[dworkin]

Minu naine võrdles autode ostu trussikute ostmisega. Vohh, selliseid ma tahangi ja pean saama ja saangi. Huvitaval kombel ei kipu ma ühtki "aluspüksi" maha müüma.

Haige!

menOPEListi

[90Deville]

Eee.....ei ole näha igatahes, et see haigus aastatega paraneks.10 aastat tagasi oli mul maks 2 autot, tänasel päeval 20 ringis. Ei ole köik vanatehnika, osad on kogu aeg niiöelda müügis tarbeautod.Kuna olen poole oma ajast Rootsis tööl, siis siiani vist pole önnestunud kunagi sealt jala tagasi tulla, ikka tuleb mingi sara ka ühes vedada.Autokuulutuste lugemine on samuti ravimatu, see on nagu söömine - täiesti loomulik päeva osa.Aga autod mis kogu aeg on olemas - Fc 150, Blazer, 3xDeville, rannabagi, 412, muhk, 3xChevy van, volvo144, pobeda, 968.
Kindlasti unustasin veel möne ära ka...
Milleks mulle neid köiki vaja - ei tea...
Aga ostma peab, kui pakutakse hea hinnaga!
Angaari ehitusele mötlen ka pahatihti.

[Style]

Kas siin palatis leidub veel ruumi?..
Tegelt võiks lõpetada oma sümptomite kirjeldamise ja alustada hoiukoha ehitamise aruteluga. Kuigi, tõstes pilku üles, pole suurt lootust mingit ühist angaari ehitada: mõni foorumlane saab selle täis juba oma enda varudega täites.

[supp]

selle jutuga seoses meenub mulle ca 15a tagune seik, kui meie peres jäi keegi haigeks, tuli arst ja konstanteeris fakti, et patsient on haige. Kogu tegevust vaatas pealt minu kõrval seisev ca 5a-ne vend ja teatas arstile: "mina olen ka haige", arst seepeale:"mis sul haige on?", väike vend: "ma olen autohaige"

[vanamadu]

Tulen ka anonüümsetesse autohoolikutesse. Leidsin kerge pidurdava teguri-raha. Kuna mul ei meeldi eriti tööandjaid nuumata ja ise ka ettevõtlik pole,ei jää ka raha eriti üle.
Aga,tekkis haigusele uus haru.Korjan igasugu kola.Suvalised tsiklijupid,sepised ja üldse vidinad,mida aeg on purenud.Aja jooxul olen midagi kasutusele võtnud ja midagi maha müünud.Naist mul muidugi enam pole.a see on juba teine teema...
Õnnex on veel ideid. Viimane nendest on Kuusakoski...

Parem ärge püüdke ennast ravida...

[PETSS]

See vist päritav .Omal ajal isaga SSSRis ringi liikudes sai rohkem ikka busse ,trolle ja tramme waadatud kui kohalikke waatamisväärsusi.Nüüd see komme külge hakanud ka lastele.Ainult ,et tütardele mitte poegadele.Ja wanematega tollepärast väike sõda.

[Väravamehaanik]

Mõningaid näpunäiteid koduseks raviks, minul on nendest kasu olnud, olen saanud olukorra vähemalt oma arust natuke kontrolli alla. Olen suutnud Tagadi Restauraatorite päeval rahulikult oodata, kui asjad lõunaks odavaks muutuvad ja mõnda asja olen lausa mitu aastat lasknud müüjal kaasa vedada, ilma et oleks seda kohe ostma pidanud.

1. Tee oma uunikutest kirjalik revisjon ja kaardista kõik vajalikud tööd koos hinnapakkumistega sellisel tasemel, et sa saaksid muretult "musta numbri". Seejärel mõtle sügavalt järele, mis on see summa, mida sa oleksid valmis kulutama laiatarbe uuniku peale, mille sõiduomadused on tänapäevamõistes puudulikud ja mis tegelikult ei ole maailmas ainueksemplar. Kui tegu on sulle hingelähedase asjaga, siis pole summad olulised.

2. Kehtesta vanatehnikaga tegelemiseks nädalas mingi kindel aeg, umbes nagu treeningu kava. Mina olen selleks planeerinud näiteks laupäeva ja pühapäeva kell 10.00-19.00 koos lõunapausiga. Kui nädala sees tuleb ka tegeleda vanatehnikaga, siis tuleb üks puhkepäev vabaks võtta. Umbes nagu kaalujälgijatel rasvade ja valkude tabel, et nädala normi ei tohi ületada, aga vähem ka ei tohiks, sest siis tekib puudujääk ja närvipinge.

3. Pane kõik oma tegevused kirja ja mõistlikud tunnid vanatehnika edendamiseks korruta 300-ga miinus maksud. Kõik asjad maailmas ei ole rahas mõõdetavad, aga ometigi on see hea variant tunda, et sõidad vähemalt miljon krooni maksva sõidukiga, vahel isegi kallimaga. Enesetunne paraneb oluliselt ja närvipingeid on miljonäridel miljoni võrra vähem. Pealegi on investeering tehtud ja võib rahus tulemust nautida.

4. Ära osta ühtegi eset põhjusel, et see on odav, ennekõike peaks see ese ikka vaimset rahuldust pakkuma. Kui sulle pakuvad rahuldust odavad asjad, siis tegele millegi odavamaga kui vanatehnika. Kingitused, mis sulle sisemist pinget ei paku, kingi edasi või vii Kuusakoskisse. Kui kellelgi on täiuslikust kollektsioonist just see asi puudu, mis sul on, siis kingi või müü mõistliku hinnaga see teisele inimesele. Müü uunikuid põhjusel, et need ei paku enam huvi, mitte raha puudusel.

5. Kuna tegu on ikka hobiga, siis tegele nende asjadega, millest unistad. Ära raiska oma energiat Lada tuunimise peale, kui tegelikult unistad Ferrarist, mis sest et need on kaugelt sugulased. Pigem tee endale oma unistuse üksikasjad selgeks, õpi ajalugu, kogu pilte ja kui õige hetk käes, siis vähemalt tulevad teadmised kasuks õige eksemplari leidmisel ja raha ei ole kulutatud suvaliste projektide peale ära.

6. Ainult nõmedad puberteetikud hindavad sind selle järgi mis sul on, mõistlikud inimesed (ka naised) hindavad sind selle järgi, mida sa teha oskad.

[oxygen]

See vist päritav .Omal ajal isaga SSSRis ringi liikudes sai rohkem ikka busse ,trolle ja tramme waadatud kui kohalikke waatamisväärsusi.Nüüd see komme külge hakanud ka lastele.Ainult ,et tütardele mitte poegadele.Ja wanematega tollepärast väike sõda.

Olen elav näide, et see haigus on geneetiliselt edasikanduv. Sarnaneb natuke obsessiiv-kompulsiivsele häirele

[via]

Kogumisinstink ehk on pisut pärilik, kogumisobjektide valik aga mitte, kui mõtlen endale ja esiisadele...
On olemas ka vastandtüüp, see kes kõik selle mida hetkel vaja pole, prügimäele läkitab.

[supp]

eelmine aasta võtsin end kokku ja ei ostnud ühtegi masinat (kuigi peaaegu oleksin ostnud), lubasin, et see aasta hakkan puhkuse ajal mõnda tegema, paraku ostsin olemasolevatele masinatele juppe, mis paraku osutusid kallimaks kui masinad ise, nüüd olen sunnitud juba ehitusega alustama (ega raha ei saa maha visata), krt. aga ikka valin tel nr. kui mõnda huvitavat müügil näen ja mõtlen tükkaega kas muljuda nuppu "helistan" või mitte, ma ei tea kas pean rõõmustama, et eelmine aasta oli viimase 10a jooksul esimene kui ma pole ühtegi masinat ostnud.Raha pole, aega pole, (oma)ruume pole, pealehakkamist pole aga tahtmine on.
Suvel sai üht garaazi kodus lammutatud kuhu on viimase 20a jooksul igasugu kola kogutud, no kuidagi ei taha midagi ära visata, kuigi tean, et mul ei lähe vaja Rafi tuld, zigulli istet, mb w116 ust ja caddy kapotti.

[tamar99]

Seda võib veel vaja minna kunagi... On põhiline lause.
Kui näen mõnda odavat siksi-mosset-sapakat müügis või midagi sellist, siis kohe automaatselt tahaks seda äraosta. Missiis et seda reaalselt vaja ei lähe ega erilist pinget ei paku mulle mingisugune kombimosse. Aga nähes et müüakse kombimosset tekib tahtmine et ostaks selle ära...
Reaalselt peale mingisuguse panni soetamist on nädalaega kõva vaimustust ja siis on siiber.
Hetkel on mul 5 projektautot millest üks on ülevaatuse&kindlustuse läbinud kenasti ja sõidab ja töötab (Zaz 968M).
Ise olen soetanud omale 2 projektautot, siksi (74a null-üks) soetasin rohkem rallikaks kuid hetkel tegelen keevitustöödega, et teha originaalseks. Jah omamoodi mõte osta mõni korralikum masin ja vana viia kuusakoskisse kuid see poleks see. Pole üldse huvitav osta ülikorralik masin, mida nädalaega vahetad õlisid ja lapiga nühid siitsealt ja siis ongi kõik.
Ja ülejäänud 2 autot on ´´sülle kukkunud´´, kui ikka tasuta saad siis keelduda eisaa. Nii sain Seebikarbi ja Sierra, viimasel oli plaan teha kergemad keretööd ning rohkem igapäeva autoks jätta. Tänase seisuga on täiendamatta ja ainuke koht mis pole üle käidud on mootor. Selle vea parandan kevadel. Kusjuures auto oli enne täiendamist täisti töötav ja korras, kõik toimis. Aga mõtlesin et ´´panen valuveljed siis rohkem ei säti´´ siis sai mõeldud ´´ikka mp3 makk ja nahksisu alla selle eisaa´´ jne.
Hetkel siis 5 projektautot, kindlasti tuleb neid juurde, kardan vähemasti. Ruumipuudus on üksasi miks ei osta panne kokku. Samuti viimase auto soetasin 2004a detsembris. Arvestades summasid mis on kulunud pannidesse võiks sõita päris korraliku autoga.

Mina pole kollektsionäär, mulle meeldib rohkem keevitada-pahteldada-värvida, kui sõita.

[Potsataja103]

… poiss lasi Peterburi-ekskursiooni ajal Ermitaazhi külastuselt …

... Viilisin sealt samamoodi eemale ja kuna Piiteri linna ikka tean ka, läksin enda jaoks sobivaid transpordiväärsusi kaema

See vist päritav .Omal ajal isaga SSSRis ringi liikudes sai rohkem ikka busse ,trolle ja tramme waadatud kui kohalikke waatamisväärsusi.

Väga tuttav, põrsapõlves on ka kõik see läbi põetud. Praegu aitab tegutsemistuhinat vaos hoida koos kehakaaluga lisandunud laiskus ja aasataid kultuuri tegemisega teenitud raha (ülivähene) hulk. Aga kuna nüüd olen ma suht normaalse palgaga juhtivtöötaja (rooli taga nimelt), siis mine tea...

[miniest]

Mind segab präegu veel selle haiguse süvenemist raha, oskuste ja hoiukoha puudus.

[motoblokk]

Tegelikult on ju väga hea et neid nn "haigeid" nii palju on - sest seda rohkem vanatehnikat säilib!

[xander4]

uuuuhhhh ... kohe kergem hakkas ... mul on siis ehk veel lootust paraneda ; ) ... hetkel autopargis : 4 x Senator B (2 sõitvad) , Sentor A2 , Ascona C ja MB 300 TE ...
Seega arenguruumi veel on ... õnneks suudab naine vahetevahel mind siiski maha rahustada ; )

[kOll]

Ja teie peate endid autohaigeteks?




Ühe mehe üks garaaz kahest.





Aga milleks 43 samasugust?

[Edel]

200-seeria Ikarused. Minu ravimatu haigus aastast 1993(Kui väga aus olla,tegelikult hoopis 1980-test aastatest). Ehk on ajutiselt võimalik sellest lahti saada,kui äkki köidab mingi muu huvitav ala. Minul oli selleks Eesti rongid ja raudtee aastal 2000. Alates 2004aastast jälle vana Ikaruse-haigus tagasi mis süvenes veelgi. Kui oleks võimalused ja minu võimuses,ostaks kõik praeguseks Eestis allesolevad Ikarused 250,255,256-d omale kokku,kaasa arvatud ka kõik vedelevad vrakid. Hetkel on siiski vaid VAZ-21061 ja Ikarus-250 ning plaan doonor Ikarusele soetada. Rohkem kahjuks võimalusi pole. Sammuti pean loobuma ka mõttest omada ZIL-130, MAZ-500(5334) ja LAZ-dest 695N ning 699R.
Haige inime olen,määrake ravi ja häääässsti tõhus

[Jesper]

See "43 samasugust" ei ole selle mehe omad, kõigest 3. Pilt on tehtud F40 klubi kokkusaamisel.

[13piisab]

kui suudad omandatut ka "realiseerida" ning seda mitte "va krõbiseva" tõttu, pole tegemist "haigusega". "Haiged" on ehk (ütlen "ehk", kuna puudub kompetents meditsiinilise diagnoosi panekuks) inimesed, kes korjavad hoovinurka kilohinda maksvaid masinaid andmata aru, et nende korrastamiseks kuluks mitme põlvkonna töötunnid. Allan ütles selle ka enda tegemisena välja:

kui nii jätkan, siis jäävad minu elu lõpuni kõik mu projektid poolikuks. Tuleb süda kõvaks teha ning hakata otsast tegelema.

ülalpool pani Tõnu päris hea õpetuse kirja. Usun, et enamus punkte on "asja nuusutanutele" ühel või teisel moel selgeks saanud - aga sellisel kujul on nimekirja väga hea näha.

teema ning Tõnu nimekiri meenutavad üht üritust. Toimus see 2006a jaanuaris ning 2007a jaanuaris paistis see teise samasuguse ürituse tõttu juba järjepidev olevat. Kas ka 2008a on keegi võtnud endale (tänamatu) korraldajatöö ning huvilised peaksid kalendris ühe päeva reserveerima?

terv,
Teet
(ise mõistlikult haige -

[13piisab]

ülal kaldusin vist teemast kõrvale...

Hetkel kimbutab totaalne ruumipuudus juba ja peas ruumide soetamine või ehitamine.

ruumipuudus ka mul mureks (ning on ka mõte elamumaa ostu + garaazhi ehitamise radadel liikunud). Põhjanaabritel pidi hoiustamise osas klubiline tegevus täitsa levinud olema. Ning ka meil on (netist kaedes) üks viisakas üritus olemas: http://www.tamgarage.com/flash_est.html
...ning sealt "klassikute kodu".
hoiustamishinne on küll kõrge, kuid ehk see paindub, kui masinaid natu rhkem, kui üks-kaks (nagu ka leht vihjab)...