Vene autod ja nende lisad?
#61

Mister X Kirjutas:Seoses VAZ 03e tulekuga sai nõukogude sõiduauto enesele esmakordselt tahhomeetri. Olen näinud Moskvitsi, millel üks väiksemamõõduline tahhomeeter ise roolisamba külge aretatud.

Neid toodeti vist isegi Eestis, kas mitte Põõgelmanni nimeline numbritehas neid rahvatarbekaubana ei pakkunud ?
Vasta
#62

Üldjuhul olid tahhomeetrid pärit Ida-Saksamaalt, vähemalt need väikesed.

A.

Edit. Ma eksisin. Ühel sellisel on tagaosas selge kiri "Tehtud N.Liidus". vabandused segaduse tekitamise pärast.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#63

Salongi tahavaatepeegel asendati ka pikema sfäärilisega,tollel oli elektrooniline kell ka wassakus nurgas.Loodan ,et mäletan õigesti?Korralikumatel juhtidel olid need juhtmed sealt peegli juurest ära peidetud,paljudel aga tilpnesid niisama säält peegli juurest alla.Eriti just tollastel esimestel Lada erataksodel.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#64

rollfix Kirjutas:Kes tahtis jäikust ja tugevust/kandevõimet suurendada pani oma sedaanile universaalkerega LADA vedrud taha. Samuti tõstis tagumikku üks transportöörlindi rongas. Kaks oli liiast ja ette ei saanud panna, amortisaatori käik muutus selliseks et võis välja ronida s.t.pikkustpidi tõmbele jooksis kinni.

2140 põhiviga oli tagumiste lehtvedrude väsimine. Mul isa pani SL mosele ka paar lehte juurde ning lasi taguda olemasolevad vedrud kumeramaks - tulemuseks oli kikkis pepu.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#65

Aspelund Kirjutas:Üldjuhul olid tahhomeetrid pärit Ida-Saksamaalt, vähemalt need väikesed.

A.

Kas Sa mõtlesid sellist ? Diameeter on 42 mm ja pikkus on 90 mm.

[Pilt: tahhomeeterxi8.jpg]

Muidugi see ei olnud lisa,mida "autosalongis" juurde valida sai.

1985 Lada 1300 SL
Vasta
#66

arvi100 Kirjutas:[Pilt: tahhomeeterxi8.jpg]
Kas keegi teab, kuidas neli juhet ühendada,mis selle tahoka taga on?

Endal sain ka sellise ühelt 70-lõpu Volkswagen Jetta S-lt, mis rauda läks. Kõige huvitavam oli see ,et tegu automaatkastiga masinaga ning see taho ju rohkem ilu asi oli.
Vasta
#67

4? hmm.. omal mul suvaline tahhokas siksil (leidsin metsast, mark tuvastamatu), sellel panin 3 juhet kasutusse ainult: üks on pluss, teine on miinus ja kolmas läheb jagajasse impulsi jaoks. Ma ei kujuta ette mida see neljas teha võib. Äkki sul diiselmootori tahhokas? sellel võetakse impulss genekast, aga ma ei oska arvata kus kohast sealt ja mitme juhtmega.

p.s. see, et 01-le 02 vedrud alla panna, on hea mõte, mul see mõte juba 4 aastat tagasi sai teoks, 5 inimesega sai pagassi ronitud, et amordid kinni saada Toungue nüüd kui 5 inimest on autos, on väga mugav sõita.
Vasta
#68

Kas neljas juhe sellisel tahhokal mitte valgustuse jaoks pole? Kunagi ühe tuttava mossel oli sarnane asi küljes, koos tuledega süttis mingi pirnike ka tahhomeetris...
Vasta
#69

Omalgi 2 sellist mittetöötavat tahhomeetrit vedelemas. See neljas juhe on valgustuse oma,vist oli valget värvi.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#70

Mossedel olid välispeeglid lisavarustus(v.a.2141).

aga kui mu auto liigub valguskiirusel, kas on siis esituledest veel kasu?


Otsin pagasniku luuki 1/43 M407-le
Vasta
#71

sm.Poljakov Kirjutas:Kindlasti tuleb äramainida ka punutisega roolid. Ma ei teagi täpselt millest ja kuidas neid punutisi tehti aga 80-ndatel olin need "moes" küll Smile http://www.album.ee/node/10916377/50067961
d

Sellist asja otsin oma autole peale..

Kas neid siis müüdi või olid lihtsalt osavad vennad neid tegema?
Või kuidas see tegemine või paigaldus üldse välja nägi?



Hans
Vasta
#72

Üheks "tuuninguelemendiks" olid veel plastmassist "kopsikud" kruvidele-mutritele, millele käis "refleksiklaas" kaanena peale. Vastavalt punane või valge - punaste alla käisid valged seibid, valgetele mustad. Automehed kasutasid neid numbrimärgi kinnituskruvide juures, poisikesed oma jalgratastel aga iga võimaliku poldi-mutri all. Maksid nad suurusjärgus 3 kopikat lugu, aga vähemalt alguses olid nad suur defitsiit ja poisikestel kõva valuuta. Valgeid oli veel saada, kuid punaste reflektror-klaasidega oli asi nutusem ja kui üks sõber kinkis mulle sünnipäevaks kolm sellist vidinat, siis oli see kindlasti kõvem kink kui vanaema 5 rubla.

Poisikeste jalgratastel oli veel oluline lisavarustus "krossilenks". Kui tavalised leistangid olid nagu leistangid ikka, siis krossikad Y- või U-kujulised. Krossimootorratastel olid sellised, sealt siis vist ka nimi "krossikas". Ausalt öeldes ma ei tea, milliselt rattamargilt need pärinesid - vaevalt, et neid keegi ise väänas ja kroomis - aga poisikeste seas neid ikka liikus. Hiljem, kui mälu ei peta, olid sellised lenksud juba kokkupandavate "Desnade" "tavavarustuses", kuid siiski veidi teise kujuga ja need polnud siis meie silmis päris "õiged".

Noh ja jalratastele sai "lisavarustusena" kohalikust "Dünamo" või "Rekordi" poest soetada veel esimese (käsi)piduri ja dünamo pealt käitatava esi- ning tagalaterna. Dünamo paigaldus esihargi külge ja pirni valgustugevus oli seda suurem, mida kiiremini sõitsid.

80natel ilmusid müüki, hinnaks täpselt 1 rubla, jalgratastele mõeldud mehhanilised spidomeetrid. Kiirust need ei näidanud, küll aga läbitud kilomeetreid. See suhteliselt pisike vidin kinnitus esiratta mutri külge; kodara külge käis üks "junn", mis iga tiiru järel spidomeetri küljes olevat "propellerit" ühe jõnksu võrra edasi lükkas.
Vasta
#73

Jalgrataste juurde kuulusid ka porilapakad.Tawaliselt köögi põrmandu linoleoom kattest üle jäänud materjalist.Popp oli see kui too vastu maad veel käis.Minu DESNA 2 oli ka selline roheline latakas taga.Alla kääridega lõigatud kolmnurgad ja pastakaga kirjutatud JAWA.Ja olid ka rattal mõlemal pool ümmargused tahawaatepeeglid.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#74

keskealinevanur2 Kirjutas:80natel ilmusid müüki, hinnaks täpselt 1 rubla, jalgratastele mõeldud mehhanilised spidomeetrid. Kiirust need ei näidanud, küll aga läbitud kilomeetreid. See suhteliselt pisike vidin kinnitus esiratta mutri külge; kodara külge käis üks "junn", mis iga tiiru järel spidomeetri küljes olevat "propellerit" ühe jõnksu võrra edasi lükkas.

Sellised kilomeetrilugejad on olnud kaubandusvõrgus saaadaval alates 1920-30ndatest aastatest. Peale sõda tehti (või hakati tegema) N.Liidus samasuguseid ja läbi 1940-50-60-70ndate aastate oli neid ikka aeg-ajalt kaubandusvõrgus saada. Aeg-ajalt seepärast, et nõukaajale oli omane, et igasugune kaup võis ajuti letilt kaduda ja defitsiidiks muutuda, et millalgi mingiks perioodiks taas naasta - plaanimajanduse varjukülg.

Nii et asi on ikka VÄGA KAUGEL sellest, et säärane kilomeetrilugeja 1980ndatel ilmus...

Minugi erakogus neid mitmeid nii 1930ndatest, 1950ndatest, 1970ndatest kui ka uuemaid...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#75

valdo Kirjutas:Sellised kilomeetrilugejad on olnud kaubandusvõrgus saaadaval alates 1920-30ndatest aastatest. Peale sõda tehti (või hakati tegema) N.Liidus samasuguseid ja läbi 1940-50-60-70ndate aastate oli neid ikka aeg-ajalt kaubandusvõrgus saada.
Näiteks kõikidel Riga jalgratastel (vähemalt mudelitel 10, 16, 20, 26) oli selline vidin ametlikult lisavarustuse hulgas. Lisaks pakuti veel ka tahavaatepeeglit ja generaatorit ühes esitulega. Meesteratastel kuulusid ketikaitse ning esipidur samuti lisavarustuse hulka (neid odavamatele eksemplaridele ei paigaldatud), naisteratastel oli jällegi pakiraam lisavarustusena kirjas.
Vasta
#76

M-408tele ja GAZ-24dele igati sobilik ja ajastukohane lisavarustus:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                                   
Vasta
#77

Kui vene autodest juttu siis lisan paar pilti mis täna nägin.
http://fotoalbum.ee/photos/indrek1000/31341889
http://fotoalbum.ee/photos/indrek1000/31341893

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#78

kojameestele pandi ungaris toodetud ratta kesega kaitsed, mis olid vajalikud selleks, et kui kojamehi küljes polnud siis ei kraapinud akent. kojamehed võeti ära küljest sest neid varastati ´päris palju, sellepärast et kojamehi polnud saada??
Vasta
#79

pobiomanik Kirjutas:kojameestele pandi ungaris toodetud ratta kesega kaitsed, mis olid vajalikud selleks, et kui kojamehi küljes polnud siis ei kraapinud akent. kojamehed võeti ära küljest sest neid varastati ´päris palju, sellepärast et kojamehi polnud saada??

Kojamehi varastati jah, üsna sageli, eriti ida pool (Venemaal, Ida-Virumaal jms). Seepärast olid paljudel masinatel nad vaikimisi küljest ära võetud ja pandi tagasi kas sõitu alustades või vihma alates. Saada oli neid väga juhuslikult nagu kõiki teisigi osi, kojamehekumm aga teatavasti vananeb nii ajaga kui kasutusega.

Neid rattaga kaitseid oli ka mõnel üksikul korral näha, kuid enamasti olid ikkagui tühjad varred. Eks juht ise hoidis tühja varre korral kojamehenuppu (juhuslikult) keeramast.

Minu jutt kehtib 1970ndate ja 80ndate kohta.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#80

Suht levinud oli mäletamist mööda sobiva jämedusega voolikust lõigatud jupid kojamehevarte otsas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne