Põnevad insenertehnilised lahendused vanades raamatutes
#1

Tutvustan siinkohal üht meeldivat tegevust praeguse sügistalviskevadise aastaaja jaoks. Mulle nimelt meeldib uurida vana tehnilist kirjandust ning sealt leida huvitavaid ja kummalisi tehnilisi lahendusi, mis mõnel puhul äratundmisrõõmu valmistab, kuid vahel ka lihtsalt dokumenteerib ammu unustatud või praeguseks lootusetult teise arenemissuuna leidnud tehnilisi lahendusi. Igal juhul nõuavad paljud sellised lahendused tänapäeva lugejalt laia kujutlusvõimet.
Siinset lugejaskonda teades ma eeldan, et nii mõnelgi on sarnaseid avastusi. Miks mitte paremaid "leide" ka teistele tutvustada!

Alustuseks toon paar joonist ühest enam kui poole sajandi vanusest elektrotehnikaõpikust:

Esop, H., Hellam, H. jt. Üldine elektrotehnika. II ümbertöötatud trükk. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus, 1954.

[Pilt: elektritraktor_resize.jpg]

[Pilt: klapiriba_resize.jpg]

[Pilt: ristkommutaator_resize.jpg]

[Pilt: t6usp88rdvalija_resize.jpg]

Ja viimaks üks aparaat, mille tööpõhimõte on lausa identne tänapäeval samaks otstarbeks kasutatavatega, kuid seda ei saa öelda välimuse kohta:

[Pilt: kohvikann_resize.jpg]
Vasta
#2

Loen mina ja irvitan. Too trakatsikontsept on ikke isemoodi jabur leidus küll. Ehk siis kõiksepäält orjad laotavad kümme kilomeetrit kaablit põllale laiali, seejärel mehhanisaator tuleb ja selle masinaga kokku kerib....Toungue

loll on loll olla.
Vasta
#3

IIIFFFAR Kirjutas:Loen mina ja irvitan. Too trakatsikontsept on ikke isemoodi jabur leidus küll. Ehk siis kõiksepäält orjad laotavad kümme kilomeetrit kaablit põllale laiali, seejärel mehhanisaator tuleb ja selle masinaga kokku kerib....Toungue
Kas ta oligi siis niimoodi mõeldud?Rolleyes Mina arvasin siiani, et selle riistapuuga käis töö hoopis teisiti. Umbes nii, et pandi keset "põldu" generaator tuksuma... Siis hakkas see riistapuu põllul toimetama, ise vastavalt vajadusele kaablit trumlilt maha, või siis uuesti peale kerides. Võibolla kasutati ka mingeid "pikendusjuhtmeid", või käis töö ainult oma rulli tööraadiuses...
Vasta
#4

Generaator nüüd vaevalt - see ei annaks ju mingit võitu. Pigem ikka see, et kogu suure kodumaa elektrifitseerimise käigus pidi ka iga põllulahmaka serva elektriliin jõudma. Ja traktor saab siis sellest jõudu ammutades põllu peal oma kaabli raadiuses opereerida.
Vasta
#5

Igal juhul on sellise traktori rakendamine madala kasuteguriga. Näiteks võib probleemiks saada keerdu läinud kaabel, seega ringiratast selle traktoriga sõita ei saa. Samuti peab juht pidevalt opereerima vibuga ning jälgima, et kaablist üle ei sõidaks. Kaablikerimise mootor on kindlasti ka üpris energiamaias, joonisel on kujutatud kaablitrumli ajam samade mõõtmetega mis peaülekande ajamgi, massist rääkimata.
Generaatori koha pealt - ma ei imestaks, kui sedagi lahendust kasutati. Üks jaburdus teisele liiga ei tee.

Juhul, kui selline monstrum ka kunagi valmis tehti, siis igati kõva sõna! Andis ikka tol ajal roiskuvale kapitalismile silmad ette, kui punaste põldude peal traktor vaid vaikse lindilõgina (ja kabiinist kostvate sajatuste) saatel edasi-tagasi liikus.
Vasta
#6

Nõukogude inseriteadustes sündis ikka rohkem või vähem ebareaalseid välgatusi, oma lugu oli nende rakendamisega ellu...

Vaadates raamatu ilmumise aastat (1954), kui jätkus veel stalinistlik periood, püüti eriti demonstreerida nõukogude teaduse kõrget taset - ideoloogia ajendusel.
Vasta
#7

See traktor võib täiesti vabalt toimida, mitte küll väga pika kabla otsas, a miski paarisaja meetri raadiuses. Kui keset põllulappi on elektripost, mille otsas divaiss, mis võimalikud kaabli keerud välja võtab ja trakats trumli abil kablat pingul hoiab on kõik vinks-vonks. Ja kui kaabel veel terastrossi või -lindi abil "keerdumatuks" muuta...
(Andestust, olen sündinud ja märgatava osa oma elust veetnud Nõukogude Eesti viljastavates tingimustes, sellest tulenevalt on minu mõttelennu-trajektoor sarnane Suurte Inseneride omaga ning ma kipun kohati uskuma nende loodud tõuspöördvalijate ja elektritraktorite eksistentsi ning vajalikkusesse!) Smile
Aga olgu, nali naljaks, viimasel joonisel kujutatud jurakaga sarnanevat kannu olen katsunud ja sellega valmistet kohvi mekkind. Ettearvamatu meki ja kangusega laket väljastas.
Kiidetud olgu Nõukogude Insenerid!
Vasta
#8

indrek Kirjutas:....sealt leida huvitavaid ja kummalisi tehnilisi lahendusi, mis mõnel puhul äratundmisrõõmu valmistab, kuid vahel ka lihtsalt dokumenteerib ammu unustatud või praeguseks lootusetult teise arenemissuuna leidnud tehnilisi lahendusi.

Mul on üks raamat. Auto abimehhanismid. 1948.aastast.Autor E.Rokk. See on tõsiselt huvitav lugemine!!! Mõned seal kirjeldatud leiutised on tänasel päeval laialt kasutusel. Näiteks hüdrosidur ja automaatkäigukast,või siis hüpoidülekandega tagasild.Või näiteks Rzeppa tüüpi kardaanliigend. Tänapäeval sellist nime küll keegi ilmselt ei tea, kuid tegu on kõigil(enamusel) esiveolistel kasutatava veovõlli kuulliigendiga.Aga näiteks auto tagasilla ühe poole paarisrataste kinnitus on tänase päevani jäik, kuid raamatus kirjeldatakse paari lausega mingit süsteemi (lk 174), mis peaks kurvis sõites laskma nendel paarisratastel erineva kiirusega pöörelda, protektori kulumise vähendamise eesmärgil.
Vasta
#9

Kadjakas Kirjutas:ma kipun kohati uskuma nende loodud tõuspöördvalijate ja elektritraktorite eksistentsi ning vajalikkusesse!) Smile

Tõuspöördvaljad ehk sammvalijad ja ristkommutaatorid (kuigi elektromagneetiliselt juhitavad) olid meie telefonijaamades kasutusel veel mitte väga ammu. ATC-54 (samm), ATCK-50/200 ja ATCK 100/2000 (kordinaat) oli meie tavaline telefoniside aparatuur. Kui õieti mäletan, siis näiteks Haapslus võeti tagalinnas asuv sammvalijatega jaam maha kuskil 80ndate viimastel aastatel. Relee-kordinaatjaamad töötasid paljudes kohtades kuni Eesti täielikule digitaljaamale üleminekuni 90ndate lõpus ja osades kohtades isegi selle sajandi algul.

töötu ATCK 100/2000 jaamaelektrik Jaan
Vasta
#10

oldmoped Kirjutas:Relee-kordinaatjaamad töötasid paljudes kohtades kuni Eesti täielikule digitaljaamale üleminekuni 90ndate lõpus ja osades kohtades isegi selle sajandi algul.

töötu ATCK 100/2000 jaamaelektrik Jaan

Miskid nisukesed telefonid toimisid Raplamaalgi veel vähemalt üheksakümnendate alul. Mäletan, et tavalise viiekohalise numri asemel pruukis vaid kaks viimast valida ja naaberkülasse rääkida sai. Miski 95-96a pisteti meilgi kaablid maa sisse ja numbrid muudeti.

loll on loll olla.
Vasta
#11

Pean tunnistama oma madalat kompententsi analoogside automaatika valdkonnas. Tõepoolest, ilmselt leidub tänapäevalgi mõni vähekäidav koht Eestimaa peal, kus selline isend veel käigus on. Mina olen aga niivõrd uue aja inimene, et ei ole analoogtelefoni iseärasustega kokku puutunudki, ning seetõttu äratas sedavõrd keeruline mehhaanikaosa nii lihtsa toimingu tegemiseks minus teatavat aukartust. Mainimata ei saa jätta aga ka nende masinate suhteliselt esteetilist välimust.
Vasta
#12

Miks kõik linnamehed arvavad, et traktor ainult põldu künnab?
Väga edukalt saaks sellise traktoriga silo tampida. Seal vaja päevad läbi 50m edasi tagasi sõita. Plussiks veel see, et mootoriõli ei tilgu silo sisse.
Muidugi mõista on veel palju selliseid tõid, mis väga väiksel pinnal tehakse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne