[stihl]

Enamus igapäevaliiklemistes häiriv on juba mainitud (üldtrend on ikka paremuse poole - ükspäev sattusin ühe ameeriklasega koos Pirita teel sõitma ja vanames mainis, et 10a tagasi, kui ta Eestisse elama tuli, ei andnud keegi jalakäijatele seal teed, nüüd aga küll - eesti inimesed on tunduvalt viisakamaks muutunud. Hea tunne tekkis...), seega ma räägiks hoopis vanatehnikasse puutuvast liikluses.

Kasutan suvel oma 55nda ja 78nda aasta autot kordamööda igapäevasteks sõitudeks. Silma on jäänud see, et kui vastu tuleb mõni samasugune uunikum, siis juhid teevad näo, nagu ei märkakski nad teineteist, s.t. mööduvad nagu tavalised juhid.
Samas, ma olen kindel, et inimene, kes igapäevaselt kasutab oma uunikumi tänaval liiklemiseks, on keskmiset juhist pisut teadlikum ja tähelepanelikum vanade autode suhtes ning märkab kõike. Olles harjunud "tähelepanuga" enda sõiduki suhtes, ollakse nagu pettunud, et vastu sõidab mingi samasugune "imelik liikur" ja ei osata käituda.

Siinkohal ka ettepanek: kui sõidame oma uunikumidega ja tänaval ka kohtume, siis tõstame tervituseks käe ja, miks mitte, tuututame ka signaaliga, et tervitada vastusõitjat. Kunagi kui noorena tsikliga liiklesin, kehtis seadus, et kui kohtasid teist kaherattalist, siis tervitasid teda käeviipega. Ilmselt on see traditsioon neil ka tänapäeval, ei tea, pole pukiga tükk aega sõitnud.


(tekkis mul see mõte paar päeva tagasi Tartus, kui Lõunakeskuse juures kohtasin üht tuttuut helesinist Pobi, kellega niimoodi tervitasime.... - siinkohal tervitused ka helesinise Pobi juhile... )

Mis arvate`?