Vene autod ja nende lisad?
#1

Kas venelast sõiduautodel aastatel 1970 - 1990 sai midagi ka lisana juurde tellida uuele autole?
Nagu lääne toodangule sai? ..Raadio, metallik värv jne.

Ostan "Sääreväristaja"
Vasta
#2

Waevalt,tean vaid juhtumeid kui kolhoosiesimehed ja muud ajatollad käisid tollases Gorkis Volgade järgi.Mõnel õnnestus ka saada sobivalt kopmlekteeritud masin. Aga see harvaesinev erand.Aeg oli sääne ,hea kui üldse midagi said.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#3

Üheks lisaks võis olla Volga raadiost allpool paiknevasse pikliku kujuga avasse sobiv lühilainekonverter KB-1. Eks targemad täiendavad, kas pakuti lisana või sai lihtsalt ,,leti alt" osta.
Vasta
#4

Midagi ikka sai.Isa ostis 2107(üks esimesi eestis)Ja lisaraha tuli maksta autoraadio ja tulede kojameeste ,pesurite eest.Aga jah üldiselt oli ikka nii,et kui midagi pakuti siis see ka kohe võeti,mitte nägu praegult,et see värv ei sobi ja see mark on jama ja sellel pole kliimat ja ...
A üldiselt oleks lahe minna ajas na 25 aastat tagasi autokauplusse Volga ja öelda:Soovin musta gaz 2410 kliima el akende ,istmesoojenduse 4 tuvapatja ja navigatsiooni soovin ka.Big GrinBig Grin
Vasta
#5

Mõnede autode ostu puhul pidi lustikummuti eest veel eraldi raha välja käima.
Oli autosid, milledele ta oli juba sisse paigaldatud, aga enamjaolt haigutas armatuuris raadio koha peal kas auk, või oli selle asemel mingi plastkate.
Vasta
#6

Vaatamatta sellele,et Moskvits 2140 olid laternapesu-puhasti kohad olemas,tuli nendega varustatud autosid harva. Kas neid sai valida poes või tuligi otse tehasest nii kuidas jumal juhatas?

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#7

Käisin 1988 isaga M-2140 järel. Umbes nädal varem tuli hoiukassas teha ülekanne ja oodata tähitud kirja, mis kutsus õigeks päevaks ja kellaajaks Tallinnasse. Vastseid autoomanikke koguti terve ootesaali täis ja kutsuti ükshaaval nimekirja alusel autot kätte saama. Mina, tatikas, platsile ei pääsenud. Aga piki koridore ja üle platsi minnes seletanud auto üleandja kavala naeratuse saatel, et "sina paistad aruka olemisega härrasmees, ma sebin sulle eksport-mudeli, kui..." Härrasmees pistis siis kahekümneviieka (vist) ja saigi Toungue Arvan, et see oligi ainus "lisa", mida oli võimalik platsil valmiskomplekteeritud autodele osta. Meie masin polnud muidugi eksporttoodangust möödagi sõitnud, rääkimata olemisest...
Vasta
#8

Sapakat tuues küsiti :kas raadioga või ilma?Platsil oli osa 968M e ilma raadiota. Raadio eest sai maksta kohapeal.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#9

Autode kohta ei tea, aga võrride ja mopeedide kohta küll, et olid erinevad varustusastmed ja ametlikud lisavarustused.
Gaujal ja Riga-5 oli eraldi juurdemüüdav lisavarustus tagatuli koos paigalduseks vajaliku juhtmega.
Riga-7 olid värvitud (110 rubla) või kroomitud (112 rubla) veljed.
Eraldi juurdeostav lisavarustuses oli võrridel ka tagasivaatepeegel. Uuematel mudelitel oli vasakpoolne peegel standardvarustuses, parempoolne peegel juurdemaksu eest paigaldatav lisavarustus.

Sama toimus ka mopeedidel, aga seal oli varustusastmete valik väga suur.
Näiteks "Karpatõ 2"

"Karpatõ-2" ja "Karpatõ 2 Sport" (viimasel üleval asuv esiporilaud ja kõrgel asuv summuti), kui on varustatud käsikäikudega mootoriga V-50:
Värvitud porilauad ja veljed - 235 rubla
Värvitud porilauad, kroomitud veljed - 238 rubla
Kroomitud porilauad, värvitud veljed - 238 rubla
Kroomitud porilauad ja veljed - 241 rubla

"Karpatõ-2" ja "Karpatõ 2 Sport", kui varustatud jalgkäikudega mootoriga V-501:
Värvitud porilauad ja veljed - 245 rubla
Värvitud porilauad, kroomitud veljed - 248 rubla
Kroomitud porilauad, värvitud veljed - 248 rubla
Kroomitud porilauad ja veljed - 251 rubla

Varustuspakett "Karpatõ-2 Luks" (lisatud suunatuled, mootoriks jalgkäikudega V-501)
Värvitud porilauad ja veljed - 275 rubla
Värvitud porilauad, kroomitud veljed - 278 rubla
Kroomitud porilauad, värvitud veljed - 278 rubla
Kroomitud porilauad ja veljed - 281 rubla

Kui masin komplekteeritud tagatule FP-246 asemel tagatulega 20.3716, on hinnalise 2 rubla.
Kui on mootori eksportversioon (maha lihvitud välised valujäägid karteril ja kaaned poleeritud või värvitud) - hinnalisa 10 rubla.
Vasta
#10

EdR Kirjutas:Vaatamatta sellele,et Moskvits 2140 olid laternapesu-puhasti kohad olemas,tuli nendega varustatud autosid harva. Kas neid sai valida poes või tuligi otse tehasest nii kuidas jumal juhatas?
Tuledepesurite ja harjadega minu teada waid eksport variandid.Mingit teed mööda sattus ka selliseid SSSR i siseturule.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#11

künnimees Kirjutas:Üheks lisaks võis olla Volga raadiost allpool paiknevasse pikliku kujuga avasse sobiv lühilainekonverter KB-1. Eks targemad täiendavad, kas pakuti lisana või sai lihtsalt ,,leti alt" osta.

Polnudki vaja leti alt, oli 70-ndate lõpus raadiopoodides täitsa vabalt saada.
Aga jah, hoolimata mõningatest võimalustest varustuse alal polnud müügiplatsil enamasti suurt midagi valida. Värvitoonegi oli korraga vaid 2-3. Tagaklaasikütte ja laternapühkijatega autod olid enamasti välismaale saadetavate hulgast välja praagitud. Esines ka näiteks Kanadasse saatmiseks mõeldud VAZ 2106-t, mille tundis väliselt ära massiivsete kaitseraudade ja tagatiibadel asuvate punaste tulede järgi. Ju neil oli ka muu Kanadas nõutav varustus: turvavööde kontroll-lamp, bensupaagil löögianduriga turvakraan jms. Ju võeti ka kõige selle eest mingisugust lisaraha. Nii et parema lisavarustusega auto said valida küll - kui mõni selline juhtus parasjagu platsil olema.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#12

PETSS Kirjutas:Tuledepesurite ja harjadega minu teada waid eksport variandid.Mingit teed mööda sattus ka selliseid SSSR i siseturule.

Need "mingid teed" olid tavaliselt sellised, et miski vea või puuduse tõttu praagiti need autod enne eksportimist tehtud põhjaliku ülevaatuse käigus välja - ega's välismaale ei võinud ju saata madalakvaliteedilist kaupa. Vahel esines sama tava räigemat varianti ka - autod käisid miskises X riigis ära ja miskipärast (jälle mingi tehnilise puuduse tõttu, vahel aga ka muutunud turusituatsiooni või bürokraatia tõttu) jäid seal müümata ja toodi tagasi.

Sel viimasel põhjusel sattus 1970ndate algul siia siseturule nt suurem posu parempoolse rooliga Moskvitðe.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

valdo Kirjutas:Sel viimasel põhjusel sattus 1970ndate algul siia siseturule nt suurem posu parempoolse rooliga Moskvitðe.

Tean kahte Mosset, mis ehitati rool paremal vasakule(Kumbagi pole enam alles.)

Olen näinud ka kollase esiklaasiga Ladasid kahte 2106 ja ühte 2105.
Kas tegu vöis olla turvaklaasiga?
ka olid kollased tuleklaasid osadel masinatel küljes.

Ahja olid olemas ka mingid garaaþi tuunijad kes lisasid igasuguseid plastmasist lisavidinaid ja kleebisid(4x4, Turbo jne) kleepse külge.

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#14

miniest Kirjutas:olid olemas ka mingid garaaþi tuunijad kes lisasid igasuguseid plastmasist lisavidinaid ja kleebisid(4x4, Turbo jne) kleepse külge.

Neid plastmassist spoilereid, kleebiseid ja tagastangele kinnitatavaid kummist maandusribasid võis Nõuka ajal iga mees, kel raha ja soovi oli, kooperatiivi kauplusest osta.
Mõne tegelase Vaz(harvemal juhul Moskvitð) nägi kõikvõimalike isepaigaldatud lisade, kleebiste ja nipsasjakeste tõttu välja sama kirju nagu laadakaupmehe vanker Smile
Vasta
#15

Sm. Volgahuviline Kirjutas:Neid plastmassist spoilereid, kleebiseid ja tagastangele kinnitatavaid kummist maandusribasid võis Nõuka ajal iga mees, kel raha ja soovi oli, kooperatiivi kauplusest osta.
Mõne tegelase Vaz(harvemal juhul Moskvitð) nägi kõikvõimalike isepaigaldatud lisade, kleebiste ja nipsasjakeste tõttu välja sama kirju nagu laadakaupmehe vanker Smile

Selline periood kestis nõukaaja lõpus ÜLIMALT lühikest aega.

Tuletan meelde, et kooperatiivide elik. individuaalse töise tegevuse elik. algelise eraettevõtluse aeg algas N.Liidus seoses Gorbatðovi tõusmisega võimule 1985. aastal. Kuna iga asja alustamine võtab aega, siis selliste "pudinate" ilmumine massidesse, st äsjarajatrud putkalaadsetesse erapoodidesse algas alles ca 1986. Sealt jäi ju ainult kaks aastat "päris"-N.Liidu lõpu alguseni - 1988 aprillis toimus loomeliitude pleenum, sama aasta suvel laulev revolutsioon ja 16.nov.1988 iseseisvusdeklaratsioon. Viimased 3 aastat N.Liidu all - 1988-91 polnud enam "päris"-N.Liit.

Kui rääkida aga ajastust enne-1985 ehk siis 1960-70ndatest, siis lisaks sellele, et eraettevõtlus oli keelatud (selliseid lisapudinaid võisid vaid ise endale või tuttavatele teha, vähegi suurema tootmise/äri korral olid Sul üsna pea SORVVO-mehed kaelas, samuti ka süüdistus spekulatsioonis), siis lisaks ei meeldinud need ka tehnilise ülevaatuse inimestele. Eriti just 1960-70ndatel nõuti auto ranget vastavust tehasekomplektsusele.

Nt 1970ndate aastate lõpul oli tüüpiliseks Þiguli lisavarustuseks tagaklaasi kleebis "Lujaa laatua - LADA" (Soome Ladade edasimüüja varustusest, tollal oli see muutunud staatust näitavaks kultuslisandiks), usteservadesse paigaldet värvilised plassmasskaitsed ukseserva kriimustamise vastu kojamehevartele kinnitatud nn "plast-tiivakesed" ning mõnedel moe tagaajajatel ka tuleklaaside plastkatted (lendavate kivide kaitseks, vahel liiklusmiilitsatele ka ei meeldinud). Ning "sabas" tihti veel pikk tolknev "maanduslint", mis miskipärast oli ka 1970ndaste lõpul omamoodi kultuslisandiks muutnud ja minetanud oma algse funktsiooni staatilise elektri maandajana (muidugi, tollal, kui praegusest enam tangiti autot kanistrist, oli seda tihti ka vaja). Väliskujus kõik.

Kui rääkida lisaks veel sisustusest, siis seal leidus paari masstoodetavat tüüpi termomeetreid, tagaakna võrekattega ventilaator, kollasest läbipaistvast pleksiklaasist käigukanginupp (Norma), mille sees ilutses kuldne uunikumauto ja kunstnahatükkidest (diagonaalis poolitatud ruudud) kokkuõmmeldud patju mütsiriiulil. Kui ventilaator aitas tagaklaasi udust puhta hoida, siis needsinased padjad olid jälle teatavat laadi kultus-lisandid. Jälle kõik.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

valdo Kirjutas:...ning mõnedel moe tagaajajatel ka tuleklaaside plastkatted (lendavate kivide kaitseks, vahel liiklusmiilitsatele ka ei meeldinud)...

Spordipoodides müüdi plastist lennutatavaid taldrikuid (vist Tartu plastmasstoodete tehase toodang), mis oma mõõtmetelt sobisid kopikaliste VaZ-ide tulevõrude peale. Mingi aeg sõitis þiguleid üsna ohtrasti selliste värviliste tulede kinnikaanetajatega.
Vasta
#17

oldmoped Kirjutas:Gaujal ja Riga-5 oli eraldi juurdemüüdav lisavarustus tagatuli koos paigalduseks vajaliku juhtmega.

Aga see hiljuti kõne all olnud külgkorv. On sellest üldse piltegi?

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#18

peeterpaul Kirjutas:Aga see hiljuti kõne all olnud külgkorv. On sellest üldse piltegi?

Mina tean Eesti peal vähemalt kolme enam-vähem komplektselt säilinud isendit. Minul endal ei ole (pole Gaujatki ju).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#19

Mina millegipärast väga kahtlen, kas see korv oli ikka gaujale või mõnele muule sääreväristajale tehtud. Kajuks antud isendit ei oma ja ei ole ka selle tehnilise spetsifikatsiooniga kokku puutunud, aga valmistajatehase poolt peaks tegu olema tavalisele jalgrattale mõeldud külgkorviga.
Vasta
#20

70-ndate lõpus olid juba liikvel tagaklaasile väljast kinnitatavad plastribad.
Samuti lisaantennid.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne