[Jesper]

Ma küll mingeid aedu ei mäleta, olete kindel et ikka samast asjast jutt? 2-3 realine ühest asfaldiribast koosnev kahesuunaline maantee.

[41Degree]

Piisas sellest, kui üksteise taga sõitis näiteks 2-3 rekat ja nende taga omakorda veel arglikum sõiduautojuht, kes möödasõita ei julgenud, tekkis kohe hiidpikk autode rivi. Teadupärast tekib rivis sõites pahatihti ohtlikke olukordi.

Ma arvan, et ma tean, et järgneva arvamuse esindaja olen ilmselt mina üksi, aga ma ei jäta seda ka enda teada.
On üldtuntud tõde, et rekkadel on piiraja kuskil 83-85-90 kandis. Kuda kellelgi. Nüüd, lugupeetavad autojuhid, palun tehke igaüks kaheksanda klassi füüsika tunni jagu arvutusi ning leidke see "ülikallis" aeg, mis Te kaotate sõites näiteks 90-e asemel Tartusse kolonnis 80-ga. Ja siis mõelge, kas see saadud aeg on väärt seda tõmblemist, et hakata jadamisi liiklevatest rekkadest mööda pressima.

Lööge või maha, aga ma ei näe põhjust, miks ma oma sõidustiili peaks muutma. Olen tulnud näiteks Pärnust rekkade taga ~85-ga, ja minu taha jäi ka omakorda paar meest sõitma ning ei sügelenud sugugi. Loomulikult hoidsin hiiglaslikku pikivahet, et mõni kiirem taganttulija saaks mööda, kui tarvis.

PS: kes arvutada ei viitsi, siis 90 vs 80 - kaotatud aeg 15 minti (~12% sõiduajast) ning 80 vs 70 (arvestades näiteks asulaid) - kaotatud aeg 19 minti. Kui on aja peale jõudmine, siis on jah vahe, kas 15 minti varem või hiljem, aga kui sõidetakse tuttavale külla või koju või maale... Sööd ühe korra 5 minutit kiiremini ja lähed magama 10 minutit hiljem, ongi "kaotus" tasa tehtud. Aga see eest oled ilma oluliselt närve n***imata kohale jõudnud. Ja veel üks aspekt: palju suurema tõenäosusega OLED kohale jõudnud

[Jopakolla]

Ei ole küll sellist asja enne kuulnud, et maanteepeal keegi oleks pidanud sõitma rekkade pärast 10km-h, esimese käiguga. Ehk ainult siis , kui on tee remont ja liiklus käib ühe suuna kaudu.

[pool]

Ei ole küll sellist asja enne kuulnud, et maanteepeal keegi oleks pidanud sõitma rekkade pärast 10km-h, esimese käiguga. Ehk ainult siis , kui on tee remont ja liiklus käib ühe suuna kaudu.

Põhjuseks oli trobikond vene numbrimärkidega kamaze, mis ei saanud liiklemisega hakkama.
Seda 10km/h liiklemist oli muidugi ainult lühikeseks ajaks, tõin selle näite, et oma jutu mõtet illustreerida. Igapäevaselt sellist teosammul liikumist loomulikult ei toimu. Aga ka juba see ei ole minuarvates normaalne, kui maantel, kus on lubatud 90km/h peab liiklema 70 km/h

[Edel]

Ei ole küll sellist asja enne kuulnud, et maanteepeal keegi oleks pidanud sõitma rekkade pärast 10km-h, esimese käiguga. Ehk ainult siis , kui on tee remont ja liiklus käib ühe suuna kaudu.

Põhjuseks oli trobikond vene numbrimärkidega kamaze, mis ei saanud liiklemisega hakkama.
Seda 10km/h liiklemist oli muidugi ainult lühikeseks ajaks, tõin selle näite, et oma jutu mõtet illustreerida. Igapäevaselt sellist teosammul liikumist loomulikult ei toimu. Aga ka juba see ei ole minuarvates normaalne, kui maantel, kus on lubatud 90km/h peab liiklema 70 km/h

Ega pimedal ajal mõne vanema autoga 70-st kiiremini suurt ei saagi sõita,tuled pole nii head ja tiheda vastutuleva liikluse korral ei saa kaugtulesid sisse lülitada ning vastutulijate tõttu on nähtavus veelgi halvem. Kuidas sa 90-ga ja lähituledega ikka sõidad? Igastahes mina liikleks oma VAZ-ga hea meelega pimedas 70-ga(kuigi kipun ikkagi tuledest "ette" sõitma) aga et tiheda liikluse korral mitte teistele liialt jalgu jääda,püüan 90-ga liikudes mõne eessõitja läheduses sõita. Ma ei kujuta ette seda olukorda Tallinn-Tartu maanteel.

[Jansa]

Ma küll mingeid aedu ei mäleta, olete kindel et ikka samast asjast jutt? 2-3 realine ühest asfaldiribast koosnev kahesuunaline maantee.

ma arvan, et peetakse silmas neid trossidest 'aedu', see on jah uuema aja leiutis, küllap sinu toodud põhjuste nullimiseks. Kapellskärist esimese suurema linnani on näiteks kolmerealine tee, kus selline piire vahel.
Samasugune asi paigaladati paar aastat tagasi Peterburi maanteele kahe sõidusuuna vahele, mäletamist mööda sinna Kiiu kanti.

[Jesper]

Ok, ma pole siis lihtsalt peale sattunud.

[pppp]

Stockholmist põhja poole liikudes oli 3-realisel teel päris pikalt ka see tavaline põrkepiire sõidusuundade eraldajaks.

[Tegelane5]

Ma arvan et nendel laiadel tee äärtel pole mõtet. Siis muutuks viimase hetke kolmada rea tegemine veel levinumaks. J a siis eeldaksid 130 sõitjad et 90 uimaja peaks kõrvale võtma.

[kavalpea]

Ma arvan et nendel laiadel tee äärtel pole mõtet. Siis muutuks viimase hetke kolmada rea tegemine veel levinumaks. J a siis eeldaksid 130 sõitjad et 90 uimaja peaks kõrvale võtma.

seda ma ju enne kirjutasin, et see on nö "libedale teele minek".
Sest...
näiteks vähese sõidukogemusega juhid surutakse sellisel juhul kõigi heakskiidu poolt teeserva, mis pole tegelikult kiireks liiklemiseks mõeldud. Seega peavad algajad veel hoolikamalt jälgima seal serva peal toimuvat. Võimalus sattuda õnnetusse seal muutub seega kordades suuremaks. See ei ole lahendus.
Ainult selleks ettenähtud keskmine kolmas rada lahendaks olukorra.
Kui ikka selge märk, et möödasõidu alani on teatud arv kilomeetreid, siis pole mõtet ju mööda trügima hakata.
Sama ka kui nende alade lõppemise märgid on aegsasti ja selgelt väljas.
Tallinn-Tartu maanteel on palju kohti, kus saab selliseid radu teha.
Ja radade all ei mõtle ma mitte mõlemasuunalisi kolmandaid radu vaid ikka eraldi - kord ühe kord teise sõidusuuna jaoks.
Selline selge märgistamine ja võimaluste loomine SUURENDAB JUHTIDES KANNATLIKKUST!

[keskealinevanur2]

Ei ole minul kolmerealistesse usku, eriti, kui arvestada eestlaste liikluskultuuri. Otsene ohtlikest möödasõitudest tulenev laupkokkupõrgete oht muidugi väheneb, aga tekivad kõikvõimalkud muud "süstimised" ja ohud.
Kolmerealine on ikkagi vaid poolik lahendus. Ükski märk ei näita, et autostumine väheneb. Ja Tallinnast hakatakse ka vaikselt-vaikselt välja kolima. Ajaks, mil see kolmerealine ükskord valmis jõutakse, on neljarealise jaoks juba karjuv vajadus. Minu arust sobib siia vana tarkus - me ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju. Parem see asi kohe ja korralikult ära teha. Siis peaks teede suurehitustega tükiks ajaks rahu majas olema, kuigi ka Tallinn-Narva vajaks vähemalt Tallinnast Rakvere teeristini ning Jõhvist Narvani neljarealiseks ehitamist. Tallinn-Pärnut sõidan vähe, selle kohta ei oska öelda; Pärnu-Ikla vahel peaks praegune tee kärama veel aastakümneid.

[Jesper]

Eestis on autostumise tase üsnagi lähedal tüüpilise arenenud Euroopa riigi omale, ehk ikka ei lähe enam väga edasi (muidugi kui vana tehnika huvilised uute projektide soetamisega piiri pidada suudavad ).

[villu157]

Minu mäletamist mööda on soomes need kolme realised siiski ainult vastu mäge. Ehk siis mööda sõiduks rekkadest kelle kiirus tõusul oluliselt väheneb. Ja ka siis on endalgi lahjema mootoriga autoga tegu, et neist mööda saada. Nii on vähemalt meelde jäänud Helsinki-Vaasa-Seinäjoki tee peal. Turus pole ise käinud ja ei oska kommenteerida.

[valdo]

Tallinn-Pärnut sõidan vähe, selle kohta ei oska öelda;

Olen viimastel kuudel just seda teed palju sõitnud seoses Pärnumaa mõisate raamatu ettevalmistustöödega. Minu arvates on Arudevahe (sorry... Harutee) ning Pärnu vahelisel üheniidilisel lõigul liiklus ikka PALJU väiksema koormusega, kui nt Kose-Mäo lõigul. Loomulikult jõuab (kaugemas) tulevikus kindlasti ka sinna eraldusribaga I klassi tee, aga Tallinna-Tartu trassil on selleks palju karjuvam vajadus...

[keskealinevanur2]

Ilmselt on paljud foorumlased juba varem vaadanud, aga kes pole, siis http://www.mnt.ee/atp/?id=269 (maanteeameti kaardid, mis koostatud liiklustihedust aluseks võttes). Huvitav on märkida, et 2005/2006 aastat võrreldes on "sinine" joon "punaseks" muutunud just Tallinna ja Pärnu vahel.

[PETSS]

Ideaalis oleks 4 realine super.Ainuke aga,juba olemasolevat 4 realist ei suudeta lumega täishooldada.Mis saab aga siis kui tee Mäoni valmis ?Vaevalt ,et teehoolduse rahastamine tõuseb.Wabandust ,et mitte päris teemasse.

[Jopakolla]

Ega Peterburimaanteedki ei suudeta puhtana hoida. Viimase lumenatukesega oli juba tükk tegu, et mööda saada. Eriti hulluks läks alates Lääne Virumaa sildist. Aga ega möödasõit ei ole muidugi kohustuslik ka.

[fic]

Tallinn-Pärnu maanteel tiba väiksem koormus, kuid ju see vaid aja küsimus millal ta saab endale kurva, kuid faktilise nime: Surmatee 2". Loodame, et seda ei juhtu. Ptui-ptui-ptui. Palju on spekuleeritud, et Tln-Trt maantee 4 realiseks saamisega läheb nii kaua aega, et siis enne ehitatakse taskud, kus saab mööda tõmmata. Millal see veel tuleks ?
Mis on üldse viimased aastanumbrid, millal "peaks" valmima 4r ?

[jurkman]

Tln-Pärnu liiklustihedus on veidi väiksem, aga vähemalt sõites tundub see tee veidi laiem ja parem. Samas liigub seal jälle rekkaid rohkem kui Trt-Tln maanteel, seega sisuliselt sama teeb välja.

Loodetavasti on autostumise tipu lähedus juba saavutatud, kui võõrtöölisi sisse tooma ei hakata, siis ei tohiks eriti suurt hüpet enam toimuda. Seda tõsiasja on näha ka automüüjate hädakisast.

Ikkagi tundub mulle, et eesti on selliste magistraalide jaoks liiga vaene riik. Teeehitusfirmadele oleks 4r muidugi suur õnnistus, aga selle raha suunaks ma ikkagi kiirrongiliini ehitusele ja ülejäänud eesti teedele. Muidugi Valdol on hea rahulik kulgeda 4r maanteel, vähendades hirmu elukese kaotuse pärast, aga eestit peaks siiski arendama kui tervikut. Näiteks Valgamaal on kruusateid üle 50% kogumahust ja lähiaastate investeeringud lubavad mustkatete kasvu kuni 10%, raha läheb peamiselt kruusateede hoolduseks. Tõsi küll,
liikluskoormus väga väike.
Samas ei näe ma põhjust, miks peaks "tallinna pätte" sh ka mind, poputama mugavate kiirteedega, kui maamatsid kruusatolmus kolistavad.

Mina oleks praeguse Tln-Trt maanteega rahul, kui sealt koristataks ära kihutajad, teed veidi rekonstrueeritaks (kohati laiem, parem kate, laim peenar jne). Liikluskoormust annaks vähendada mõistliku regionaalpoliitika ja ühistranspordi arendamisega. Mina pole sääl ummikus veel olnd.

Probleeme peaks lahendama mõistlikkusest lähtudes, mitte poliitilisest ajuvabadusest a la ajupõrutuse läbielanu breznevislik möla "eesti viie jõukama euroopa riigi hulka". Kommunism ei lähe paraku läbi.

Samas, ma pole läbinisti tagurlane ega põhimõtteline selle tee vastaline -- kui oleks raha võiks tõesti tõmmata 4r või miks ka mitte kiirbahnid Tln-st Tartusse, Pärnusse, Narva.
Ma ostaks ferraari ka kui raha oleks...

[pppp]

Eestis on autostumise tase üsnagi lähedal tüüpilise arenenud Euroopa riigi omale...

Eilses Autolehes võrreldi Eesti autostumise taset Soomega - praegu oleme umbes sellel tasemel, kus seal oldi 90-ndate aastate algupoolel. Hetke tasemeni on siiski veel natuke maad minna. Täpsed numbrid panen siis kirja, kui ajakiri jälle näppu satub.

EDIT: 380 ja 460 olid need numbrid (sõidukit 1000 elaniku kohta siis). Ehk siis umbes viiendik.