Ereliukas jm nõuka-aegsed jalgrattad
#21

Minu esimene ratas oli kah aastal 1986 tutikas külapoest ostetud Punane Ereliukas-8 roheliste kummide ja punasevalge sadulaga. Külapood, kust ratas soetatud sai, asus alevikeskusest sutsu eemal. Igavene uhke tunne oli küll kui poest viimane ereliukas ära sai ostetud otse vaateaknalt (ega maapoes neid üle ühe enamasti polnudki korraga, aga kust se poiske ikka seda teadis). Esimene sõit polnud küll kõige paljutõotavam. Poest tulles alevimajade vahele jõudes lasi ema ratta lahti, et suur poiss sõida nüüd ise ka. kümmekond meetrit oli kõik okei aga siis kadus tasakaal kurinahk ära ja nii sukeldusin ma majade ees parkivate autode vahele oma tutika rattaga. Õnneks jäi õkva mu trajektoorile ette miski väikebuss (mälujärgi raf oli see) oma toeka laia küljega ja päris käna ma ei käinudki. Bussi külge ma ka õnneks tänu väiksele hoole ää ei mõlkinud.
Kuna kuueaastane poisiklutt just kõige mugavamalt ei tundnud selle meesteka pulga peale ronides, siis mõne aja pärast tuttav töömees keevitas ristipulga diagonaalseks, tehes sellest midagi meesteka ja naisteka vahepealse. Aga ratas oli aus, teenis mind kümmekond aastat ja peale mind sai veel tädipoegki mõned head aastad sellega kimada.
Kannatas igasugu "geniaalseid" juhtimisvõtteid. Aga õhtale läks see ratas pauguga. Ühel heal hetkel, kui tädipoeg parajasti paraja vungiga mäest alla sõitis, otsustas esikahvel murduda, ning tädipeg sukeldus üle leistangi, tutvuma kohalike maakattetüüpidega. Õnneks ei kuulunud nende hulka asfalt ja suuremad kivid ning tädipoeg pääses vaid seestpoolt katki hammustatud põsega ning paistes mokaga. Aga ereliukas läks mahakandmisele Sad
Kuna kummid olid rohelised sellel riistapuul, siis jättis rehv ka asfaldile tavapärase musta pidurdusjälje asemel teist karva jälje, millega sai teiste tavaliste kummidega marakrattide ees vahel kekutatud.
mnjaa. Hea ratas oli, mis tost et käike polnud.

...
Vasta
#22

Eks ma siis jätkan oma "teie mäletate, aga minul on" postitusi
Smile
mossepower Kirjutas:Minu emal oli Deðna-2

[Pilt: desna2.JPG]

[Pilt: desna2-2.JPG]

supp Kirjutas:hiljem sai unistatud saljudist, mis jäi suvel teenitud summa tõttu kalliks, siis sai kaubamajast ostetud saljudi raam (25.- rubla) ja erekas sellele ümber ehitatud, kuna jooksud ja rattad olid samad,


[Pilt: saljut.JPG]

[Pilt: saljut2.JPG]

Sillu Kirjutas:Mainimist väärib vast veel Turist (kuldpruuni vms. raamiga, tänavasõidu variant, s.t. porilaudadega, pakiraamiga ja "tavalise" juhtrauaga

[Pilt: turist3.JPG]

[Pilt: turist4.JPG]
Vasta
#23

oldmoped Kirjutas:
supp Kirjutas:hiljem sai unistatud saljudist, mis jäi suvel teenitud summa tõttu kalliks, siis sai kaubamajast ostetud saljudi raam (25.- rubla) ja erekas sellele ümber ehitatud, kuna jooksud ja rattad olid samad,


[Pilt: saljut.JPG]

[Pilt: saljut2.JPG]
Kas saluut kokkupandava raamiga polnud?..

Paar komentaari ka kogu teemale: Vairas hetkel tegeleb Panther-jalgrataste tootmisega.
Desna kaksikute nimed olid veel Kama ja Aist (viimast omasin kaks korda)
Vasta
#24

Style Kirjutas:Kas saluut kokkupandava raamiga polnud?..

Tehti mõlemat versiooni.
Vasta
#25

Sillu Kirjutas:Seejärel tulid riburada pidi juba "täismõõdulised" rattad -- muuhulgas sõitsin aeg-ajalt ema rohelise Ukrainaga, millel lõpuks raam pooleks sõita õnnestus. Mõned selle ratta jupid (porilauad, sadul, ketikaitse) elavad aga oma elu edasi Järva-Jaani Vanatehnika Varjupaigas minu annetatud sinise Ukraina küljes, mille viimaks ostsin 1988. aastal ja mis jäi minu viimaseks veneaegseks rattaks, olles kasutusel kuni 2000. aasta sügiseni.
Kus kohast Sinu jalgratta raam järgi andis?
2003 aasta paiku sõitsin vanaisa Ukrainaga poodi, enne poodi oli aga vaja ületada jalakäijate sild, kuna kiirus oli suur, siis pidurdus oli äkiline. Pidurduse tõttu tuli raami küljest lahti üks tagumist ratast hoidev "kahvel" ja tagumine ratas sai porilauaga lähedaseks. Juba järgmisel päeval oli kahvel tagasikeevitatud aga nii julgelt enam pidurdama ei hakanud, kuigi tegemist oli selle jalgratta lõpu algusega. 2005 talvel sõitsin rattaga külmunud teel ja proovisin ratast lohistada, nii kui pidurdasin oli "kahvel" raamist eraldunud, aga jäi enam-vähem esialgsele kohale ja sain koju tagasi sõita.
Jalgratas on siiani alles ja sõidukõlblik, eelmise aasta oktoobris sõitsin sellega lausa nädal aega, 6m päevas. Aga puhtalt ikka ei pääsenud: ühel hommikul natuke kõvemini enne mäge pressides läks kett pooleks ja tuli "käiguka" järele haarata...
Keti purunemine polnud selle rattaga aga mulle mitte esimene kord. 2005. aasta suvel suutsin ühe pedaalivajutusega keti kahest kohast purustada ja veohammasratas käveraks väänata, tagasi koju sain 15 km "slepis" sõita.
Üldiselt võib öelda, et iga kord kui seda jalgratast kasutasin ei suutnud käed puhtaks jääda, viimasel nädalal sõites olid töökindad koguaeg pakiraamil. Pildid
Vasta
#26

Vaatan, et teema nii vaikseks jäänud, õhutan veidi

PVZ

[Pilt: pvz.JPG]

[Pilt: pvz2.JPG]

Turist + ovaalne ketiratas + veneaegna lapseiste

[Pilt: turist.JPG]

[Pilt: turist2.JPG]

Jalgratta järelhaagis

[Pilt: karu1.JPG]

[Pilt: karu2.JPG]

[Pilt: karu3.JPG]
Vasta
#27

Mis aastast see kuldne Turist on?
Muide, see jalgratta järelhaagis on igati praktiline asi.Wink Vedasin ükskord Desna`ga järelhaagise abil päris suurt koormat küttepuid (kast oli kõrgemaks tehtud) oma 15 km järjest. PS sõit toimus päris mudasel metsateel, läbivus oli Desna`ga väga hea.
Vasta
#28

aga mul on ukraina ja sart sosee http://www.foto24.ee/album/28495
Vasta
#29

Mul on Desna ja Saljut. Desna on 1990. aastast (maksis teine veel 87 rubla, 80 kopikat) ja igati korralik ning vastupidav ratas. Desna`ga olen kokku sõitnud natuke üle 5200 km. 200 km tagasi on ta saanud uued keskjooksu laagrid, keti ja tagarummu laagrid. Korraliku hoolduse juures peab Desna 5000 km ilma probleemideta vastu. Saljut(ls. 831km) on samuti aastast 1990, kuid sellel puudub tagarummu sisu ja keskjooksu võll on ka omadega läbi, veel on raam ühest kohast natuke kõver. Varsti teen Saljut`i ka võib-olla korda (uued laagrid, uus värv, uued kummid jne).
Vasta
#30

Mulle ostsid vanemad tumekollast värvi ja punase istmega Kolmerattalise(nime ei mäleta enam), millega ma eriti ei söitnud vaid lükkasin käe körval vöi lasin väiksemast künkast vabajooksuga alla kuna ma ei jöudnud pedaale väntata. Selle asemel sättisin ma kettikaitsme 30kraadise nurgaalla, et see imiteeriks mootorratta summutajat ja ma ka värvisin seda rattast punakaspruuni puiduvärviga. Seisma ta mul jäi kuni läks rooste ja sugulased viskasid selle ära. Hiljem ühe teise sugulase Ereliukasega rattasöitu öppides ei saanud ma öieti pealegi, kui juba maha kukkusin kuna ei suutnud tasakaalu hoida.
Tänu oma söprade abiga sain ma löppuks 17 aastaselt rattasöidu selgeks 3 suvekuuga. Olen ka ühe oma söbra kokkuka ketti puruks pidurdanud ning kuskil 4 aastat tagasi sai ringi söitetud, ühe matsu pannud koksiga, mille raami esimeneosa oli vaskule ja tagumineosa paremale viltu. Söita sain seini kaua, kuni asi ära lagunes, siiani peaks söbra juures alles olema, sellet kokkukalt pärit tagumine velg krossirehviga.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#31

guits112 Kirjutas:aga mul on ukraina

Tundub, et inimkonna (või vähemalt minu) edasiviivaks jõuks on inimlik edevus. Igatahes ma viitisisn jällegi ronida "garaazi" ja kaevasin sealt välja Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 5o-ndale juubelile pühendatud jalgratas Ukraina mudeli.
Tegu on kasutamata eksemplariga, mis ootab, millal jõuab aeg temani ja ma vaevun teda natukene ülelakkuma, kroomilt pindrooste ära poleerima ja korralikult kokku panema - paigaldama sadula ja küljes mitte oleva pedaali, panema keti peale ja rattad korralikult alla jne.

[Pilt: 1.jpg]

[Pilt: 2.jpg]

[Pilt: 3.jpg]

[Pilt: 4.jpg]

[Pilt: 5.jpg]

[Pilt: 6.jpg]

[Pilt: 7.jpg]
Vasta
#32

Mul oli Ereliukas-8 ja peale seda tuli Saljut. Seejärel sai Desna ostetud (mudel 113-221, mis oli "krossi" lenksuga ja "krossi rehvidega", maksis teine veel 87 rubla ja 80 kopikat, hea ratas oli), millega sai juba tõsisemalt murukamaral ja metsaradadel sõidetud. Suvel olid krossivõistlused kah, linnapoisid ei pääsenud ligilähedalegi-nemad olid sõitnud asfaldil, meie aga sõtkusime maastikul.
Vasta
#33

Mul on kaa "Ukraina"!!
Mitte küll nii auväärne kui Mopedil, ikka jupp maad noorem. Tõsi sarnaste kleepsudega kui temalgi, on ka aga see raamist paigatud ja teps mitte kuigi kenasti.
Too noorem aga 260.- eegu eest vanakraamipoest soetatud ja täitsa kobe.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

loll on loll olla.
Vasta
#34

Ma kah kunagi kahe Ereliukase omanik olnud. Mõlemad sai kohviks sõidetud - ühel läks raam katki , teine vist lihtsalt amortiseerus. Ühe ratta raami pulk (kirjaga osa) oli mul Þiguli pagassis rattavõtme pikenduseks.
Kõva tuuning oli see, kui said suurema ratta ("meesteka") kahvli ette panna. Ja muidugi Salvo kelgust tagumine porilaud.Cool
Siis tulid Ukraina ja Aist. Nendega sai ka päris kõvasti kruiisitud. Nüüd on Sarda Sierra... Aga ausaltöelda, igatsen oma Aisti tagasi...
Vasta
#35

ATS007 Kirjutas:... Kõva tuuning oli see, kui said suurema ratta ("meesteka") kahvli ette panna ...
Ja veel kõvem oli, kui suutsid leida võrri vedrudega kahvli (tol ajal ei olnudki suur haruldus).
Vasta
#36

Potsataja103 Kirjutas:Ja veel kõvem oli, kui suutsid leida võrri vedrudega kahvli (tol ajal ei olnudki suur haruldus).

Kui Sa mõtled tavalist Gauja kahvlit, siis neid liigub praegugi üsna lihtsalt ja palju. Palju haruldasemad on nn "teisepoole" vedrudega (survele) Saksa sõjaväejalgratta vedrukahvlid, Prantuse jalgrataste lehtvedrudega kahvlid jms. Lugesin kunagi oma erakogu isendid kokku ja sain 6 erineva süsteemiga vedrustusega jalgratta esikahvlit.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#37

Tere,

Mul oleks konkreetne küsimus just nede ereliukaste kohta, koostan üht mälumängu ja mind huvitab just selle ratta täpne nimi, kas see ereliukas on selle ratta nimi tehase poolt, mis eksisteerib kuskil raamil embleemina või on see ereliukas mingi eestipärande mugvadus?
Vasta
#38

landed Kirjutas:Mul oleks konkreetne küsimus just nede ereliukaste kohta, koostan üht mälumängu ja mind huvitab just selle ratta täpne nimi, kas see ereliukas on selle ratta nimi tehase poolt, mis eksisteerib kuskil raamil embleemina või on see ereliukas mingi eestipärande mugvadus?

Ereliukas on ratta ametlik (leedukeelne) nimetus. Toodeti neid ju Ðiauliais.

Eestis nimetati neid slängis tihtipeale "erekateks".

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#39

Minul sai ka tänase seisuga üks segavereline kokkupandav valmis! ( sadul tahab veel natukene korrastamist )

[Pilt: 051597425f3227.jpg]

Samuti on minul 79'nda aasta Ukraina, mis siit foorumist vist korra läbi jooksnudki.

[Pilt: 0507382458a695.jpg]

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#40

Leidsin talvel hangest sihukese asja. [Pilt: P6180349.JPG] Näib "tutikas", kasutamata noh. Ilmselt kuskil garaaþis vedelenud paarkümmend aastat. Kui kellelgi peaks nüüd just sellist vokki vaja minema, andku teada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne