Atsetoon bensiinilisandina?
#1

Tere!

Mis te arvate siis sellest kui lisada bensiinile veidi atsetooni?
Kas lõhub ära midagi?
Olen kuulnud et see vähendab kütusekulu.

Edu.

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#2

ei tohiks lõhkuda, ise olen proovinud ja kütusekulu tõesti vähenes kui siiski vähe, atsetoon maksab ise rohkem nii, et rahakotile see kasulik siiski pole.

ostan, müün ja vahetan
Vasta
#3

Võib-olla (?) vähendab bensiinikulu, aga suurendab tihendite kulu.
Umbes 10a tagasi me sõitsimegi atsetooniga. Sinna aega jäid igatsugu karburaatori osade ülessulamised. Isegi palju aastaid vastu pidanud ujukikambri klaasid sulasid üles. Ei olnud harvad juhused, kus ajudega masinad läksid "lolliks". Siis tuli neid "psühhiaatri" juures jälle ümber installida.
Kui sind sellised "pisiasjad" ei häiri, siis vala omale lahustit paaki.
Vasta
#4

Aga kui palju 10 liitri bensiini kohta atsetooni panna?
Kas mootori võimsus tõuseb?

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#5

pigem tolueeni pisut ohutum kui atsetoon.olen pannud 10%bensiinile juurde ja rajal oli tuntav vahe
Vasta
#6

Atsetoon, ehk rahvale tuntud kui nitrolahusti lahustab-punnutab plastid, pleksiklaasid, kummid, jne. Ei soovitaks bensus kasutada.
Metüülbenseen, ehk tolueen, või ka rahvakeeli toluool tõstab bensu oktaanarvu. Samas põleb pisut aeglasemalt.
Vasta
#7

Atsetoon ja nitrolahusti on siiski täiesti erinevad asjad.
Vasta
#8

Mingist õpikust on meelde jäänud, et atsetooni lisati bensiinile Þaporoþetsi mootori põlemiskambrite tahmast puhastamiseks. Atsetooni ja bensiini mahtude suhe jäi kindlasti tugevalt alla 1/10 ning sõita tuli suurel kiirusel, et mootori temperatuur küllaltki kõrge püsiks.
Vasta
#9

stretch Kirjutas:Atsetoon ja nitrolahusti on siiski täiesti erinevad asjad.

Ei tohiks olla.
Muideks seepärast vahepeal teda ilma müüalt küsimata riiulist võtta ei olnud, et narkarid teda nuusutamiseks kasutasid...
Vasta
#10

Atsetoon ja nitrolahusti on ikka täiesti rinevad asjad.
Atsetoon on märksa tugevama plastmassi sulatavama toimega kui nitrolahusti.
Toksikomaanid kasutasid ja kasutavad ka praegu nitrolahustit.

Gaz m20 Pobeda
Vasta
#11

Milleks see atsetooni või ükskõik mille muu lisamine hea on? Mürgitate vaid iseennast ja keskkonda. Bensiini ja head bensiini on Eesti Vabariigis vabalt saada.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

via Kirjutas:
stretch Kirjutas:Atsetoon ja nitrolahusti on siiski täiesti erinevad asjad.

Ei tohiks olla.

Tohib ikka küll.

Atsetoon on keemiline ühend, nitrolahusti ühendite segu, mis sisaldab ka atsetooni.

wikipedia:
Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist.

Nitrolahusti (Vivacolori toode NITRA A E06 ), ilmselt on koostised eri tootjatel varieeruvad
| TOLUEEN 35-45% |
| n-BUTÜÜLATSETAAT 10-20% |
| n-BUTANOOL 10-20% |
| ETANOOL 15-20 % |
|ATSETOON 10-15% |
Vasta
#13

Samas, kui on mingi haiglaslik vajadus bensiinile midagi lisada, siis poes on küllalt bensiinilisandeid. On ohutuv kui enda või tuttavate "spetsialistide" soovitused. Üldiselt peaks selliste asjadest tulenev kasu kuskil paari protsendi ulatusse jääma, aga samas on vähemalt endal hea olla.
Vasta
#14

Kõik sisepõlemismootorite kütusekulu vähendamiseks.... mida tohib ja mida mitte!
http://youtube.com/watch?v=X07dkP6ilKI
Vasta
#15

Tolüeenist ei tohiks normaaltingimustes mingit tolku olla, võib-olla ainult siis kui tanklas müüdava bensiini oktaanarv madalam on kui ette nähtud ja auto aju selle peale süüdet konservatiivsemaks tõmbab. Kasu on tast ikka siis, kui mootorit ja eelkõige mootorijuhtimist ka vastavalt modifitseerida.

Aga jah üks asi on teooria, teine asi igapäevane elu Eesti tanklate ja kütusega. Minu igapäevaautol läks "vana Euroopa" bensiini nägemise peale tippkiirus hoobilt 10 km/h suuremaks, kui selle paarutamisega veel kopsud saastast tühjaks ka köhis, siis lisandus veel 10. Ja Neste automaadist olen ma paar aastat tagasi saanud konkreetselt atsetooni järgi lõhnavat bensiini, nii et tont teab mis alkeemia mingi konkreetse kütuselaari peal täpselt toimib.
Vasta
#16

TaaviR Kirjutas:Kõik sisepõlemismootorite kütusekulu vähendamiseks.... mida tohib ja mida mitte!
http://youtube.com/watch?v=X07dkP6ilKI

Hehe aga huvitav et kõige lihtsamat asja ei soovitatud:
[Pilt: no_suv.gif]
Vasta
#17

Veel paar vöttet http://youtube.com/watch?v=ptayo3x7dk4&feature=related
Raha sääst mis sugune http://youtube.com/watch?v=8BBp6F4fmXA&feature=related

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#18

Ma arvan, et tihti on sõiduauto lihtne hooldus (uued küünlad, nende juhtmed, õhu- ja kütusefilter ning karburaatori puhastamine/häälestamine) oluliselt lihtsam hobujõudude lisa ja kütuse kokkuhoid, kui atsetooni, lahustite või tont veel teab millega mässamine. Kütusemagnetitest ja -ionisaatoritest ma parem üldse ei räägi.

Mulle tundub, et lisadega jauramine kerkib peamiselt esile olukordades, kus on kõne all peedist pesumasinale trumli tegemine ehk kus sõiduki üldine kulumisaste jõuab juba remonti vajavasse staadiumisse. Ja et remont on kallis, siis võetaksegi kõiksugu "ussiõlid" kasutusele, et laibast viimanegi elumahl veel kätte saada. Võtke siis üldse parem kätte ja kallake auto paak oktaanarvu tõstjat täis...vat siis saate mineku... :p

Kümme lisakilomeetrit tippkiirusest on aga pigem selline "mul on pikem kui sul" kategooriga. Reaalses elus piirdub ju auto tippkiirus 90 km/h, vahel ka 110 km/h. Ja mis vahet seal on, kas maksimum autol on 170, 180 või 190? Tüüpilisel Eesti maanteel läheb see korda vaid liikluseeskirjadele vilistajale.

Ringraja jaoks on aga olemas spetsiaalsed võidusõidubensiinid, mis oma tööd väga hästi teevad.

Eestis müüdavate kütuste kvaliteet on aga täiesti omaette teema.

Mis puutub kütusekulu vähendamisse, siis parimad variandid on sõidustiili muutmine ja ökonoomsem liikur.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#19

Aspelund Kirjutas:Kümme lisakilomeetrit tippkiirusest on aga pigem selline "mul on pikem kui sul" kategooriga. Reaalses elus piirdub ju auto tippkiirus 90 km/h, vahel ka 110 km/h. Ja mis vahet seal on, kas maksimum autol on 170, 180 või 190? Tüüpilisel Eesti maanteel läheb see korda vaid liikluseeskirjadele vilistajale.

No jah ega mootori töö efektiivsus ja tippkiirus ei ole ju kuidagi seotud. Eesti maanteedel ju füüsikaseadused ei kehti Smile

Ma lihtsalt mainisin seda selles kontekstis, et kuna Eesti kütuse spetsifikatsioonile vastavus ei ole kontrollitav, siis võivad oktaanarvu tõstjad ja potentsiaalselt ka igasugu muu sodi vahel huvitavaid tulemusi anda, mis teooriaga väga kokku ei käi.

Liiklusteemalise fleimi ärahoidmiseks: mainitud "katse" toimus sealsamas bensujaama kõrval oleval betoonplaatidest maanteel, vapraid ja seadusekuulekaid eestlasi, hallhülgeid, koaalakarusid jne ei kahjustatud ega ohustatud.
Vasta
#20

Uued masinad hästi polsterdatud, ja ka rohkem korras, aga üsna sageli näed-kuuled kus mõni u 15 aastat vana Wolkar või muu riistapuu vurab tsitsutates mööda ühe mittetöötava silindriga.. See paneb bensukulule tõesti palju juurde. Vene tehnikaga ikka seda kolme silindriga sõitu miskipärast eriti palju polnud, juba jõud kukkus siis täitsa tagant ja autosid oli ka vähe üldse. Jah 130-d ja 53-d oma kaheksa pütaga liikusid vahel küll seitsme jõul, sest ühe mittetöötamine polnud eriti märgata.. Samas juhtus, et sõideti 3-silindril Pobiga tuhandeid km, nii et üks keps ja kolb välja võetud...
Solkbensiini ja kehva tihendikummi koostöö olen õnnelikult mosuga üleelanud, sest bensupumbakaane tihend pundus niivõrd, et lõi servapidi pumba kaane vahelt välja ja pump pumpas jõudsasti bensiini sisselaskekollektori peale ning seal oli päris lomp, mis ajas üle ääre. Tugev bensuhais ja pilk peeglisse tuvastas mingi vedelikuraja auto järel, mis paraku oli bensiin! Ja ime-ime, õku jäi lendamata.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne