Teema on suletud

#41

EdR Kirjutas:Tänud info eest. Huvitaks vaid,mis on planetaarülekanne?

Planetaarülekanne

\"cogito ergo sum\"- mõtlen järelikult olen olemas
#42

Ma leidin ühe uue näidkuite plokki, mis võiks ikarusele kuuluda? Ega sul mõnda paremat fotot ikaruse armatuurist pole tahaks kontrollida ka see ikka on see mida ma arvan,et see on.


#43

tere,

armatuuridega minu mäletamist mööda sedapidi- 77- kaheksakümnendate esimese pooleni siledast plastist, kaetud puitimitatsiooniga ning ka kellad armatuuris roheliste numbritega ning nö kõrgepõhjalised
nendele järgnes krobelisest materjalist armatuur, sügavamapõhjalised kellad kuid puitimitatsioon säilus. siis vahetusid ka ukseavamise ümmargused nupud klahvide vastu jne.
võimalik, et see armatuur tuli linnaliinibussidel koos suurte õhuakendega. täpselt seda ei mäleta
mustast vineerist armatuur oli nö viimane versioon.

edu soovides!
#44

(24-03-2009, 00:14 AM)EdR Kirjutas:  ...Mis siis võib juhtuda kui käivitamiseks,soojendamiseks ja platsil tiirutamiseks näiteks 180ah aku kõrval teise akuna kasutada sõiduauto 60ah akut?

Kui nüüd küsimusest õigesti aru sain, siis lihtsalt 12V-st saab 24V vist- see aga ei sobi 12V süsteemiga... Samas arvan, et seda sa ikka teadsid...
#45

Tore, et bussiteema ikka üleval on.

Esiteks Ikaruste armatuurid olid kõik vastavuses konkreetse bussi lisavarustuse ja elektrisüsteemidega. Meil on igasugu armatuure riiulis aga juba ette tean, et need ei pruugi kõlvata. Kõige targem on uurida välja, millise nuppude ja kellade asetusega just sellele eksemplarile kuulus ja siis 2mm alumiiniumplekist õiged plaadid välja freesida või otsida. Seejärel katta uue ja autentse puiduimitatsiooniga, mida meil laos on mitukümmend meetrit ja bussiehituse hüvanguks alati saadaval.

Teiseks ei juhtu väiksema 12 voldise akuga muud, kui et käima ei saa, "täkku" läheb lisaks vaja. Korralikult laadima ka ei hakka, aga see pole ju platsil proovimise juures oluline. Meil on õigeid Ikaruse akusid ka, mis mingil hetkel üle jäävad, sest ei ole meile sobivas mõõdus. Kahjuks ei suuda planeerida, kas need just mais vabanevad, sest meil ei ole otstarbekas soetada õigeid akusid enne reaalse ekspluatatsiooni algust. Ja vanu ei saa enne ära visata. Ühesõnaga keeruline lugu.

Tõnu Piibur
5116265
#46

Sellise komplekti akudega Sa tõenäoliselt käima ei saa. Kui oleks tegu korras mootori ja soojema ilmaga, siis oleks see isegi tõenäoline.
Olen käivitanud Scaniat (müügiplatsil) ka kahe 55Ah akuga ja läks küll. Poolsurnud mootori puhul on see väga ebatõenäoline. Ka akulaadija/täku abist võib väheks jääda.


#47

(28-03-2009, 00:47 AM)EdR Kirjutas:  
(10-03-2008, 19:10 PM)ahtos Kirjutas:  Seal on roolivõimu paak ja tatistaja see üksik pütt on kütuse jämefilter.
Vastus käis siis ilmselt selle pildi kohta http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/22372643
Huvitaks,mis on "tatistaja"?
Kas õlivoolikud jooksevad tagant mootoriruumist ette roolivõimu juurde välja?
Doonorbussil taga ukse juures on selline asjandus http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/26699667 Mis see olla võiks?
Ikarustel saab ka kere ja sildade vahekaugust reguleerida,huvitav kus ja kuidas see tegevus käima peaks?
(28-03-2009, 00:47 AM)EdR Kirjutas:  Huvitaks,mis on...

