma sündisite.
Omadest kogemustest ütleks, et 30a. vanuses lõppeks autokooli minnes, ega säält edasi roolis olles pole auto käsitsemise kohta miskit juurde õppinud. (va. nõmedate elektrooniliste lisanditega toimetulemise)
Küll aga õppisin sotsiaalset suhtlust, ehk siis eeskirjade järgi viisakamini liiklema.
Autoõpetajagi ütles, et: "sõidumees oled ju kõva, liiklema veel vaja õpetada!"Toungue
Eksamid, nii kooli kui ARKi, tegin esimese korraga ära.
Soovitan kõigile, kes nagu mina niisamuti, ilma loata sõidavad, kui vähegi võimalus, käige koolis ka ära. Koolitarkus külge mööda kunagi maha ei jookse. Paraku aga on tõsi ka see, et kes muidu autojuht pole, ega kool ka selleks tee.

loll on loll olla.
Vasta
#43

Keegi ei ole vaielnud, mina palusin selgitada ja selle ka sain. Vaidluses ei selgitatagi tõde, kuid väitlema olen nõus küll. Ei räägi kogemustest, sest tean, et need tulevad ajapikku. Enda sõiduoskust üle ei hinda. ARK Tallinnas esimese korraga tehtud.

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#44

Lõppkokkuvõttes on teksti lugedes suht hästi näha, kui inimesed tegelikult ei valda asja, millest nad kõvasti ja paljusõnaliselt arvavad. Kui kedagi õudsalt häirib mingi asi mis saab häirida ainult rekkajuhti ning ta nimetab ennast "onuks", kuid samas on kirjastiili järgi ilmselgelt alaealine, siis see jutt näeb lihtsalt debiilne välja ning on väärt neid kommentaare mis see saab. Eks ise teate.
Vasta
#45

Ei tea kas meelega või kogematta.Wiimasel ajal näha üha rohkem masinaid näha liikumas (ka pimedal ajal) parktuledega.Nagu Wenes juba.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#46

Kas sellist asja ka Tallinas näha on olnud Tartus vähemalt pole sellist asja kohanud. http://www.youtube.com/watch?v=7OBEznNh-fs&feature=related

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#47

miniest Kirjutas:Kas sellist asja ka Tallinas näha on olnud Tartus vähemalt pole sellist asja kohanud. http://www.youtube.com/watch?v=7OBEznNh-fs&feature=related
Filigraanne ajastatus, aga samas kellelegi järgi teha ei soovita Smile
Vasta
#48
Exclamation 

Autojuhid ei tea, millal kasutada tagumist udutuld. Käib ikka närvidele kyll sul ees ere punane tuluke põleb,pane või päikseprillid ette.Mööda ei saa minna,sest liiklus tihe, hoia pikivahet,aga see ka ei aita, ikka särab edasi.
Minuarust mingi väike vihm, või lumi ei ole veel halb nähtavus... mõelge.. usun et ma pole ainuke, kes sellel teemal viriseb...
Vasta
#49

siil77 Kirjutas:Autojuhid ei tea, millal kasutada tagumist udutuld. Käib ikka närvidele kyll sul ees ere punane tuluke põleb,pane või päikseprillid ette.Mööda ei saa minna,sest liiklus tihe, hoia pikivahet,aga see ka ei aita, ikka särab edasi.
Minuarust mingi väike vihm, või lumi ei ole veel halb nähtavus... mõelge.. usun et ma pole ainuke, kes sellel teemal viriseb...

Mis siin tagumisest rääkida, juba esimesi udukaid ei osata kasutada.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#50

miniest Kirjutas:
siil77 Kirjutas:Autojuhid ei tea, millal kasutada tagumist udutuld. Käib ikka närvidele kyll sul ees ere punane tuluke põleb,pane või päikseprillid ette.Mööda ei saa minna,sest liiklus tihe, hoia pikivahet,aga see ka ei aita, ikka särab edasi.
Minuarust mingi väike vihm, või lumi ei ole veel halb nähtavus... mõelge.. usun et ma pole ainuke, kes sellel teemal viriseb...

Mis siin tagumisest rääkida, juba esimesi udukaid ei osata kasutada.

Esimeste udukate kasutamine on hoopis teine lugu. Esiteks need üldjuhul ei häiri kedagi nii nagu tagumised udukad. Kui on originaaludukad, siis ei häiri nad märkimisväärselt kedagi. Teiseks - paljud kasutavad esimesi udutulesid valgel ajal lähitulede asemel, mis minu arvates on näiteks ksenoonlaternatega autode puhul igati õigustatud. Kuigi on keelatud.

Tagumiste udukate väärkasutamine ajab minul ka harja punaseks. Esiteks - hoolimata nähtavusest ja kõigest muust, LINNAS TAGUMIST UDUTULD KASUTADA EI TOHI! Eriti kui udutuli asub gabariidi ja piduritulega samas blokis, on see ikka tõeliselt vastik, mõne auto puhul on udutuli piduritulest nii palju eredam, et piduritule süttimist on raske märgata. Ja kui auto kasvõi foori taha seisma jääb, lisandub kohe ka teine tingimus, miks tagumist udutuld kasutada ei tohi: SEISVAL AUTOL TAGUMINE UDUTULI PÕLEDA EI TOHI!
Ise olen võimaluse korral tagumise udutule väärkasutajale kaugtuledega kuklasse istunud, mõnikord on see ka mõjunud. Aga loomulikult kasutan seda võimalust vaid siis kui sellega teisi kaasliiklejaid ei häiri.
Vasta
#51

zazik Kirjutas:Teiseks - paljud kasutavad esimesi udutulesid valgel ajal lähitulede asemel, mis minu arvates on näiteks ksenoonlaternatega autode puhul igati õigustatud. Kuigi on keelatud.
Mis on keelatud?

§ 178. /.../ Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.
Vasta
#52

session Kirjutas:
zazik Kirjutas:Teiseks - paljud kasutavad esimesi udutulesid valgel ajal lähitulede asemel, mis minu arvates on näiteks ksenoonlaternatega autode puhul igati õigustatud. Kuigi on keelatud.
Mis on keelatud?

§ 178. /.../ Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

Päevatuled ja udutuled on siiski kaks erinevat asja.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#53

session Kirjutas:
zazik Kirjutas:Teiseks - paljud kasutavad esimesi udutulesid valgel ajal lähitulede asemel, mis minu arvates on näiteks ksenoonlaternatega autode puhul igati õigustatud. Kuigi on keelatud.
Mis on keelatud?

§ 178. /.../ Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

Päevatuled on hoopis teine lugu. udutulesid ei saa kohe kindlasti päevatuledeks nimetada, ja vastupidi.
Vasta
#54

zazik Kirjutas:Esimeste udukate kasutamine on hoopis teine lugu. Esiteks need üldjuhul ei häiri kedagi nii nagu tagumised udukad.

Ja siis imestad, miks eessõitev auto, kui sa talle piisavalt järele jõuad oma udutuledega, tagumise(d) udutule(d) omal mõnuga põlema keerab...
Smile
Vasta
#55

Mu meelest on udutulude temaatikas asi pigem selles, et neid ei kasutata nagu mainitud, lähitulede asemel, vaid ikka koos lähituledega, et oleks "ägedam". Vaadake maanteel selle pilguga vastutulijaid ja näete kui palju selliseid on. Mingist nähtavust takistavast udust väljas pole muidugi juttu, kui ainult sellest udust, mis "pööningul" nähtavust segab.
Vasta
#56

Politsei kiusab neid juba piisavalt, niiet pole mõtet väga pablada. Natuke aega veel ja on plats puhas.
Vasta
#57

praud Kirjutas:Mu meelest on udutulude temaatikas asi pigem selles, et neid ei kasutata nagu mainitud, lähitulede asemel, vaid ikka koos lähituledega, et oleks "ägedam". Vaadake maanteel selle pilguga vastutulijaid ja näete kui palju selliseid on. Mingist nähtavust takistavast udust väljas pole muidugi juttu, kui ainult sellest udust, mis "pööningul" nähtavust segab.

Esimesed udutuled ei tohiks vastusõitjaid olulisel määral segada, sest nende valgusvihk on suunatud ju väga alla, praktiliselt otse auto nina ette (vrd - lähituled on suunatud veidi kaugemale ja kaugtuled veel kaugemale). Vastusõitjale ei tohiks sealt eriti midagi häirivalt silma kumada.

Kordaks veelkord seadust (liikluseeskirja):

Tsitaat:§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

§181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.


Ehk siis politsei saab sekkuda (ja peaks sekkuma) vaid siis, kui:

a) Esimesed udutuled põlevad hea nähtavuse korral. Kui sajab vihma, lund, lörtsi, tuiskab, on udu vms, siis kõik need halvendavad nähtavust, st nende ilmaolude korral on esimeste udutulede kasutamine õigustatud.

b) Tagumised udutuled põlevad hea nähtavuse korral (vt eelnev loetelu).

c) Tagumised udutuled põlevad asulamärgi kehtivuspiirkonnas.

Kõikidel muudel juhtudel on udutulede kasutamine tegelikult õigustatud. Nt tihedas udus, lumesajus vm mulle tegelikult meeldib, kui eesliikujal on tagumised udutuled sisse lülitatud - näen teda siis mõistlikult kauguselt. Nt juhul, kui keegi üliettevaatlik liikleja sõidab minu ees uduga 20-30 km/h, jõuan ma oma liikumiskiirust veel aeglustada ilma äkilisi manöövreid ette võtmata. Peame ju sellega seoses avestama, et erinevate inimeste silmad on erineva tundlikkusega - olukorras, kus üks inimene suudab ähmaseid kogusid veel udus/pimedas eristada, ei suuda teine seda enam teha. Seetõttu on ka (ohutu) liikumiskiirus sellistes ilmaoludes üli-individuaalne ja võib erineda lausa mitu korda. Üldiselt on inimese vananedes tendents silmade tundlikkuse kadumisele. Samas nt perearsti juures tõendit taotledes kontrollitakse ju ainult nägemisteravust, mitte tundlikkust...

Mis puudutab aga tagantliikuja pimestamisse tagumiste eredate udutulede poolt, siis nagunii on mõistlik väga halbade nähtavuse- ja ilmaolude korral hoida maanteel pikivahet, mis on arvuliselt ca 2-3 korda kiirusest km/h suurem - 150 meetri pealt ja kaugemalt selline heledalt särav punane aga enam ei häiri.

Mis mind sellega seoses üliväga häirib, on see, et mõned sõidavad lumevaalulisel teel, tihedas lumesajus vm tee- ja ilmaoludega teises p...s kinni, st olematu pikivahega. Aga kui mina pean midagi seoses teeoludega äkitsi ette võtma? Kutsun selliseid hoolimatuid liiklejaid oma slängis "autopededeks", sest kuidas ikka nimetada kodanikke, kellel meeldib teistel p...s käia/olla Wink

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#58

oldmoped Kirjutas:
zazik Kirjutas:Esimeste udukate kasutamine on hoopis teine lugu. Esiteks need üldjuhul ei häiri kedagi nii nagu tagumised udukad.

Ja siis imestad, miks eessõitev auto, kui sa talle piisavalt järele jõuad oma udutuledega, tagumise(d) udutule(d) omal mõnuga põlema keerab...
Smile

Ise ma udutulesid vääriti ei kasuta. Räägin oma kogemusest, nt. häirivaid lähitulesid kohtab palju sagedamini kui häirivaid udutulesid.
Näiteks busside ja veoautode puhul mulle vähemalt linnas meeldibki kui nad kasutavad lähitulede asemel udutulesid, sest need asuvad madalamal ja ei paista tagumisest aknast sisse kui ummikus sellise masina ees olla.

See esimeste udutulede vastane nõiajaht jääb mulle suhteliselt arusaamatuks, püüda ja peedistada tuleks neid, kelle auto valgustusseadmed kaasliiklejaid häirivad. Olgu see siis udu-, lähi- või minupärast kasvõi numbrituli. Kuigi siin tuleb ka mängu see, et erinevaid juhte häirivad erinevad asjad.
Vasta
#59

zazik Kirjutas:... tuleb ka mängu see, et erinevaid juhte häirivad erinevad asjad.

Kui juba tulesid puudutavate häirivate faktorite peale jutt läks, siis mind häirivad pimedal ajal väiksematel teedel VÄGA sellised liiklejad, kel vaid üks esituli põleb ning ohutuled ei ole sisse lülitatud.

Ma pean ju kuidagi eesoleva teelõigu gabariite tunnetama - väiksematel teedel tavaliselt helkurposte ja äärejooni pole ning vastutuleva auto korral minu auto tuled eriti ettepoole ei valgusta.

Kui vastutuleval autol põlevad mõlemad esituled, siis suudan ma auto paiknemise põhjal ligikaudu hinnata nii auto kui ka tee gabariite. Kui aga vaid üks tuli, mine võta siis kinni, kas vastu tuleb mootorrattas või siiski auto? Kui siiski auto, siis kumb tuli tal põleb ja kumb mitte?

Tavaliselt olen sel juhul oma kiiruse ohutuse tagamise tõttu väga alla lasknud ning tulede vilgutamisega märku andnud, et pane ohutuled peale. Väga sageli ei ole see aga aidanud.

Eriti hull on sama olukord tihedas udus või lumesajus, kus tuledele lisaks hakkab auto enda gabariite nägema vaid tõesti mõne(kümne) meetri pealt.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#60

Ei teagi kelle probleem see peaks olema.Paljudes bensujaamades olemas ka haagiserendid.Paraku nende tulede seisukord alla igasugust arvestust.Küll ,ei tööta park küll pidurituled.Suuremad probleemid suunatuledega.Viga tundub olevat enamustel pistikupesas ,mis oskamatu käsitsemisega rukkise keeratud.Eelmisel näddalivahhetusel ühes bensukast laenatud haakel ,vastas kõikidele nõuetele 4 vaid üks.Aga sellise mittekorras haake järgi sõitmine ,mitte just meeldiv .LKW niikõrge näed veel wedava auto tulesid aga sõidukaga järgi sõites peab väga tähelepanelik olema.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne