Juugendstiilis kujundusega tähed viitaksid nagu 1920ndatele (või ka varasemale ajale, aga seda ma ei usu) - 1930ndatel selliseid šrifte enam eriti ei kasutatud.
Vassong on silmnähtavalt "maha viksitud" Dürkopilt - vanim Dürkopi kolmnurksilt minu erakogus olevailt isendeilt pärineb 1922. aastast.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Huvitav on , et sellele kuulutusele tuginedes on Rudoni saksa ratas. Muidu nagu on teada, et Rudolf Niibo jalgrattatööstus valmistas aastail 1929-40 (või 1928-40?) jalgrattaid Rudoni. Kus on tõde?
Seda Rudonit märkasin ise ka. Ma pakun, et tõde on tarbija silmades. Hästi läheb sellel kaupmehel, kes seda tarbija silmist hästi lugeda oskab ja vastavalt kaupa pakub
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2011, 18:49 PM ja muutjaks oli manic.)
Dux oli populaarne nimi ja vististi kasutas seda eri aegadel päris mitu tootjat. Eestis müüdi/reklaamiti lainetena, varasemad andmed juba aastatest 1900-01 (Dux ja Duks), siis 1911-14, 1924-34 ja 1937-40. Viimasel perioodil nimetati sageli Inglise rattaks.
1920ndatel müüs Dux-jalgrattaid muuseas Tallinna firma AS Karl Schoeme, kes oli 1922 ka Dürkoppi peaesindaja. 1923. a. detsembrist sai Dürkoppi esindajaks ja ainumüüjaks Eestis aga Ühisus Provodnik. Võib-olla üritas Karl Schoeme Duxi sildiga Dürkoppi najal natuke "liugu lasta". Duxi sildil olev torn meenutas mulle ka kohe Pikka Hermanni.
Rudoni osas on tõde praegu veel "kusagil seal". Saksa rattaks on seda reklaamides korduvalt nimetatud. Rudolf Niibo enda töökoja olemasolu kohta pole seni andmeid. On võimalik, et Niibo tellis rattad Eestist või välismaalt, võib-olla eri aegadel erinevatelt valmistajatelt.
(08-03-2011, 18:48 PM)manic Kirjutas: Rudoni osas on tõde praegu veel "kusagil seal". Saksa rattaks on seda reklaamides korduvalt nimetatud. Rudolf Niibo enda töökoja olemasolu kohta pole seni andmeid. On võimalik, et Niibo tellis rattad Eestist või välismaalt, võib-olla eri aegadel erinevatelt valmistajatelt.
Kuna valmis rataste tollid olid (erinevalt osadest) kõrged, siis vaevalt hr. Niibo tõi sisse valmis rattaid. Pigem siiski osi, mis lasi kohapeal kokku monteerida.
Ja kuidas seletada siis ikkagi seda fakti, et Niibo patenteeris kiirekujulised raamitugevdused oma leutisena nii Eesti Patendiametis kui ka Läti Patendiametis (vastavalt 1928 ja 1930)? Seda on mõtet teha siiski vaid juhul, kui Sul on mingi võimalus lasta kusagil teha midagi spetsiifilist ja Sulle ainuomast (patenteeritut).
Ma ei tea, et peale Rudoni oleks selliseid kiirekujulisi tugevdusi mujal kasutatud.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Ma ei tea, et peale Rudoni oleks selliseid kiirekujulisi tugevdusi mujal kasutatud.
Mina ei tea jälle, mida Valdo täpselt selle lausega silmas peab.
Aga ma ei väsi (veel) viitamast sellele Brennaborile http://b.imagehost.org/0033/PRIIT_017.jpg
millest on teema siin foorumis 2007 september ja milles on mitmed ksf! Valdo postitused. Ja sellest Brennaborist olen ka mitmel - setmel korral püüdnud Valdole rääkida, Valdo on seda ka näinud...
Kas sel raamil on "kiirekujulisi tugevdusi" ? Tõsi, esihark oli ilmselt ilma tugevduskiirteta.
Iseenesest tore, et aastatetagune teema on üles võetud.
Selliseid silte on Eestis veel, vähemalt Hindrekul Varbolas on üks, ei mäleta, kas Janisel Lätis on...