kere-remondi lühikonspekt

(08-10-2019, 09:43 AM)honkomees Kirjutas:  Igasugune mehhaaniline töötlemine (pritsimine, harjamine, käiamine) ei hävita roostet vaid eemaldab selle metalli pinnalt, metalli pooridesse jäävad roostealged alles ja pritsimised sulgevad pinnal poorid ning tekib petlik mulje täiesti puhtast metallist. Ainult järgnev keemiline töötlemine roostemuunduriga aitab, tegelikult ka happekrunt.
Sellise läikiva väikse sileda detailiga võib  teha katse ultrahelivannis, kus läikivast detailist hakkab kerkima massiliselt sitta.
Üleeelmine aasta tegin igapäeva autol tiivaääri. Ühele poole sai poorsest roostest lamellkettaga puhastatud plekile otse happekrunt ja selle peale täitevkrunt. Teisel pool sai happekrundi alla ka roostemuundur ning sellel lastud 12+ h õues seista koos suveöise ja -hommikuse niiskusega, et siis peaks paremini reageerima nagu õpetuses kirjas. Enne kruntimist käsin roostemuunduri liivapaberiga üle.

Esimesel talvel lükkas roostemuunduriga tehtud kohtadel värvi mullitama ja selle alt roostetama. Ilma roostemuundurita tehtud kohad on siiani head. Selle kogemuse põhjal jätan järgmine kord ise roostemuunduri osa vahele.

EDIT: Ja pärast olukorra kohta infot uurides leidsin, et Volgaklubi inimestel oli ühe Volga kapotiga samasugune kogemus, et roostemuundur + happekrunt ja selle peale juba epo või täitevkrunt (ei mäleta kumb) lõi hiljem värvi alt roostemullid üles. Nii et rohkem kodutööd oleks aidanud sellist viga juba eos vältida.
Vasta

(07-10-2019, 08:17 AM)qwerty009 Kirjutas:  Kui detailid on pritsitud liivaga, siis lähevad nad kiiresti rooste katmata kujul kuna liiv sisaldab soolasid.
Klaasipuruga pritsides seda probleemi ei esine, kuid tooraine on kallim - siseruumis rahlikult paar päeva seista ilma, et roostekirmet tekiks.
Parandan oma sõnadevalikut, kuna tekitas arusaamatusi... 
Liivapritsi liiv ei ole keemiliselt puhastatud ränidioksiid vaid kuskilt karjäärist võetud sõelutud liiv kus esineb erinevaid keemilisi ühendeid mis soodustavad korrosiooni, kui halja metalliga kokku puutuvad mistõttu hakkab see palju kiiremini roostetama, kui klaasipuruga pritsitu, kuna viimane on keemiliselt puhas abrasiiv.
Vasta

Olen sellest vast juba kirjutanud aga kes poole filmi pealt saali on karanud,ehk on abiks
.
 Vanasti katsetasin sellist asja. Kui asjad liivapritsist tulid(ise lasin),viskasin kohe õue vedelema. Vedelesid siin nädalakese paar ja siis lasin uuesti üle. Isegi sai mõni kallim jupp katuse alla pandud ja oli hea jälgida,et tõmbas teatud kohtadest mustaks. Minuarust siis hellad kohad hakkasid jälle roostetama. Peale teist pritsitamist läks läti krunt GF-021 peale (enne seda sai ka terasharja)ja sellega sai isegi suuremaid roosteauke täidetud. Ei hakanud hiljem kuskilt roostetama,sest kihte oli palju jne.
Ikkagi rõhun veel sellele,et kes katseid viitsib teha.... esimene krunt tuleks pintsliga tõmmata. Siis ei tule kompressorist niiskust kaasa... Aga eks te ise tea paremini. Nüüd uued ajad ja kõigil kiire.... Big Grin

Oli veel selline asi,et mul ühel kompressori voolikul oli kuskil pisike auk sees ja värvides märkasin,et kuiva liiva peale oli vett tilkunud.... Kuna kompressor lööb ju kõvasti,järsku peaks uuesti tegema sellise vahetüki kustkohast siis vaikselt õhul ja veel saaks vaba väljapääs olla. Näiteks ega ju asju värvides koguaeg õhk püstolisse ei jookse... vahed sees ja samal ajal oleks veel väljapääs olemas,kui seda üldse tuleb.
Vasta

Soovin veel täpsustada.

1. sain liivapritsist kätte suppordid ja raamid (fotod teen õhtul)
2. päris poorsed ja veidi pruuni kumab ikka veel, ehk siis see vastus kus mainiti keemiaga võitlemist ja ultrahelipesuvanni näide toodi tundub täitsa asjakohane

aga olen seni aru saanud, et epokrunt ei sobi happekrundi peale - pidi kuidagi halvasti reageerima. Happekrundile tuleb märjalt peale tõmmata täitekrunt.
Roostesurma vedelikud (näiteks Buvanool) on vist sarnane toode oma põhiomaduselt kui happekrunt.

Seega kiusatus on tõmmata toodetele Buvanol(s) selga ja lasta ööpäeva kuivas keldris regeerida ning siis karukeelega üle puhastada ja EPO krundiga kruntida.

Või on see väga vale tegevus ning EPOkrundist tuleb roostesurma puhul loobuda. Millega võib üldse siis roostesurmaga üle käidud alasid katta? ja kui palju ning kuidas puhastada pärast roostesurmaga töötlemist pindasid enne kruntimist?

Kas Epokrundi asemele tuleks hankida siis hoopiski täitekrunt?

Dilemma veel selles, et must epokrunt ja must 2 komponentne värv on valmis varutud. 

Samas võib ju ka lihtsalt täna õhtul detialid silikoonieemaldajaga üle puhastada, kuivatada ja Epokrundiga värvida aga siis on tunne, et "uss jääb ju sisse".
Vasta

(08-10-2019, 14:38 PM)robi Kirjutas:  Samas võib ju ka lihtsalt täna õhtul detialid silikoonieemaldajaga üle puhastada, kuivatada ja Epokrundiga värvida aga siis on tunne, et "uss jääb ju sisse".
mul on muidu sama tunne, seepärast ka nn muunduri-usku olen. Jäta see Buvanol panemata ja pane hoopis Holz Profi muundurit. Saab ehitupoodidest. Odav ja palju parem. Ei ole ortofosforhape - on "raud(III)divesinikfosfaat". Ma harrastanud ka nt roostetavate kivitäkete puhul ja paar töötlust aastas hoiab roostetamast. Hoovikividele ei tasu tilgutada - kui juhtub, jäävad (helehallid/valged) laigud järgi. Ning need ei kao...
http://holzprof.ee/et/hp-anti-rust-eesti
Ma käin küll käsiharjaga üle, aga erinevalt ortofosforhappest suurt midagi selle muunduri puhul maha ei kraabi.

teine põhjus, miks muundur nn südamerahu annab, on teadmine, et millalgi saab värv ikka kahjustatud. Eriti põhja all olevatel ning poltidega kinnitatavatel asjadel. Siis on vähemalt mingi lisakiht veel metalli peal.

Epokrunt sobib muunduri peale probleemideta - anna minna!

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Soovitan samuti HoltzProfi Antirusti. Buvanol on nõrk.
Ma olen kuivanud jäägid eemaldanud nii terasharjaga, karukeelega kui ka lihtsalt lapiga silitades.
Tundub, et lapivärk on kõige õnnestunum võte olnud. Traat kraabib ikkagi metallini välja ja siis kaob kohati ka kaitsev oksiidikiht. Karukeel on nii fifti-fifti minek - aktiivsemal nühkimisel kipub efekt terasharjaga võrduma ja see pole mette hää. Väga palju nühkida pole mõtet. Lahtisest tolmust on tarvis vabaneda.
Kuivanud antirustil on päris hea nakkeomadus. Nii et värv kleepub tema külge kenasti.
Vasta

(08-10-2019, 19:12 PM)Janka Kirjutas:  ...
Tundub, et lapivärk on kõige õnnestunum võte olnud. ... Väga palju nühkida pole mõtet. Lahtisest tolmust on tarvis vabaneda.
Kuivanud antirustil on päris hea nakkeomadus. Nii et värv kleepub tema külge kenasti.
Meie oleme kasutanud puhast fosforhappe lahust ja sisuliselt mitte puhastanud, kohe oksiidikihile värv. Väga ebastandartsete asjade puhul, kus ei liivaprits ega harjad ei pääse löögile oleme vaid happega toimetanud (nt sõrestiknool) ja pärast seda on kestnud aastaid roostevabalt. Muidugi peab sellisel juhul happega väga pikalt mässama, ikka niisutama ja niisutama ja korduvalt uut hapet peale kandma, mitu nädalat seisab happe all kuni reaktsioon on lõppenud.
Vasta

(08-10-2019, 19:12 PM)Janka Kirjutas:  Soovitan samuti HoltzProfi Antirusti. Buvanol on nõrk.
Ma olen kuivanud jäägid eemaldanud nii terasharjaga, karukeelega kui ka lihtsalt lapiga silitades.
Tundub, et lapivärk on kõige õnnestunum võte olnud. Traat kraabib ikkagi metallini välja ja siis kaob kohati ka kaitsev oksiidikiht. Karukeel on nii fifti-fifti minek - aktiivsemal nühkimisel kipub efekt terasharjaga võrduma
Trelli otsa käiv messinghari. Ja mitte uus vaid selline, mille harjased on juba väändunud. Lahtise sodi eemaldab, muu püsib.
...ning kui pinda rohkem / viitsimist vähem, siis lihtsalt käsi-terashari.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta

Poole päevaga jõudsid liivapritsitud detailid kuivas keldris juba märgatavalt pruuniks minna.
Pintseldasin 2 kihti seda Holzprofi toodet peale. Eks näis, mis õhtuks saab.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                   
Vasta

Tervist .

 Olen minagi seda Holz roostesurma kasutanud , ilmselt vale "käte asend" või mis iganes , aga effekt on lahja . Nüüd määrin roostes asjade / kohtade peale Ferrox nimelist keemiatoodet ja
esialgne tulemus paistab positiivne .

 Edvard .
Vasta

Krt. ma ei tea kuidas teil need liivapritsitud asjad nii kähku roote lähevad,mul seisavad töökoja nurgas üle 2-he aasta tagasi pritsitud supra sillatala,õõtsad ja muu veemiku kola,pole rebast veel kuskil!!!

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

(09-10-2019, 20:14 PM)hundu615 Kirjutas:  Krt. ma ei tea kuidas teil need liivapritsitud asjad nii kähku roote lähevad,mul seisavad töökoja nurgas üle 2-he aasta tagasi pritsitud supra sillatala,õõtsad ja muu veemiku kola,pole rebast veel kuskil!!!

Palju oleneb sellest millist kuivatus süsteemi kasutatakse liivaga pritsimisel.
Mul seisab üksauto juba 2 aastat pitsitud kere ja pole mingidt pooni rebast auto kallal.
Vasta

Aprillis pritsitud haljas 1975a T-25 traktori kola pole veel ka roostetamise märke ilmutanud kuuri all.
Vasta

Täna õhtuks olid detialid kenasti halliks tõmbunud ja kohati oli veidi paksem kiht peal.
Puhastasin käsitsi messingharjadega selle paksema, lahtise kihi maha ning siis kruntisin epokrundiga.
Mingi keemiarünnak oli kindlasti vajalik. Liivipritsist jupid kätte saades nägin vaid paari pruuni täppi. Õhtuks oli aga selline rebane peal etulnud, et keemiline töötlus oli vältimatu. 
Eks nüüd tulevik näitab, mida Epokrunt sellest HP AntiRustist arvab.
Kui homme jõuan, siis katan Polüuretaan värviga.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                   
Vasta

Kui need esimesed pildid mis panid on pärast pritsimist tehtud,siis ütleks,et ebakvaliteetne pritsimise teenus,poorid puha roostet täis,kas on olnud siis lurr prits või laisk pritsija.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

(10-10-2019, 07:08 AM)hundu615 Kirjutas:  Kui need esimesed pildid mis panid on pärast pritsimist tehtud,siis ütleks,et ebakvaliteetne pritsimise teenus,poorid puha roostet täis,kas on olnud siis lurr prits või laisk pritsija.

Võimalik aga ei oska pritsijat süüdistada. Siis kui detailid kell 13:00 kätte sain olid need ilusad ja haljad. Panin need kohe ka minigrip kottidesse ja viisin koju keldrisse, seal võtsin välja. Sõitu oli ca 10 min. Õhtul ca 22:00 oli rooste juba nagu fotol näha. Kui selline pilt oleks avanenud pritsikojas, siis ma poleks tööd vastu võtnud. 
Võimalik, et minigrip kotid olid hoopiski roostetamist soodustavad. Kohe ei saanud ka keemiat selga tõmmata, lõunapaus.

Ise kasutasin nitriilkindaid, pritsija andis detailid üle kastis. Äkki on pärast pritsimist detaile paljakäsi tõstetud? Samas roostet polnud ainultvälispindadel.
Vasta

Arutleks peale keemiaga metalli töötlemist puhastamise osas...

Minupoolne loogika oleks selline, et kui peale töötlemist metalli pinnal olev (mis iganes kiht) on näiteks vee ja kaltsuga mahatulev, siis peaks selle ka eemaldama. Värv peab ju aluspinnaga korraliku nakke saama, et ta kinnituks ning kui vahekiht pole korralikult metalliga nakkunud (st pole moodustunud näiteks mingi fosfaadi kiht mis on kõvasti metalli pinnal), siis ei saa ka värv korralikult kinnituda, kuna ta kinnitub ju selle "sodikihi" külge mis on metalli pinnal.
Vasta

pritsi üle harjamise teemal oli x aastat tagasi kõvasti jutuks igasugu prigude ja servade vahele jäänud tillukeste liivaterade eemaldamine.
neist pidi hirmus roostetamine kohe lahti minema.
nüüdsel ajal nagu seda asja ei maini keegi. võta nüüd kinni, mis see õige on või mis pole mitte.
Vasta

(10-10-2019, 10:32 AM)robi Kirjutas:  
(10-10-2019, 07:08 AM)hundu615 Kirjutas:  Kui need esimesed pildid mis panid on pärast pritsimist tehtud,siis ütleks,et ebakvaliteetne pritsimise teenus,poorid puha roostet täis,kas on olnud siis lurr prits või laisk pritsija.

Võimalik aga ei oska pritsijat süüdistada. Siis kui detailid kell 13:00 kätte sain olid need ilusad ja haljad. Panin need kohe ka minigrip kottidesse ja viisin koju keldrisse, seal võtsin välja. Sõitu oli ca 10 min. Õhtul ca 22:00 oli rooste juba nagu fotol näha. Kui selline pilt oleks avanenud pritsikojas, siis ma poleks tööd vastu võtnud. 
Võimalik, et minigrip kotid olid hoopiski roostetamist soodustavad. Kohe ei saanud ka keemiat selga tõmmata, lõunapaus.

Ise kasutasin nitriilkindaid, pritsija andis detailid üle kastis. Äkki on pärast pritsimist detaile paljakäsi tõstetud? Samas roostet polnud ainultvälispindadel.

Mitte, et ma oma eelmises postituses poleks seda juba öelnud - aga see on valatud materjal, ja see läheb kiirelt rooste.
Üksköik kuidas sa seda käsitled, ei pea näppudega üldse puutuma, vöid pulgaga tösta vms - kui see ära pritsida ja jätta lihtsalt lauale vedelema, siis saad pea silmnähtavalt jälgida, kuidas kohad hakkavad mustaks tömbama. See juhtub esmalt neis kohtades, mis enne on tugevamalt roostes olnud
Kui kohe peale pritsimist traatharjaga kergelt üle lasta, siis vötab kauem aega enne nende kollete tekkimist

Pritsi niiskuse eralduse viga väga ei usu, siis on minu poolt kasutatud umbes 4 kohta k.a. mu enda tehnika ka järelikult puudulik(mul on 2 niiskuseeraldajat vahel trassil)

Aga päeva löpus on tegu vaid piduritükkidega, mis kattuvad sekunditega tolmu ja poriga, niiet ma väga ei muretseks - kui ikka krunt alla saab, küll nad kestavad

Olen ühed sadulad ka kollase tsingiga lasknud teha, minuarust on neilgi juba riiulis aastaid seistes möned roostetäpid tekkinud

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta

Üks asi on niiskuse eraldaja aga on olemas oluliselt tõhusam asi õhukuivati näol aga see on juba teisest hinnaklassist.Peale kuivati vahele panemist kadus minul igasugune niiskus filtritest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: masinist, 1 külali(st)ne