kas see on Tempo veoauto?
#1

Kas meie kolmerattalise Tempo-veoauto sõsarmudel?

Vilksatab midagi säärast 1936. aasta Berliini ringvaatefilmi teise osa esimesel minutil (aga on erinevalt meie isendist punane) - http://www.youtube.com/watch?v=9AATxmpkuvU

Vabandan, et postitan mitte-Eesti päritolu sõiduki identifitseerimise siia teemasse. Samas on nii selles lõigus kui ka ringvaatefilmi esimeses osas http://www.youtube.com/watch?v=6Z0lsm9Gj...re=related näha VÄGA palju 1930ndate sõidukeid, mida värvilisena just videos eriti tihti ei kohta... seega silmarõõm vanatehnikahuvilistele. Sealhulgas ka haruldasi - nt sõiduautokäru jm...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

http://suchen.mobile.de/fahrzeuge/showDe...geNumber=5
Tundub küll olema Tempo, kuid minu poolt lisatud lingil on ka sarnane Bogward, võib-olla on veel mõni firma selliseid autosid tootnud
Vasta
#3

Mina vaatan, et haakristi lipu all võis täiesti paanikata juba tol ajal topless päikese võtmisega tegeleda.
Vasta
#4

rollfix Kirjutas:Mina vaatan, et haakristi lipu all võis täiesti paanikata juba tol ajal topless päikese võtmisega tegeleda.

Lihtsalt - mõlemad totalitaarsed režiimid olid üksteisest mõnevõrra erinevad ja olid erinevasse kohta oma teraviku seadnud. Natsirežiim inimese igapäevaelu ja -olmet niipalju ei puuudutanud kui bolševism, ta säilitas siiski lääneliku kultuuri tavad ja vabaduse igapäevatasandil.

Kuna meie oleme saanud 1940-80ndatel tunda üht teist totalitaar-režiimi, siis me võimegi nii mõelda. Näiteks 1950ndate lõpul ja 60ndate algul, Hruštšovi "sula" alguses oli tavaline, et baltikumist pärit naisturistile tehti Sise-Venemaal protokoll vale riietumisstiili pärast - kas oli seelik liiga lühike (loe: veidi ülalpool põlve) või olid seeliku asemel püksid, mis tollal oli ennekuulmatu. Ega nemad Sise-Venemaal toona ju ei teadnud, et "mädaneva ja roiskuva" Lääne viimane mood just selline välja näeb... raudne eesriie ei lubanud sel läbi ju paista Wink

Veel üks repliik samast teemast palju hilisemast ajast - veel 1980ndatel lõpul, mil TPIs oli sõjaline õpetus ja seda andsid umbkeelsed Vene ohvitserid, ei lubanud nad tudengitel pikki soenguid jms, mille pärast palju kära tuli...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Mul pole hetkel ühtegi teatmikku käepärast, kuid mäletamist mööda hakati seesuguse kabiiniga Tempot tootma 1935 (või 1933?). Seega seal filmis täiesti tutikad masinad näha.
Saksamaal lõppes nende tootmine viiekümnendate teises pooles, Indias (kuhu tehase sisseseade maha müüdi) aga aastal 2000.
Säh sulle uunikumi!!!
Vasta
#6

Täiesti teemaväline ohkimine, nii et palun vabandust.
Lihtsalt mind tegid need kroonikakaadrid natuke kurvaks. Autod sõidavad, inimesed sibavad ja linn elab oma elu, aga vähem kui 10 aasta pärast on kogu see idüll muutunud varemeteväljaks. Ja paljud rannas rivikorras veeprotseduure tegevad noored ei tea veel, et nende allesjäänud eluaastad võib kirjutada ühekohalise numbriga.
Sic transit...
Vasta
#7

Ma ohin ka natuke, aga teise kandi pealt. 1923 oli Saksamaal hüperinflatsioon ja ahjusid kõeti paberrahadega. 1930-ndate algul oli ülemaailmne majanduskriis, mis ei jätnud kindlasti ka Saksamaad puudutamata. Kui aga neid videosid vaadata. siis need oleks eelnava jutu peale mõeldes nagu hoopis teisel planeedil filmitud.
Muidugi on tegemist propogandafilmiga ja kindlasti on seal ka veidi Potjomkini küla (ehk "pokazuhhat" nagu vene keeles üteldakse), aga siiski on kogu pilt hämmastavalt kaunis.
Vasta
#8

koguja Kirjutas:Ma ohin ka natuke, aga teise kandi pealt. 1923 oli Saksamaal hüperinflatsioon ja ahjusid kõeti paberrahadega. 1930-ndate algul oli ülemaailmne majanduskriis, mis ei jätnud kindlasti ka Saksamaad puudutamata. Kui aga neid videosid vaadata. siis need oleks eelnava jutu peale mõeldes nagu hoopis teisel planeedil filmitud.
Muidugi on tegemist propogandafilmiga ja kindlasti on seal ka veidi Potjomkini küla (ehk "pokazuhhat" nagu vene keeles üteldakse), aga siiski on kogu pilt hämmastavalt kaunis.

1936 oligi Berliinis (juba) üsna hea elu - ega seal suurt Potjomkinit pole. Mu üks tuttav vanahärra (nüüdseks juba manalamees) käis tollal mitu korda aastas Berliinis, ta mäletab seda omadest kogemustest. Muide - 36 toimusid seal ju olümpiamängud, nende käigus poleks delegaatide eest suudetud halba elu varjata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne