Frontaallaadurid mille peal töötate või olete töötanud
#21

Aho Kirjutas:Ma olen proovinud john deere 3220, see on põllumajanduslik laadur. Väga mugav masin, kuid laguneb palju. Eriti meeldib selle masina puhul mastileevendus, mida paljudel ehituslike laaaduritel pole (manitou). Siin ka video http://youtube.com/watch?v=Ahq8V3F7ZyI

manitoul on mastileevendus vägagi olemas.

teemasse ka. esimene kopp millega ma jebisin oli vana väikse kabiiniga 82 ja kun kopp, siis suure kabiiniga 82 ja krabi, a seeria valtra quickega (a seeria valtra samasugune kuut nagu väikse kabiiniga 82, ruumi ikka üldse pole) ja ka manitouga on tööd tehtud, mastileevendus täitsa töötas
Vasta
#22

miilits Kirjutas:Pilte mul võtta pole, kuid üht-teist olen näinud ja katsunud:
- kunagi kasutati T-54 sõnnikulaadurina koppa, milline tõstis üle traktori ja sealjuures ka üle kabiini põllurammu, eks ise kujutate ette kui puhas ning "lõhnav" see masin siis välja nägi;
- muljet avaldas väike kopp Türi lillelaadal, milline kujutas endast popcat-i ja kopajuht jalutas nagu aiakäruga ringi, sellise kopaga mahub ka tavalisest ukseaugust sisse-välja käima;
- -AsjaPulk- piltidelt nähtud ekskavaator EO-3311G on sarnane vene sõjaväe insenervägedes kasutusel olnud EO-40 (mälu võib ka margi suhtes petta ), milline asus Kraz autol. Sellisega olen ka ise harjutamise mõttes pidanud mulda tõstma, igastahes juhiti trosside vintse ühe kangi abil ja jalgade all olid piduripedaalid, kui õigel ajal jätsid piduritele vajutamata, siis tuli see kopp täie lauluga vastu maad, trossid olid plokkidelt maas ja segamini ning tühja tööd jätkus kauemaks.


Nii, kuna praegu uurin kaabelekskavaatorite kohta infot( ja olen ise ka juba töökorras mudeli valmistanud), siis uurisin välja, et KrAZi baasil on E-305 tüüpi ekskavaatorid. EO-40 kohta pole mul midagi kosta.

KrAZ E-305

PS: hr. Miilitsa jutt on tsiteeritud teemast "Ekskavaatorid ja fronttaallaadurid".
Vasta
#23

aga ikkagi kas tõesti pole mehi kes töötavad ja/või on töötand suuremat sorti masinate peal kui traktorile paigaldatud frontaal??????
Vasta
#24

Timm Kirjutas:Fronttaallaadur peakski ju pmst olema traktorile paigaldatud laadurWink.

Kuidas võtta, on olemas spetsiaalseid frontaalladureid ja on olemas laadureid mis paigaldatakse traktoritele.

Ilmselt mõtles kaasfoorumlane Artur Nikker frontaallaadurite all ikka selliseid masinaidSmile
http://www.baltiteh.ee/index.php?content=451&lang=est
http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=176
Vasta
#25

jah sorry,minu viga... oleksin pidand mainima ka spetsiaalseid frontaallaadureid....
aga laadurid mis paigaldatakse traktoritele on minu meelest ka päris lahedadSmile
Vasta
#26

Arnol Kirjutas:
ES 95 Kirjutas:Vot seda rullivedu tahaks kohe ise näha,3rulli=3tonni traktoril nina peal ja kiirus 40 km/h sedagi tagurpidi???

Kahte rulli silo olen oma silmaga näind seal, kolm on julge oletus (heina ja põhurulli korral ilmselt tõenäolisem). Antud juhul kaaluvad silorullid 700kg ringis. Sõit käib tagurpidi seepärast, et vaateväli ettepoole väga piiratud on.

lisan pildi ka.

minu andmete kohaselt kaalub silorull ei rohkem ega vähem kui 768kilogrammi
Vasta
#27

Timm Kirjutas:Silorulli kaal sõltub pressist; kui kõvasti on ta kokku pressitud. Juba loogikagi ütleb - mida rohkem on silo kokku pressitud, seda rohkem silo mahub rulli. ja üli-üli-üliväike osa tuleneb ka kile paksusest..

(vabandust OT pärast!) Ja inimene koosneb 60-70% veest. Mälu ei anna praegu täpset protsenti. Kui inimene oleks 90% veest, siis oleksime kõik nagu vedelad tarretised...

õigus seal peaks vist vedelikust mitte veest olemaRolleyes
Vasta
#28

Laaduriteemaga haakuv pilt, ehkki ise pole niimoodi kunagi teinud:
http://www.break.com/index/bobcat-loads-...truck.html

loll on loll olla.
Vasta
#29

Sai laste toodud Sandersonile numbri ja ülevaatuse tehtud. Üllatavalt palju koduses majapidamises temaga teha. Küsiks, kas tonni-paarise koormusega võib noolt sisse-välja liigutada? Hefti pole kaasas.
Siis veel majade vahel vaja ülekasvanud kuusehekk hävitada. On see küsitav julgustükk 11 m kõrguselt telling-korvist mootorsaega alustada?
Vasta
#30

Ohutustehnika teleskooplaaduriga näeb ette, et enne ei lükka teleskoopi välja, kui mast pole üles tõstetud. Samamoodi alla lastes, enne teleskoop sisse ja siis alles mast alla. Raskuskese tuleb võimalikult rataste kohal hoida. 
Kui on keskliigendiga masin, siis see karistab ennem ja tuleb jälgida ka, et rool oleks otse raskeid asju tõstes, kuna vastukaal väheneb, kui on masin risti keeratud, läheb tasakaalust välja ja läheb kummuli.  Näiteks ka viimasel piiril koppa kallutades tuleb arvestada, et see viib veelgi raskuskeset eemale.

Kogenud operaatoritel areneb välja sabakondi tunnetus ja saab ka väga piiripeal liigutusi teha. Aga siiski enne tuleb mõelda ja kui on juhtimisviga, ei ole masin süüdi.
Vasta
#31

Üldiselt võin kogemuse põhjal öelda, et koha peal tõstes võib neid piire väga vabalt katsetada, ohtlik on piiripealsetes asendites ringi sõitmine. Sabatunnetus peab muidugi olemas olema ja algteadmised füüsikast.

Ülestõstetud noole piiripealse koormusega väljateleskoopimine on küll asi, mida ma ei teeks, pigem eelistaksin madalal noole pikaks ajada, et oleks võimalik vajadusel tagasi anda.
Vasta
#32

Õnneks see Sanderson T2-12-405 on roolitavate sildadega. Saab esisillaga roolida, saab ka tagasillaga, saab mõlemaga korraga ühes suunas või vastassuundades. Loodi tal ei paista olevat. Külgkallet tuleb siis silmajärgi hüdroga lükata?
Vasta
#33

Magnetiga lood kuhugi kinni klõpsata oleks vähim, mida stabiilsuse tagamiseks teha. Silm petab juhiistmel, aga 11 m kõrgust on päris pikk pendel.

Kas see 12-405 tähendab noolt 12 m ja tõstevõimet 4 tonni?

Huvitav putukas. Kas põhi on sile või ulatuvad sillad ikka alt väljapoole maakera nurga taha kinni jääma?
Vasta
#34

Uksel kirjas: Max last vid 11.000 meter. Lyfthöjd beräknad efter punktlast pä 500mm 3.000 kg
                  Max last vid 8,62 meter.     Lyfthöjd beräknad efter punktlast pä 500mm 4.000 kg
Mis see punktlast pä 500 mm on?
Kliirens sildade ja kardaanide kohal ühesugune, u 70 cm. Kardaani vahetoel  lülitushoob- järelikult saab tagasilla välja võtta.
Vasta
#35

(20-05-2021, 15:26 PM)pen.skar Kirjutas:   Lyfthöjd beräknad efter punktlast pä 500mm
Tõstekõrgus arvutatakse vastavalt punktkoormusele 500 mm

Otsetõlge googeli nägemuses. Ilmselt on mõeldud, et tõstetava asja raskuskese on kahvlite algusest nii kaugel.
Keegi rootsi keele oskaja võib mind muidugi sõelapõhjaks lasta, aga ma kannatan ära  Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#36

(19-05-2021, 23:05 PM)zazik Kirjutas:  Üldiselt võin kogemuse põhjal öelda, et koha peal tõstes võib neid piire väga vabalt katsetada, ohtlik on piiripealsetes asendites ringi sõitmine. Sabatunnetus peab muidugi olemas olema ja algteadmised füüsikast.

Ülestõstetud noole piiripealse koormusega väljateleskoopimine on küll asi, mida ma ei teeks, pigem eelistaksin madalal noole pikaks ajada, et oleks võimalik vajadusel tagasi anda.
Tänapäevastel masinatel on turvasüsteem, mis ei lase tagasilda maast lahti tõsta. Manitoudel on tagasilla korpuse külge liimitud andur, mille näidu alusel elektroonika blokeerib teleskoobi väljalükkamise ja masti tõstmise.
Vasta
#37

(20-05-2021, 20:28 PM)kuunor Kirjutas:  
(19-05-2021, 23:05 PM)zazik Kirjutas:  Üldiselt võin kogemuse põhjal öelda, et koha peal tõstes võib neid piire väga vabalt katsetada, ohtlik on piiripealsetes asendites ringi sõitmine. Sabatunnetus peab muidugi olemas olema ja algteadmised füüsikast.

Ülestõstetud noole piiripealse koormusega väljateleskoopimine on küll asi, mida ma ei teeks, pigem eelistaksin madalal noole pikaks ajada, et oleks võimalik vajadusel tagasi anda.
Tänapäevastel masinatel on turvasüsteem, mis ei lase tagasilda maast lahti tõsta. Manitoudel on tagasilla korpuse külge liimitud andur, mille näidu alusel elektroonika blokeerib teleskoobi väljalükkamise ja masti tõstmise.

Jah, nende erinevate turvasüsteemidega puutusin tihti kokku. Seetõttu kadus Manitou toodangu suhes ka igasugune austus. Üks vanakooli Manitou oli ka pidevalt kasutuses, sellega sai õppida koos elama. Peamiseks veaks, mida mäletan, oli sildade erinev pööramiskiirus koormuse all. Uuemad Manitoud olid meeletuks peavaluks alati.

Kõige hullem kogemus oli mingi helerohelist värvi hiigelsuure (pöörleva torniga) masinaga, millel väga varakult koorma kõikumise tõttu piirajad peale lõi ja kõik ära blokeeris. Kahjuks ei mäleta, kes selle ikalduse tootja oli.

Tollase töö eripära oli tõstetava kraami suhteliselt väike mass (kokku 2t), aga suured mõõtmed (6x6m laotus, ca 4m kõrgus)

JCB erinevate mudelitega sai hulle asju tehtud, vapustavalt head masinad.
Vasta
#38

Mannetu 741 oli nipukat vaja, masti tagaosas tuleb üks andur kinni tõmmata, siis saab tõsta. Aga kahjuks pole tal see andur seal niisama, hästi ei talu seda piiripeal töötamist, põhjakaitse ei ole standardis, kardaanide ümber mähib heina ja piduri ketas on samamoodi seal kaitsmata. Õhuvõtt kehva koha peal, esimese ratta taga, kruusateele ära mine, kohe filter kinni. 
Claas Scorpionil on nupp olemas, mida all hoides kannatab masinat piiripeal tarvitada, vahest kulub ikka ära ebastandartseid detaile tõstes. Aga Üldiselt on Claas platsitõstuk, maanteekiirus lahja 31km/h. Muidugi oleneb palju vahemaid vaja sõita.
Diecit ei soovita ka kellelegi. 
Cati esimesed teleskoobid olid sõnnik, aga sellest palju aega möödas, küllap asi muutunud pisut. 

JCB siiski parim millega tööd tehtud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne