[indrek1000]

Mõned päevad tagasi juhtus kah selline asi et üritasin teha maanteele parempööret ja vaatan vasakult tulev juht lükkab suuna paremale sisse (ise võttes hoogu maha). Südamerahus keeran ära aga järsku tema mul kannul ja signaalitab. Kohe tekkis mõte et miks see suunatuli siis? Hiljem vaatasin numbrimärki ja tegemist oli Poola kodanikuga.

[PETSS]

Praegu remondis Vesse wiadukti üks pool.Ja liiklus toimib toise poole pea.Ok!Kõik kena saabki warsti mõne asja korda.Ja seal wahhetult enne wiadukti NESTE jaama juures Ühisteenuste reruleerija.Päewal wend vehib aga õhtusel tipptunnil kui teda kõige rohkem waja oleks ,taat kadunud.Jutt tänsest õhtust kell 16.50 oli weel seal,17.00 kadunud(kas kindel tööaeg?)Ja NESTE tanklast wäljapööramine linna poole koos teise kollegiga 5-6 minutit.Ehk oleks weel rohkemgi aega läinud kui mitte minu wäljapeetud rahulikus poleks toimima hakanud.Kuna keegi wabatahtlikult teed ei andnud tuli kasutada nn 1.liigi võtet.Ja probleem lahenes.Oleks see Ühisteenuste taat seal edasi olnud ja oma tööd teinud poleks probleemi tulnud.

[vilkar.]

Ise veel juhtimiseks liiga noor, kuid kaassõitjana isegi ajavad närvi inimesed, kes ajavad lihtsalt juttu ülekäiguraja kohtades. Kunagi ei saa aru kas tahavad üle minna või mitte. Aga õnneks olen näinud, kus selliseid isikuid on trahvitud.

[Huck]

Huvitav, et eesti inimene peab targemaks ohuolukorras tulesid vilgutada või signaali anda mite aga korraks gaas lahti lasta näiteks või natuke äärepoole tõmmata. Mõõdasõitudel enamasti siis.

Kuna ise liigun reeglina kahel rattal siis ei tule mõttesegi tsiklil kellegi mõõdasõitu meelega takistada- ikka tõmban serva niipalju kui saan või lasen vähe aeglasemaks.

Oma õigustes ollakse ikka väga kinni.

[Jesper]

Mul tekib seda teemat sirvides aina rohkem küsimus, et kas "eesti inimesest" pajatajatel mingit võrdlusmomenti ka on? Mul näiteks värises läbi paljukiidetud ja eeskujuks toodud Rootsi pealinna liikluse kahekordset läbimist jalg päris tuntavalt Ei usu ka hästi, et need hullud seal kõik araablased olid. Prantslastest ma üldse ei hakkagi rääkima. Eestis muidugi on ehk abiks ka see, et ma siin elan ja matsu jagan, aga ei ütleks küll et mingi takistamine ja õiguste taga ajamine suures perspektiivis mingi probleem on. Pigem hakkab silma teist pidi üle löömine, ehk pisimagi eksimuse tegijat hakatakse kõvasti korrale kutsuma. Vot seda pole küll kuskil silma hakanud.

Ma paigutaks oma väga piiratud kogemuse järgi Eesti liikluse sujuvuse umbes nii, et kui Saksamaa on 10 punkti, siis Eesti on 7, Läti 6, Rootsi 5, Prantsusmaa 2, Poola 1.

[fic]

Ise veel juhtimiseks liiga noor, kuid kaassõitjana isegi ajavad närvi inimesed, kes ajavad lihtsalt juttu ülekäiguraja kohtades. Kunagi ei saa aru kas tahavad üle minna või mitte. Aga õnneks olen näinud, kus selliseid isikuid on trahvitud.

Usu mind, see on veel väikene probleem. Saad load ja mõistad.
Ükspäev eriti nõme olukord, kus Saue viadukti all Pärnu poole kaob teine rida ära. Sõidab üks uus Audi A8 minuga samal kiirusel 70-75ga (70 ala oli) teises reas pikalt juba. Järsku laseb signaali ja tõmbab mu taha. Kui see kitsend läbi saanud siis sõidab kõrvale ja näitab, et ma olen debiilik. Enda ja teiste meelest meelekohaga kõik korras ja tuttav kes ees sõitis ütles, et nägi peeglist olukorda ja aru ei saanud tõmbleja seisukohast, sest märk, et rada ära kaob, on pandud leebelt öeldes pool km ettepoole. Ja kui oled loll ja viimasele hetkel jääb, siis iseasi kas kiirendad ette või aeglustad taha, kuid signaali laskmine.. milleks ?

Selliseid asju on veel palju ja palju, kuid õnneks ei meenu..

[hqs]

fic, ju ta arvas, et "tal on suurem" - sellised üldjuhul eeldavad, et neil on ka näiteks raudtee ülesõidul eesõigus

[oldmoped]

Aga õnneks olen näinud, kus selliseid isikuid on trahvitud.

Selline segadusttekitav seismine on nõme küll , aga rohkem ikkagi inimese peakujus kinni. Väita, et keegi on selle eest trahvi saanud on natuke liig - kuidas ja mis seaduse alusel oleks võimalik jalakäijale kõnniteel seismise eest kuidagi trahvi teha? See, et Sõiduteel asub samas juures ülekäigurada ei muuda kuidagi kõnnitee staatust.

[Jesper]

Riigikohtu lahendiga on paika pandud, et ülekäigurada tähistava märgi ja sõidutee serva vahel on samuti ülekäigurada, ma kujutan ette et see lahend töötab mõlemat pidi, nii autojuhi kui jalakäija huvides.

[41Degree]

Nii, või et mis ei meeldi meie liikluses. Ei meeldi see, et täna (või noh, formaalselt nüüdseks juba eile) oleks sellel foorumil üks kasutaja vähem olnud ja seda minu arvelt. Ilma nalja ja liialdusteta.

Lugu siis selline, et sõitsin täna läbi Keila edasi Vasalemma poole, Niitvälja ristist mööda, sealt edasi ka Leholast mööda. Suhteliselt varsti pärast Lehola bussipeatust tuleb seal üks võrdlemisi järsk paremkurv, tihe mets sisekurvis kasvamas ehk mitte midagi ei näe. Lähenesin kurvile mõõdukal maanteekiirusel ehk ligikaudu 90-ga, enne kurvi lasin natuke gaasi lahti, kurvi lõpus oli kiirust nii 80-85 vahel. Ja vaatan mina eesolevat sirget ning vastutulevat autode kolonni, millest, oh üllatust, üks imbetsill usinasti mööda trügib (minust nii umbes 100 või isegi vähem meetrit eemal, vabandust, ei jõudnud kaugust silmaga täpsemalt mõõtma hakata). Samuti oli näha, et tal ei ole ka mitte kuhugi oma ritta tagasi tõmmata. Nagu sellises olukorras minu meelest ainuõige on, pidurdasin ja hakkasin sujuvalt, ent kiiresti teeperve poole tõmbama. Peast käis kähku läbi ka mõte, et kui muud üle ei jää, tuleb kraavi keerata, aga siis ikkagi nägin, et ruumi peaks kolmele ikkagi jaguma. Samal hetkel aga otsustas see möödasõitev tegelane oma tarkusega, et hoopis tema tahab teepervel sõita ning mina mingu kahe umbes 90 kmh vastu tuleva auto vahelt läbi. Õnneks oli selleks hetkeks meievaheline kaugus veel oma 50-60 meetrit ja me saime teineteisest samamoodi aru. Ega's mul muud üle ei jäänud kui tõmbasin oma Omega nii kitsaks kui annab, vasak ratas telgjoonele ja august läbi sihtima... Kuna te seda juttu loete, siis võite järeldada, et see kord õnnestus sellele praole pihta saada. Kirjeldus sai pikk, aga aega võttis see umbes sekund-poolteist.
Aga siiski, vabandust, võib-olla on minu närvisüsteem tõesti natuke nõrgavõitu, enam ma siiski parema meelega ei sõidaks kiirusel 65-70 kmh kahe 90-ga vastu tuleva auto vahelt läbi. Elu on veel armas: lapsed on ära tegemata ja Mossegi taastamata. Nii et oleks natuke vara veel asju kokku pakkida.

Muuseas, mis ma pärast hakkasin veel mõtlema. Oleks on õnneks paha poiss, aga... Kui eelneval lõigul oleks mu parem jalg olnud millimeetri jagu kõrgemal ja see tegelane oleks lihtsalt puude varjust välja hüpanud... Siis vist oleks selle postituse teises lauses "oleks"-i asemel "jäi". Tõsised naljad, aga mina pole nii lähedalt seda va vikatimeest veel näinud. Enam ei taha ka. Aga samas, kes Eestis sõita tahab, peab ära harjuma.

Teine "muuseas" ka. Kui kellelgi juhtub leiduma tuttav, kellel leidub tuttav, kes sõitis selles pikas mulle vastu tulnud autokolonnis ja nägi seda kõike, siis ma oleks väga tänulik, kui minuga ühendust võetaks.

Olgu öeldud, et hiljem lisan auto margi ja numbri ka.

[Jesper]

Jubedalt vedas jah, tavaliselt need tarkpead ehmatavad viimasel hetkel ja tõmbavad oma poolele tagasi, mina isiklikult ei julgeks sel põhjusel eluilmas sealt august läbi pugeda.

Muidugi olekspoleks-takkajärgitarkuse korras võiks öelda, et 100m on tänase ilma ja korras auto puhul napilt piisav vahemaa, et kahe jalaga pidurile astuda ja jätta üks muutuja lauale vähemaks. Seisva ja 90kmh auto kokkupõrge on ka üle elatav, vähemalt kui auto on noorem kui 10 aastat.

[tiitv]

Mind häirivad liikluses sellised, kes ei oska kruusateel sõita. Kruusatee ei ole mitte mingi imeline tee, kus võiks igat kurvi lõigata. Eriti selliste rahvarohkete ürituste ajal nagu seda Lõuna-Eesti ralli. Kui oled pimedas väliskurvis ega ette ei näe, siis tulebki pidurdada ja hoog maha võtta, mitte täisgaasiga sisekurvi söösta. Aga neid "ajukeenjusi" ikka jätkub.

Teiseks häirivad mind VW ja Audid. Täpsemalt need legendaarsed ülehinnatud 1.9TDi-ga mudelid. Teisi nii ajuvabalt möödasõite tegevaid annab otsida. Reaalselt on need autod olematu kiirendusega, kuid pressivad igas võimatus kohas mööda. Ja seda siis meeletu tossu saatel. Eriti ajavad need marru, kes trügivad vahele, kui mina ootan möödasõidu võimalust ning seejärel ei suuda enam eesliikujast mööda minna, kuna hoog sai maha lastud või siis piirangualas (või enne piirangu lõppu) ajavad mööda ning siis hakkavad ees kokutama. Kuna igapäevaseks liiklemiseks on piisavalt hea kiirendusega auto, siis piisab sellistest lahti saamiseks korraks käik 3. peale vahetada ja pedaal põrandasse vajutada ning seejärel tavapärane lubatud kiirus taastada. Ei meeldi mulle sõita kellegi sabas ega kui keegi sõidab minu sabas. 150 m võiks siiski mõlemas suunas vaba olla, igaks juhuks.

[90Deville]

Nagu ma siinsetest naljakatest probleemidest aru saan, siis ei ole teist paljud vist Poolas ise autoga söitma pidanud. Seal saaks iga tunni aja kohta 10lk samasugust hala. Ega muidugi Läti/Leedu palju paremad pole....
Möödasöite tehakse seal siis kui tuju on, olenemata kas tee on lai,keegi vastu tuleb vöi kas see üldse teoreetiliseltki vöimalik on.Huvitavalt paljudel kordadel önnestub.
Ma arvan, et Eestis on suht lihtne liigelda, muidugi on probleeme aga mönikord pöhjustame neid ju ka ise, enamasti tahtmatult,ntx hajameelsus jne.
Ja ma ei usu, et 100% siinsetest kirjutajatest mingid ülimad söidumeistrid on, kellele teised andetud tuska kogu aeg teevad.
Sorry, proovisin seda posti mitte teha, aga ei suutnud...

[41Degree]

Jubedalt vedas jah, tavaliselt need tarkpead ehmatavad viimasel hetkel ja tõmbavad oma poolele tagasi, mina isiklikult ei julgeks sel põhjusel eluilmas sealt august läbi pugeda.

Nüüd mõtlema hakates ei julgeks ma ka, aga kuna see oli ainuke vaba koht tee peal, siis ei jäänud eriti muud üle...

Muidugi olekspoleks-takkajärgitarkuse korras võiks öelda, et 100m on tänase ilma ja korras auto puhul napilt piisav vahemaa, et kahe jalaga pidurile astuda ja jätta üks muutuja lauale vähemaks.

Kusjuures, seda asja ma hakkasin ise ka mõtlema, et tegelikult oli mul ju aega kiirus väga kõvasti väiksemaks saada, aga miks ma seda siiski ei teinud. Ja välja mõtlesin ma selle vist alles täna hommikul. Ju siis oli mu esimene arvestus see, et ise lähen teepeenrale, aga üks pool kruusal ja teine asfaldil hambad ristis pidurdada on kaunis riskantne ettevõtmine, seega ma ei sõtkunudki pidurit täiega. Hiljem polnud enam mahti pidurit pressida, sest oli muudki tegemist. Lühidalt: lõpp hea, kõik hea.

Ning lõpuks badassile. Kas ma sain Sinust nüüd õigesti aru, et nii nagu Poolas asjad käivad, ongi tegelikult täiesti normaalne ja Eesti peaks ka usinasti sinnapoole püüdlema? Et kui poolakad tahavad üksteist (ja külalisi) ära tappa, siis peaks eestlased ka sama rada minema? Siinkohal jään mina eriarvamusele ning leian, et Poolat küll ei tasuks endale etaloniks võtta. badass, äkki oled Sinagi üks neist, kes teeb olematu nähtavusega kohas möödasõite, teinekord ka paremalt teepeenra kaudu ehk? Sinu jutust jäi küll selline mulje.

[90Deville]

to 41Degree:
Ei, sa ei saanud minust öigesti aru. Pole ma mitte tahtnud Poolat sulle mingiks etaloniks tuua, jutu möte oli selles et Eestis on tegelikult veel suht lihtne autoga liigelda.
Sigasid on igalpool, paremaltpoolt mööda on minust näiteks söidetud Rootsis, mis peaks eesti inimese arust igati viksi liikluskultuuriga riik olema aga siin praktiliselt igapäevaselt liigeldes näen seda küll hoopis teises valguses.
Alati saab paremaks minna, aga loota et kunagi tuleb päev kus keegi enam midagi ei riku on ikka väga sinisilmne.
Sellega seoses on ka see teema siin suht möttetu.

[Tegelane5]

TiitV, korras 1,9 TDi kiirendab väga korralikult. Ntks Golf4 85 kW TDi ga on lihtsam rehvi vilinaga kohalt võtta kui rahulikult. Diisli kohta üllatuslikult on tollel madalaotsa moment suht väike aga 1 käik väga kiire.
Sellest veel parema kiirendusega autodel pole küll vaja 2 käiku alla vahetada et 90 sõitjast mööda saada.

[tiitv]

Täiendavalt võib öelda, et Eestile pidevalt etaloniks toodavad soomlased ei ole teps mitte targemad. Nii kui Eestisse satuvad, suudavad kõik kodumaal tegemata jätmised topelt tasa teha:
neist möödasõidul olles keeravad ise mööda sõitma, ületavad kiirust, teevad ohtlike möödasõite. Pigem kardetakse sealpool laht ainult kopsakaid trahve, muud ei midagi.

Kindlasti paistan ma ka liikluses paraja maniakile, kuigi mu tegelik kiirus on peaaegu alati piirkiiruse lähedal, siis paljud arvavad, et ma olen mingi meeletu kihutaja, kuna nemad sõidavad ju suurima lubatud kiirusega (tegelikult aga spido näitab tegelikust 10 km/h rohkem). Täiendavalt ma kuiva ilmaga enne kurve ei pidurda kattega teedel. Eestis on vist kokku umbes 5..10 teed, kus on see tarvlik, vältimaks välja lendamist.

Muudetud:
Tegelane5, aga kui palju on neid tegelikult korras masinaid liikvel? Üsnagi vähe. Enamus on tõsiselt läbi aetud. Sellepärast ma nimetangi neid ülehinnatuteks. Eestis diisli pähe müüdav ollus ei mõju ka just mootoritele hästi.

Ma mõtlesin pigem 80 km/h ringis kulgevatest mööda sõiduks. Ja kaks käiku on vaja alla vahetada, et turbo kiirendust võimaldaks. 4. käiguga kulub 80->110 peale poole rohkem aega kui 3. käiguga.

[via]

Nii, või et mis ei meeldi meie liikluses. Ei meeldi see, et täna (või noh, formaalselt nüüdseks juba eile) oleks sellel foorumil üks kasutaja vähem olnud ja seda minu arvelt. Ilma nalja ja liialdusteta.

Lugu siis selline, et sõitsin täna läbi Keila edasi Vasalemma poole, Niitvälja ristist mööda, sealt edasi ka Leholast mööda. Suhteliselt varsti pärast Lehola bussipeatust tuleb seal üks võrdlemisi järsk paremkurv, tihe mets sisekurvis kasvamas ehk mitte midagi ei näe. Lähenesin kurvile mõõdukal maanteekiirusel ehk ligikaudu 90-ga, enne kurvi lasin natuke gaasi lahti, kurvi lõpus oli kiirust nii 80-85 vahel. Ja vaatan mina eesolevat sirget ning vastutulevat autode kolonni, millest, oh üllatust, üks imbetsill usinasti mööda trügib (minust nii umbes 100 või isegi vähem meetrit eemal, vabandust, ei jõudnud kaugust silmaga täpsemalt mõõtma hakata). Samuti oli näha, et tal ei ole ka mitte kuhugi oma ritta tagasi tõmmata. Nagu sellises olukorras minu meelest ainuõige on, pidurdasin ja hakkasin sujuvalt, ent kiiresti teeperve poole tõmbama. Peast käis kähku läbi ka mõte, et kui muud üle ei jää, tuleb kraavi keerata, aga siis ikkagi nägin, et ruumi peaks kolmele ikkagi jaguma. Samal hetkel aga otsustas see möödasõitev tegelane oma tarkusega, et hoopis tema tahab teepervel sõita ning mina mingu kahe umbes 90 kmh vastu tuleva auto vahelt läbi. Õnneks oli selleks hetkeks meievaheline kaugus veel oma 50-60 meetrit ja me saime teineteisest samamoodi aru. Ega's mul muud üle ei jäänud kui tõmbasin oma Omega nii kitsaks kui annab, vasak ratas telgjoonele ja august läbi sihtima... Kuna te seda juttu loete, siis võite järeldada, et see kord õnnestus sellele praole pihta saada. Kirjeldus sai pikk, aga aega võttis see umbes sekund-poolteist.
Aga siiski, vabandust, võib-olla on minu närvisüsteem tõesti natuke nõrgavõitu, enam ma siiski parema meelega ei sõidaks kiirusel 65-70 kmh kahe 90-ga vastu tuleva auto vahelt läbi. Elu on veel armas: lapsed on ära tegemata ja Mossegi taastamata. Nii et oleks natuke vara veel asju kokku pakkida.

Muuseas, mis ma pärast hakkasin veel mõtlema. Oleks on õnneks paha poiss, aga... Kui eelneval lõigul oleks mu parem jalg olnud millimeetri jagu kõrgemal ja see tegelane oleks lihtsalt puude varjust välja hüpanud... Siis vist oleks selle postituse teises lauses "oleks"-i asemel "jäi". Tõsised naljad, aga mina pole nii lähedalt seda va vikatimeest veel näinud. Enam ei taha ka. Aga samas, kes Eestis sõita tahab, peab ära harjuma.

Teine "muuseas" ka. Kui kellelgi juhtub leiduma tuttav, kellel leidub tuttav, kes sõitis selles pikas mulle vastu tulnud autokolonnis ja nägi seda kõike, siis ma oleks väga tänulik, kui minuga ühendust võetaks.

Olgu öeldud, et hiljem lisan auto margi ja numbri ka.

Sellise asja peale peab tõesti sulle õnne soovima, et nii läks.
Vedas ka selles suhtes, et see hull uuesti tee keskele tagasi ei üritanud võtta. Selleist vingerdamist ja kokkupõrget esineb isegi vastutulevate jalakäiate vahel, autodest rääkimata. Põhjus selles, et mõlemad tegutsevad reflektoorselt ja reaktsioon mõlemal enem-vähem sama ja sama kiire.
Mul on ükskord ühe kurvilõikajaga halvemini läinud ja laks oli päris korralik, nii mulle kui autole...

[svenson]

Nagu mul üks hea sõber ütles, et tema on nõus piirkiirusega sõitma alati kui ees teised ka samamoodi sõidaks. Ise olen sama meelt. Aga ei saa ju, alati on keegi sõiduauto juht, kes sõidab aeglasemalt ja keset teed. Rekkad mind ei sega.

Vahel teen tähelepanu juhtimiseks nii, et tõmban ise võimalikult paremasse tee äärde ja sõidan mõnda aega sabas. Aegajalt ka vasakule poole liikudes.

Soomlastest rääkides. Ma olen tähele pannud, et tavaliselt on soome nr. mingi 90 aastate esimese poole jaapani auto, mis vaikselt 80km/h siis kuskile vurab. Aga nad ei sõida keset teed nagu suur enamus muid alla piirkiiruse sõitjaid.

[stihl]

Enamus igapäevaliiklemistes häiriv on juba mainitud (üldtrend on ikka paremuse poole - ükspäev sattusin ühe ameeriklasega koos Pirita teel sõitma ja vanames mainis, et 10a tagasi, kui ta Eestisse elama tuli, ei andnud keegi jalakäijatele seal teed, nüüd aga küll - eesti inimesed on tunduvalt viisakamaks muutunud. Hea tunne tekkis...), seega ma räägiks hoopis vanatehnikasse puutuvast liikluses.

Kasutan suvel oma 55nda ja 78nda aasta autot kordamööda igapäevasteks sõitudeks. Silma on jäänud see, et kui vastu tuleb mõni samasugune uunikum, siis juhid teevad näo, nagu ei märkakski nad teineteist, s.t. mööduvad nagu tavalised juhid.
Samas, ma olen kindel, et inimene, kes igapäevaselt kasutab oma uunikumi tänaval liiklemiseks, on keskmiset juhist pisut teadlikum ja tähelepanelikum vanade autode suhtes ning märkab kõike. Olles harjunud "tähelepanuga" enda sõiduki suhtes, ollakse nagu pettunud, et vastu sõidab mingi samasugune "imelik liikur" ja ei osata käituda.

Siinkohal ka ettepanek: kui sõidame oma uunikumidega ja tänaval ka kohtume, siis tõstame tervituseks käe ja, miks mitte, tuututame ka signaaliga, et tervitada vastusõitjat. Kunagi kui noorena tsikliga liiklesin, kehtis seadus, et kui kohtasid teist kaherattalist, siis tervitasid teda käeviipega. Ilmselt on see traditsioon neil ka tänapäeval, ei tea, pole pukiga tükk aega sõitnud.


(tekkis mul see mõte paar päeva tagasi Tartus, kui Lõunakeskuse juures kohtasin üht tuttuut helesinist Pobi, kellega niimoodi tervitasime.... - siinkohal tervitused ka helesinise Pobi juhile... )

Mis arvate`?