Vedav esisild?
#1

Hakkas huvitama selline küsimus, miks toodeti nii vedava esisillaga traktoreid, kui ka ilma? Näiteks mtz-80/82. Miks ei võinud ainult esiveoga traktoreid toota. Minu arvates on neljarattavedu ikke parem kui kahe. Siit küsimus, mis mõte oli tagaveoga russidel?
Vasta
#2

Transaks ning kergemateks töödeks, näit kaarutamiseks/niitmiseks tagavedu ju hea küll. Masin tirts odavam ja lihtsam ka.
Mine seda nõukaaega tea, ehk ei jagund vabrikus kõigile neid vedavaid silduToungue

loll on loll olla.
Vasta
#3

Üldiselt ehitati hallidest aegadest alates traktoreid vaid tagaveolistena. Neljarattavedu jõudis laia maailme eelkõige II maailmasõja ajal ja järel. Nõukogude traktoriteni aga alles MTZ-7 sünniga. Sealt edasi nende osakaal muidugi järjest suurenes.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#4

Näiteks KUN kopp ehk siis frontaallaadur oli vene reeglite järgi ette nähtud ainult tagasillaveoga masinatele. Tappis nimelt vedava silla ära.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#5

Eks transportöödeks teedel olid kah tagaveolised. Samas saab paljusid lääne traktoreid ka praegu esisillaveota tellida...
Vasta
#6

via Kirjutas:Eks transportöödeks teedel olid kah tagaveolised. Samas saab paljusid lääne traktoreid ka praegu esisillaveota tellida...

ma vaidleks vastu kunn koppaga ilma esisillata ei tee ju mitte midagi kui tööd pole teind sellega siis ei tea ka mitte muhvigi.esisild on kunniga töötamisel häda vajalik
Vasta
#7

mees23 Kirjutas:
via Kirjutas:Eks  transportöödeks teedel olid kah tagaveolised. Samas saab paljusid lääne traktoreid ka praegu esisillaveota tellida...

ma vaidleks vastu kunn koppaga ilma esisillata ei tee ju mitte midagi kui tööd pole teind sellega siis ei tea ka mitte muhvigi.esisild on kunniga töötamisel häda vajalik
Esisild on frontaallaaduriga töötades väga hea kuid mitte ainuvõimalik variant. Tagaraskust saab ka kasutada. KUN tõstuk esisillaveoga russile külge ei lähe ilma ümber tegemata
Vasta
#8

Mõlemad varjandid on vajalikud.Kõval pinnasel künnad tagaveoga väga hästi ,rääkimatta heinatöödest,vaheltharimised,transport... Tagaveolisega saad murul ka sõita,katsu sa vedavasillaga manööverdada nii ,et jälgi ei jää.Igasugu hooldustöid on tagaveoga odavam ja mõnusam teha.Paned talvel ketid peale ja krõbistad paremini kui tavalise neliveoga.
ps.russile sobivad ketid ülearused (saadaval).

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#9

jurka Kirjutas:Mõlemad varjandid on vajalikud.Kõval pinnasel künnad tagaveoga väga hästi ,rääkimatta heinatöödest,vaheltharimised,transport... Tagaveolisega saad murul ka sõita,katsu sa vedavasillaga manööverdada nii ,et jälgi ei jää.Igasugu hooldustöid on tagaveoga odavam ja mõnusam teha.Paned talvel ketid peale ja krõbistad paremini kui tavalise neliveoga.
ps.russile sobivad ketid ülearused (saadaval).
Ei usu, et paremini kui nelikveoga igasugu töid teha saab.Vedelate kohtade peal on nelikveol ikkagi manööverdamisvõime säilinud, aga tagaveolisel ei aita ka piduritega keeramisest.Kui probleem tekkib KUN kopa paigaldamisel siis on võimalik 4veole ju alati osta Kravi/Krabi kopp.
Vasta
#10

Pole ütlend et nelivedu on mõttetu . Põldu ei harita siis kui muda kõhuni. Vaheltharimis töödel on nelivedurattad liiast laiad.Heina ei tehta siis kui traktori jälgedes on vesi. On ju mõttetu raisata nelivedu seal kus saab tagatuupariga hakkama. Iga asi olgu ikka omal ajal ja omal kohal!Loogiline ,et kehva läbitavuse korral on nelivedu tegija enam kui tagavedu.Kui maal majapidamises on ÜKS traktor siis on nelivedu õigevalik!

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#11

mees23 Kirjutas:
via Kirjutas:Eks transportöödeks teedel olid kah tagaveolised. Samas saab paljusid lääne traktoreid ka praegu esisillaveota tellida...

ma vaidleks vastu kunn koppaga ilma esisillata ei tee ju mitte midagi kui tööd pole teind sellega siis ei tea ka mitte muhvigi.esisild on kunniga töötamisel häda vajalik
tsiteerida tasub ikka postitust mille kohta midagi mõistlikku täienduseks öelda...
Tagaveolisus ei ole ainult KUN koppa lugu...kulla mees

Kuiva kliimaga soojades maades on tagaveolised väga levinud...
Vasta
#12

tiit Kirjutas:KUN tõstuk esisillaveoga russile külge ei lähe ilma ümber tegemata

Huvitav, mina sain oma MTZ-le küll külge. Millist osa seal ringi peab tegema?
Äkki pead silmas reguleerimise plekk-kopsikuid, mis mõlemal pool sillatala peal on? Nende kaitseks tuli eesmisi raamikinnituskingasid käiata küll. Aga päris ümber ei pidanud küll midagi tegema. Akukasti tõstsime veidi teise kohta, aga see pole sillaga seotud. Isegi lumesaha kinnituskronsteine ei pea kevadel ära võtma ja vastupidi - talveks jätan kopa külgmised raamid ka külge.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#13

Tänud, et viitsisite teemat arendada. Sain palju teada.
Vasta
#14

Ise olen koguaeg esisillaveoga mtz-dega tööd teinud.Minuarust on esisild vajalik igal pool,kus aga teelt kõrvale pöörad. Loomulikult pole see reegel,aga enda kogemuste põhjal arvan nii.Igasuguseid tundmatuid kohti on olemas. Endal tulnud ette mitu juhtumit. Suvel kiirel töö ajal tuleb tellimusi palju ja kui suudad kuskil masina mutta ajada,siis pole just kõige rõõmsam meel.Siiamaani esisild mind päästnud.Vaja võib teda minna 10 sekundit,aga kui teda pole, siis äkki istud ootad mitu tundi. Saamata jääb tööraha ja olukord pole jutst kiita. Üldiselt meeldib masinatega mudas ka möllata,aga kui ta kõige kiiremal ajal ta pidurdama hakkab ,siis ...
Ei taha keelegagi vaidlema ka hakata ,aga see on minu arvamus

Mootorrattad,talu-ja metsatehnika,masinaehitus
Vasta
#15

peeterpaul Kirjutas:
tiit Kirjutas:KUN tõstuk esisillaveoga russile külge ei lähe ilma ümber tegemata

Huvitav, mina sain oma MTZ-le küll külge. Millist osa seal ringi peab tegema?
Isiklik kogemus ütleb,et üksteist võivad pisut segada lisaks eelmainitule esisilla kardaan ja laaduri külgmisi osi alt ühendav tala... Ja seda mitte igal masinal.
Samas ei maksa unustada,et veneaegsid KUNe oli tegelikult kahte erinevat marki, mis eemalt silmale sarnased, kuid erinesid teineteisest siiski... Üks oli mälu järgi vast KUN-1,0 ja teine mingi PE-...
Vasta
#16

CORRADOg60 Kirjutas:
peeterpaul Kirjutas:
tiit Kirjutas:KUN tõstuk esisillaveoga russile külge ei lähe ilma ümber tegemata

Huvitav, mina sain oma MTZ-le küll külge. Millist osa seal ringi peab tegema?
Isiklik kogemus ütleb,et üksteist võivad pisut segada lisaks eelmainitule esisilla kardaan ja laaduri külgmisi osi alt ühendav tala... Ja seda mitte igal masinal.
Samas ei maksa unustada,et veneaegsid KUNe oli tegelikult kahte erinevat marki, mis eemalt silmale sarnased, kuid erinesid teineteisest siiski... Üks oli mälu järgi vast KUN-1,0 ja teine mingi PE-...
kunn kopp läheb külge nii esisillaveoga traktoile kui tava sillaga traktorile.augud istuvad ilusti tuleb ette panna niuke kunn mis on möeldud mtzile mitte jumpsile pane kas quiki kopp,krabi vöi vene kopp köik lähevad vabalt ette ei pea kardaane ära vötma ega muid imesid tegema .ise olen köiki 3 koppa ette panud ja tean .kui ei tea ikka kunnist midagi siis pole vaja rääkida ja muidu umb määrast juttu ajada.kirjuta siis kui ikka täpselt tead
Vasta
#17

minu teada hooras kun- kopp:esisillaveoga edesilda,ainult tagaveoga:sidurit ja käigukasti.kun kopa etteantud tõstejjõudusid ületades,kahanes edesilla töökindlus drastiliselt.oli vist vedav esisild.millegi pärast tundub mulle,et venelane on oma ratastraktorid loonud igast masinate taha riputamiseks,lindid kõlbavad ka buldooseriteks jne.ette kinnitatavate tööorganite kasutamiseks.ning siiamaani on jäänud mulje et ratastr. tõmbab,linttr. tõukab.

i´m the fucking piledriver...
Vasta
#18

mees23 Kirjutas:kui ei tea ikka kunnist midagi siis pole vaja rääkida ja muidu umb määrast juttu ajada.kirjuta siis kui ikka täpselt tead

Kus nüüd läks andmiseks. Esiteks ei ole siin mõtet teiste teadmisi/kogemusi kommenteerima hakata. Ei ole pannud russile ei krabi ega muud kaasaegsemat koppa. Küll aga olnud osaline mitme nn. KUNni paigalduse juures. Tegelikult enamasti selle PE-... juures,aga rahvasuus on nad kõik kunni nime all. Ja seda aastat kümme või rohkem tagasi...  Pandud sai nende vahetükkidega mis vene ajast laos olnud komplektis kaasas (ei olnud seal nagu väga valida midagi). Kõik muu istus täpselt,kuid kardaani paigaldus nõudis eelmainitud alumisele talale väikese lõike tegemist... Ja kaasas olnud venekeelsetes paberites oli kirjas umbes nii -"Komplekt mõeldud paigaldamiseks MTZ-50/80le. Ei sobi muudatusteta paigaldamiseks esiveolistele traktoritele." Oma jutu kinnituseks seda paberit säilitada ei taibanud. Pärast seda on ca 5e komplektiga tegu olnud. Neist kolme viimasega polnud ka eelmainitud probleemi... Nii et lolli juttu ma ei aja. Küll kipuvad margid vahel meelest minema-pole juba üle 5aasta vene tehnikat eriti näppinud.
Ja lp foorumlane mees23, kui järgmine kord näpud klaviatuuril sügelema kipuvad,proovi õigekirjale ka pisut tähelepanu pöörata...
Vasta
#19

Minu kogemuste kohaselt ei ole kasutata esisillavedu kuskil, ainult siis kui vaja. Asi lihtsalt selles, et esisild ja tagasild ei jookse kunagi ideaalselt kokku. Selle põhjused võivad olla rehvide rõhkude erinevus vms. Nii kulutatakse liialt hammasrattaid ja eriti selgelt annab see tunda kõvakattega teel nagu maantee. Samuti on see lisakütusekulu ju. Meil on ühele traktorile gun peale pandud ning sellel traktoril pole esisillavedu. Traktor pole ka MTZ, kuid hätta pole ka jäänud. Ennem oli ka gun MTZ80 (esisillaveota ) peal ning kohati oli traktor nagu kits, kuid siis panime traktorile betoonploki taha ja sai ka raskemaid asju tõstetud. Samas võib traktori ka nii ära uputada, et esisillaveost pole kasu. Veomustrita rehv veereb ka paremini. Paned topeltrehvid alla ja pole uuematel, esisillaveota traktoritel häda midagi.
Vasta
#20

CORRADOg60 Kirjutas:
peeterpaul Kirjutas:
tiit Kirjutas:KUN tõstuk esisillaveoga russile külge ei lähe ilma ümber tegemata

Huvitav, mina sain oma MTZ-le küll külge. Millist osa seal ringi peab tegema?
Isiklik kogemus ütleb,et üksteist võivad pisut segada lisaks eelmainitule esisilla kardaan ja laaduri külgmisi osi alt ühendav tala... Ja seda mitte igal masinal.
Samas ei maksa unustada,et veneaegsid KUNe oli tegelikult kahte erinevat marki, mis eemalt silmale sarnased, kuid erinesid teineteisest siiski... Üks oli mälu järgi vast KUN-1,0 ja teine mingi PE-...
PE vaevalt see on sest PE-ga tähistatake tõstukit mis käib traktoril üle kabiini.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne