08-12-2003, 17:46 PM
Noorte Hääl, 27. august 1961
Kiri mootorratturile
Parem paar minutit hiljem…
Johannes Tomson
Nõukogude Liidu meistersportlane
Loodetavasti lubad, et alustan üsna kaugelt. Pean nimelt igapäevast tänavaliiklust nii tähtsaks (mootorrattaid ja motorollereid on ju nii palju!), et sellest mööda minna ei saa.
Sinust on saanud uue mootorratta õnnelik omanik. Sõit jalgrattal on juba ammu käes, varsti tunned ennast hästi ka mootorratta sadulas. Laitmatult teed ära eksamil nõutava “kaheksa” ja pistad taskusse juhiloa.
Esimene sõit peab viima sõbra juurde. Lähed mööda Paldiski maanteed, siis tahaksid pöörduda vasakule, kõrvaltänavasse. Näitad korralikult suunda, peatud ja jääd ootama, millal vastassuunas liikuvad sõidukid annavad võimaluse pöörduda. Ja alles siis kui pöördud, näed silmanurgast, et sinu taga on terve kolonn sõidukeid. Arusaamatult kehitad õlgu, sest enda teada toimisid õigesti. Sa ei taipagi, et peatudes sõidutee parempoolse osa keskel, tõkestasid liikluse (oleksid pidanud peatuma tee telgjoonel!).
Sõpra pole kodus. Otsustad minna kesklinna, sest sul pole midagi selle vastu, kui mõni tuttav näeb sind uhiuuel mootorrattal. Sõidad üle Võidu väljaku ja näitad käega, et tahad Pärnu maanteelt alla sõita. Ees on punane tuli. Välkkiirelt töötavad mõtted piduri ja siduriga. Igaks juhuks peatud üsna kõnnitee ääres, sest seal pole vähemalt paremal käel naabrit. Kollane tuli! Kordad endale: Aegamööda vabastada sidurikang, sujuvalt gaasi anda!” Roheline! Keeras käepidet ja juhtrauda… palju ei puudu, et sõidaksid ühele “Moskvitšile” küljelt sisse.
Sinult küsitakse, kas Sa liiklusmäärustikku tunned. Väga hästi. Missugusesse ritta peab asuma sõiduk, kelle juht kavatseb teha pöörde vasakule? Muidugi vasakpoolsesse. Aga miks sina Võidu väljakul vastupidiselt talitasid? Sa ei taipa isegi! Ütlen sulle. Sul on alles vähe kogemusi, mootorratta hoovad ja pedaalid võtavad kogu tähelepanu. Siit moraal: ära tüki südalinna liikluskeerisesse enne, kui mootorratta juhtimine täiesti käes pole, kui sa pead veel mõtlema sidurile ja pidurile.
Sa sõidad linnast välja. Keerad käepidet ja märkad uhkusega, et midagi ei juhtu ka suurema kiiruse juures. Pärast aga ei mõista sa isegi, kuidas päris sile ja sirge tee kraavi võis viia.
Endamisi otsustad, et kukkumine oli pime juhus, kuid esialgu oled siis veidi ettevaatlikum. Paari päeva jooksul polegi enam viperusi ja jälle keerad julgelt käepidet.
Sa märkad, et mõni mootorrattur keerab juba ammu enne risttänavat gaasi maha ja läheneb ohtlikule paigale ainult inertsi kasutades. Sa pole nende hulgast, vaid mõtled hoo vähendamisele alles viimasel silmapilgul. Pidurid kiunuvad, asfaldile jääb tuhm must triip… Nii sa sõidad. Ja kui hakkad varsti otsima uusi väliskumme, siis kirud muidugi tehast ebakvaliteetse toodangu pärast.
Tänaseks piisab. Ja lõpuks: kas tead, mis on liiklusõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks? See on väheste kogemustega mootorrattur, kes pole veel oma sõidukiga kokku kasvanud, kel pole välja kujunenud kiirusetaju, kes ei oska vaistlikult (aga eksimatult) määrata pidurdusteekonda, kes pole omal nahal tundnud , et nõrga uduvihma ajal võib asfalt olla hoopis libedam kui pärast suurt sadu. Seepärast ära pea mõistlikku ettevaatust julguse puudumiseks. Pea meeles, et võid muhu või kriimustuse saada ka kellegi teise süü läbi (hooletu jalakäija, teine algaja mootorrattur, hajameelne autojuht). Igal sõidukijuhil on kasulik meeles pidada teenelise meistersportlase Jevgeni Gringaudi sõnu: “Parem minut hiljem kodus, kui tund hiljem haiglas!”
Kiri mootorratturile
Parem paar minutit hiljem…
Johannes Tomson
Nõukogude Liidu meistersportlane
Loodetavasti lubad, et alustan üsna kaugelt. Pean nimelt igapäevast tänavaliiklust nii tähtsaks (mootorrattaid ja motorollereid on ju nii palju!), et sellest mööda minna ei saa.
Sinust on saanud uue mootorratta õnnelik omanik. Sõit jalgrattal on juba ammu käes, varsti tunned ennast hästi ka mootorratta sadulas. Laitmatult teed ära eksamil nõutava “kaheksa” ja pistad taskusse juhiloa.
Esimene sõit peab viima sõbra juurde. Lähed mööda Paldiski maanteed, siis tahaksid pöörduda vasakule, kõrvaltänavasse. Näitad korralikult suunda, peatud ja jääd ootama, millal vastassuunas liikuvad sõidukid annavad võimaluse pöörduda. Ja alles siis kui pöördud, näed silmanurgast, et sinu taga on terve kolonn sõidukeid. Arusaamatult kehitad õlgu, sest enda teada toimisid õigesti. Sa ei taipagi, et peatudes sõidutee parempoolse osa keskel, tõkestasid liikluse (oleksid pidanud peatuma tee telgjoonel!).
Sõpra pole kodus. Otsustad minna kesklinna, sest sul pole midagi selle vastu, kui mõni tuttav näeb sind uhiuuel mootorrattal. Sõidad üle Võidu väljaku ja näitad käega, et tahad Pärnu maanteelt alla sõita. Ees on punane tuli. Välkkiirelt töötavad mõtted piduri ja siduriga. Igaks juhuks peatud üsna kõnnitee ääres, sest seal pole vähemalt paremal käel naabrit. Kollane tuli! Kordad endale: Aegamööda vabastada sidurikang, sujuvalt gaasi anda!” Roheline! Keeras käepidet ja juhtrauda… palju ei puudu, et sõidaksid ühele “Moskvitšile” küljelt sisse.
Sinult küsitakse, kas Sa liiklusmäärustikku tunned. Väga hästi. Missugusesse ritta peab asuma sõiduk, kelle juht kavatseb teha pöörde vasakule? Muidugi vasakpoolsesse. Aga miks sina Võidu väljakul vastupidiselt talitasid? Sa ei taipa isegi! Ütlen sulle. Sul on alles vähe kogemusi, mootorratta hoovad ja pedaalid võtavad kogu tähelepanu. Siit moraal: ära tüki südalinna liikluskeerisesse enne, kui mootorratta juhtimine täiesti käes pole, kui sa pead veel mõtlema sidurile ja pidurile.
Sa sõidad linnast välja. Keerad käepidet ja märkad uhkusega, et midagi ei juhtu ka suurema kiiruse juures. Pärast aga ei mõista sa isegi, kuidas päris sile ja sirge tee kraavi võis viia.
Endamisi otsustad, et kukkumine oli pime juhus, kuid esialgu oled siis veidi ettevaatlikum. Paari päeva jooksul polegi enam viperusi ja jälle keerad julgelt käepidet.
Sa märkad, et mõni mootorrattur keerab juba ammu enne risttänavat gaasi maha ja läheneb ohtlikule paigale ainult inertsi kasutades. Sa pole nende hulgast, vaid mõtled hoo vähendamisele alles viimasel silmapilgul. Pidurid kiunuvad, asfaldile jääb tuhm must triip… Nii sa sõidad. Ja kui hakkad varsti otsima uusi väliskumme, siis kirud muidugi tehast ebakvaliteetse toodangu pärast.
Tänaseks piisab. Ja lõpuks: kas tead, mis on liiklusõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks? See on väheste kogemustega mootorrattur, kes pole veel oma sõidukiga kokku kasvanud, kel pole välja kujunenud kiirusetaju, kes ei oska vaistlikult (aga eksimatult) määrata pidurdusteekonda, kes pole omal nahal tundnud , et nõrga uduvihma ajal võib asfalt olla hoopis libedam kui pärast suurt sadu. Seepärast ära pea mõistlikku ettevaatust julguse puudumiseks. Pea meeles, et võid muhu või kriimustuse saada ka kellegi teise süü läbi (hooletu jalakäija, teine algaja mootorrattur, hajameelne autojuht). Igal sõidukijuhil on kasulik meeles pidada teenelise meistersportlase Jevgeni Gringaudi sõnu: “Parem minut hiljem kodus, kui tund hiljem haiglas!”
