[valdo]

hakkasin pead murdma, miks muutus esisillavedu enamlevinud lahenduseks sõiduautodel 20.sajandi kahel viimasel kümnendil: et miks üldse ning miks just siis?

Küllap oli asi proosalisem - uudsus esirattavao versus esirataste roolitavuse omavahelises sobitamises.

Muidugi, kuulidega püsikiirusliigendit tunti (traditsioonilise kardaaniristi kõrval) juba ka varem 4x4 sõidukite juures, kuid seda toota oli kallim ja kohmakam; samuti vähendas ta oluliselt esirataste väljapööratavust, st suurendas pöörderaadiust. Vast kusagil 1960-70ndad olid selle edukal lahendamisel läbimurdekümnendid,mille järel vanu traditsioone murdes õnnestuski esiveol tagavedu nn "välja süüa".

Täielikult seda probleemi aga ei kaotatud - nt tagaveoline Ford Sierra manööverdab senini palju paremini kui enamik esiveolisi, kus esirattaid ei saa nii suures ulatuses välja keerata. Linnaliikluses kompenseeris selle aga roolivõimendi evitamine, mis jäi ka samasse ehk veidi hilisemasse ajastusse - kohapeal seistes või üliväikesel kiirusel rooli "lappamine" manööverdamisel (mida tuleb esiveolisega rataste väiksemast pöördenurgast tingituna palju rohkem teha) on võimendiga ja ilma võimendita ju nagu öö ja päev. Paljud nõrgajõulised ja naisterahvad vast ei suutnudki seda ilma võimendita teha...