[Jopakolla]

Ohh, minu naine oleks vast isegi õnnelik, kui ma autot putitaks... Vähemalt tuppa ei tariks oma hobi. Aga mida peab ta tegema, kui muidu enam-vähem normaalne ja täie mõistusega mees laotab igal pühapäeval kööki laiali oma õllesildid, korgid, pudelid, purgid; nohiseb ise õnnelikult ja ei kuule telefonihelinatki? Ja igalt jumala välisreisilt tuleb see mees tagasi nagu taaraladu, sest ühtki tühja pudelit ei raatsi ka ära visata Normaalse puhkusereisi ajal kaob see mees ära, et külastada kõikvõimalikke kolkapoode ja kulutada oma raha erinevate õllesortide peale. Eriti ahastusse satub naine aga siis, kui on järjekordselt aru saanud, et isegi meie 10-aastane poeg on haigeks jäänud, lõuates üle kaubanduskeskuse "isa, seda õlut meil veel pole!". Tõsine peretüli tekkis aga siis, kui vanema lapse klassijuhataja helistas ja kaebas, et poiss lasi Peterburi-ekskursiooni ajal Ermitaazhi külastuselt jalga ja olevat sel ajal pargis õllekorke korjanud

Sama siin. Vähemalt ma pole ainuke. Reisil olles on tavaliselt vaja olnud kohapealt lisakohver osta.