On pakkuda üks üsna nukras seisus M 403!
Tegu on 1964. aasta masinaga, mis vajab täielikku restaureerimist.
Kahju on vaadata kuidas selline haruldus lihtsalt ära mädaneb.
Kui haruldase masinaga tegu on?
Mis sellise hind võiks olla?
Autost veel niipalju et on täiesti komplektne. Kõige hullemas seisus on koopaääred ja karbid. Katus ja luugid on enam-vähem, kuid põhi täiesti läbi! Armatuur on "ära sulanud". Kaasa saaks pool mootorit, plekke jpm. Mõni aasta tagasi sõitis täiesti korralikult ja viimane ülevaatus lõppes aastal 2002.
Mina ei müü autot vaid vahendan kuulutust!
Kes soovib aadressi või omaniku telefoninumbrit siis edaspidine suhtlemine PS-i kaudu!
Lisan ka vihmaga tehtud pilte kuid lähiajal tulevad ka paremad pildid!
(Seda postitust muudeti viimati: 21-01-2008, 21:37 PM ja muutjaks oli Mister X.)
Eks sellised viiekümnele lähenevad masinad on nii või teisiti uunikumid ning omakorda haruldased. Kahjuks vist autost enam tõiseltvõetava projekti jaoks "elulooma ei saa" (roosteuss on toda üsnagi visalt purenud), kuid doonoriks mõnele muule Moskvichile sobiks see üsna hästi.
Jälgida tasuks pikem auto esiosa tuuningut - lisaks tehasemärgile paikneb ninal ka Volga hirv ja veel miski kolmas embleem, kahjuks kaugvaates nurga all ei erista.
... ja pärast realiseeritakse masin turuhinnaga 1 500.-/t x raua %. Miinus transpordikulud.
Tuletan meelde, et ostu- ja müügikuulutuste tarbeks on siin foorumis olemas Vanatehnika turg.
(Seda postitust muudeti viimati: 25-01-2008, 18:03 PM ja muutjaks oli valdo.)
Vaadates asjale objektiivselt otsa, tuleb siiski tõdeda, et niisuguse asja mõistlik hind on hetkel ca 3000-5000 - silmas pidades roosteussi tööd, hävinud plastosa, põhjalikku taastamist vajavaid kroomosi, salongi polstriosa uuestitegemise vajadust jms. Kunagi sai väiksema grupi praktilisi kogemusi omava seltskonnaga arutatud, et masstoodanguna valmistatud sõjajärgse tehnika hinnaklass sõltub enamikus neljast alljärgnevast faktorist:
- plastosa säilivus;
- kroomosade säilivus/seisukord;
- salongi ja polsterdustöö seisukord;
- kere kandekonstruktsioonide ja nn "strateegiliste" plekkide (karbid, tiivad, uste alaosad jt) seisukord roostetamise selsukohast vaadatuna.
Lihtsalt - kui hakata üht autot restaureerima, on need neli tööd kõige kallimad ja ajamahukamad.
Eelnimetet auto reaalne saatus on saada doonoriks mingile sama marki masinale, mille kere, kroomosad jms on paremas seisus. Veidi pehmemalt väljendudes - kui leidub teine samasugune auto, millel on nigelas seisus/hävinud mingid muud detailid/koostud, siis kahest autost on võimalik üks ehitada.
Mis puudutab hinda, siis on tõenäoline, et aastate möödudes selle auto väärtus (praeguses seisus) rahas mõõdetuna kasvab - jääb ju seda marki sõidukeid ja ka varuosi pidevalt vähemaks. Samas hävitab väljas seismine seda autot kardetavasti kiiremini kui kasvab selle väärtus - nt 4-5 aasta pärast ei pruugi sealt enam midagi võtta olla... Iseasi oleks, kui edaspidi hoitaks seda katuse all.
(Minu kommentaari eesmärgiks ei ole kedagi solvata ega mingit konkreetset isendit nn "maha teha" ega "odavaks kaubelda", vaid aastatepikkuse tegeleja/jälgijana püüda objektiivselt kirjeldada valitsevaid tendentse ja võimalikke tulevikuperspektiive.)
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