Pole ühtegi sellist raamatut käepärast kus on kirjas kontrollampide tähendused. Mis on mis? Pilt http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/46505013

"Tatistaja" on kondensaadi eemaldamiseks õhusüsteemist, ehk õhufilter- settepott, mille all, automaatselt avanev klapp (el. soojendusega), mis kondensaadi süsteemist välja laseb. (kuigi sealt pildilt aru ei saanud, kus seal ta olla võiks? Tavaliselt süsteemis esimese õhupaagi juures, kuskil madalamas kohas.)
Roolivõimu torud peaksid jooksma ette, sest pump on taga, võim juhi jalge all.
See klapp ukse juures, on mingi suruõhuõhu jaotur-regulaator, täpsemat otstarvet ei tea, sarnaseid klappe peaks süsteemis päris hulgi olema.

Kere ja sildade vahelist kõrgust reguleerib tasandikraan. Kraan ise kuskil raami-kere küljes ja sealt tuleb hoob silla külge. Palju neid Ikarusel olla võib, ei kujuta ette. Uuematel bussidel on neid 4, igas nurgas üks. Reguleeritakse hoobade pikkuse muutmisega. Kui leiad ja peale vaatad, saad aru. NB. Kui bussil õhk üleval, siis ei tasu ikkagi sinna alla ronida. Ainult kanalil-tõstukil. Minu autokooli ajal, sai Tartus üks bussijuht surma, kui ronis selili bussi alla, midagi reguleerima. Kui selle hoova lahti lasi, siis vajus buss alla, mees ei pääsenud lihtsalt välja ja leiti hommikul.

Kontrolllambid käivad tõenäoliselt koos vastavate osutitega, keskmine on nn üldhäire, õhusurve, õlirõhk jms elutähtsad asjad.

PS. ei oma Ikarustega lähemat tutvust (kui eksamisõidud välja arvata) seega kõik eelnev lihtsalt subjektiivne arvamus.


#48

Tegu ju ikkagi bussigaSmile

Rohkem kapotti all Big Grin
#49

(13-05-2009, 19:34 PM)EdR Kirjutas:  Täna huvi pärast uurisin Ikaruse liikluskindlustuse hindasid. Numbritest lähemalt ei kirjuta aga lisan,et need on ikka päris astronoomilised. Poleks alul isegi uskunud,et Ikarus-bussi pooleks aastaks kindlustamine maksab viiekohalise summa...

Raskekaalu buss on kõige lihtsam vahend, millega saab miljonärist jälle tavainimese teha. Mõnel on selleks näiteks naine.
Tegelikult peatavad suuremad bussiettevõtted ka remondiperioodiks busside kindlustuslepinguid maksevabaks ja hobibussidele tehakse kindlustused ainult nendeks päevadeks, kui sõitma minnakse. Sai siin isegi arvutatud, et kui kõikidel meie garaazi uunikutel oleks pidevad kindlustused, siis aasta eelarve ületaks 150 tuhat krooni, pelgalt kindlustusele.
Seega tuleb sõite bussidega planeerida hoolikalt ja kindlustada ainult konkreetse sõidu kuupäevi. Samas jääb õhku risk, et vana buss ei pruugi kindlustuse viimase päeva õhtukski koju jõuda.

Tõnu Piibur
5116265
#50

Kas õlivarraste pikkused ei pruugi erineda?

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
#51

Mul sellised tuleklaasid üle. Kas Ikarusele sobivad? Ja siis veel selline asi: ~40cm pik, 2,5-3 cm lai, halli värvi keskel kiri Ikarus, ei leidnud üles, muidu oleks pildi teinud aga muidu olemas.
[Pilt: 049927144b2ed5.jpg]

Rohkem kapotti all Big Grin
#52

(23-05-2009, 20:12 PM)EdR Kirjutas:  Need suured 3tk. 14,5x17cm tuled/klaasid paistavad küll Ikaruse omad olevat aga selle pikerguse tule kohta ei tea.

Soovikorral saad endale, väikese tasu eest Smile

Rohkem kapotti all Big Grin
#53

pikergune samuti ikaruse oma (esisuund), minu mäletamist mööda oli neid erinevatel aegadel kokku kolme mustriga, päris esimestel vertikaaljooned, siis sõõrid nagu fotol kujutet esisuunal ning kaheksakümnendate algusaastatest alates säärased nagu ülejäänud fotol olevad tuleklaasid.

parimatega
#54

(23-05-2009, 20:16 PM)EdR Kirjutas:  Olen nõus need Ikaari asjakesed mingi summa eest omastama. Iseasi on,mis viisil ma need ainult kätte saan,Lõuna-Eesti kanti lähiajal ei satu.

Küll kuidagi ikka saab. Kus kandis ise tihedamalt liigud?

Rohkem kapotti all Big Grin
#55

Selliseid suunatuleklaase nagu see ümmarguste sõõridega on võib leida terve peotäie Järva-Jaani 250-st. Üks seesugune oli tal parempoolseks suunatuleks ka, aga selle vahetasin ma ise oma valge käega välja, sest see klaas ei sobinud sinna kohe mitte kuidagi. Asja ajas ta muidugi ära, aga probleem oli juba see, et kui Ikaruse esiplekk on kergelt kaarjas, siis see klaas on jumala sirge ja jäi otstest natuke rippuma. Ma ei kujuta ette kas selliseid võis ka originaalis mõne bussi küljes olla, aga sellele Värskast toodud 250-le need küll ei passinud.
http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/28606215
#56

Kas Sul Ikaruse tehasemanuaali pole, kus kõik osad ja sõlmed on välja toodud koos elektriskeemi ja kõige muu vajalikuga, mida bussi remontimiseks vaja minna võib? Iga väiksema asja küsimise pärast pole vaja ju kirjutada, kui on võimalik raamatust lugeda. Oled Sa märganud, et teised nõukogude tehnika taastajad pidevalt detailiküsimustega pommitavad, pigem loetakse tarka raamatut ja kui sellest puudu jääb, siis otsitakse inernetist abi.
#57

(24-05-2009, 22:37 PM)EdR Kirjutas:  Üks on (1974a.) aga see vanemat tüüpi armatuuriga bussile ning seal on rohkem venekeelset kirja. Jooniseid aga suht vähe. Elektriskeem on ka aga see nii peenike,et raske aru saada,lisaks veel vene keeles.
Aga kus teemas sobivam küsida oleks?
Siis tuleks vene keel selgeks õppida, on lihtsam bussi taastada, või lasta kogu materjal eesti keelde tõlkida(raamatud koos piltide ja joonistega). See ei tohiks väga kulukas olla, võrreldes liikluskindlustusega.
#58

(21-05-2009, 21:40 PM)EdR Kirjutas:  Õnnestus saada posu Ikaruse juppe. Sain ka paarile küsimusele vastused mis mul siiani pole teada saanud: Spidomeeter on elektriline ja kus asub Ikarusel ees stange all kere number.

Eelmisest nädalavahetusest veel üks asi. Doonorbussi mootoril mõõtsin õlitaset. Varda laenasin selleks korraks teiselt Ikaruselt ja selgus,et doonori mootoris õli polegi,varras ei näidanud igastahes midagi. Ei julge seda mootorit enne õli lisamist ringi ajada ja üldse kardan,et see võib seestpoolt parasjagu roostetanud olla. Pole teine 6 aastat töödanud.

Ära karda! 6 aastaga veel mootor seest rooste küll ei lähe. Võrdluseks palju kauem seisnud JJ Varjupaiga 620 käima ajamine.
#59

(03-06-2009, 00:31 AM)EdR Kirjutas:  Monteerisin mõlemilt bussilt kõik rattakilbid ja kinnituskronsteinid maha. Kilbid värviks üle ja paneks külge tagasi
Ära pane. Mingi muuseumieksponaat see sul ju pole, et välimus nii oluline on ja selleks ajaks kui sa ükskord ülejäänud bussi kallale jõuad, on need kilbid hakanud ka oma korralikku välimust minetama. Pigem tee kilbid korda ja hoia need kuskil viisakalt tallel.
#60

Ma soovitaks asju ikka enam-vähem loogilises järjekorras ajada: enne bussi kere teha seisukorda "hea küll", siis võtta ette mootor ja veermik ning viimasena alles iludetailid nagu tuled ja ilukilbid. Minu meelest on ikkagi mõistlikum koos püsivale kerele tulesid ette aretada kui tulede külge hakata kereplekke ehitama. Aga eks igaüks talitab vastavalt oma paremale äranägemisele, jaksu igal juhul!
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne