linn kohtusse?
#1

MASENDAV!
löökaugud ja \"LAMAVAD politseinikud\" on esisilda ikka korralikult laastanud! Esimeste rattalaagrite vahetamise käigus ilmnes, et ka rooliotsa uut vaja. Nüüd veel sharniir ning amordipüstiku-lanseroni vahelt see laagriga \"tükk\".
peamiselt ilmselt ikka süüdi \"lamavad mendid\", kuna \"rallit\" ei sõida ning läbi on asjad juhi poolt - just selle poolega sõidan \"teekõrgendustest\" (või mis iganes) üle.
sõbra väitel pidid \"lamavad mendid\" olema ebaseaduslikud!!!
krt, nagu mul laagrite-supportite-poolasside jamast vähe oleks! Kulutatavast ajast pole kah vast mõtet rääkida.
kihutajate vastu oleks ilmselt alternatiiviks ehitada \"lamavad mendid\" asfaldist ning laiemad-lamedamad - need ei lõhu vast mõistlikult sõites masinat. Vahepeal käis raadiost läbi (\"meelelahutusliku \"uudisena) jutt, et Inglismaal testitakse täispuhutavaid kummist \"tõkkeid\", mis mõjuvad vaid suurematel kiirustel. A mnjah - siis peaks vist igaühe juurde \"falcki\" valvesse panema, et kaagid süstalde-nugadega eemal hoida...

teet,
tige igasuguste idiootsuste pärast

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#2

Sõitsin kunagi värskelt freesitud ja tähistamata \"tee remondi kohas\" velje, rehvi ja sarniiri paigast. Kahju kokku ~1800 eek.
Peale pikka asjaajamist, jooksmist umbes 5 ameti vahel, meeletut telefoniarvet, jne. soovitati tee tööline, kes märgi panemata jättis, kohtusse kaevata.
Asja algpõhjus imelihtne, politsei keeldus välja tulemast, kuna \" neil on tähtsamatki teha\", koha peal kedagi ei olnud ja juhtum olevat \"fikseerimata\".
Kuna eelnev kohtu kogemus näitab et lihtne varaste kinnipanek võtab aega 5 aastat, siis ei viitsinud rohkem aega ja närvi kulutada ja kuna auto juba ammu korras oli, lõin asjale käega. :haige


Vasta
#3

M aolen nendest \"lamavatest mentidest\" nii aru saanud, et meil siin on valdavas enamuses nn hardcore variandid kasutusel, need tapavad autot enamvähem vahemikus 5-100 km/h.
Softcore\'dest tuleb meelde vaid see Raua tänava künnis, sauna juures. Selline tundub mõistlikum ja mõnusam küll, aga on vist kallim? tülikam teha? pole ainumaaletoojat?

tglt on pool Tallinna linna üks suur lamav ment.
Smile
Vasta
#4

Ah eks Raua tn. lamav ment ole juba pisut ära ka vajunud.
Aga minu \"parim kogemus\" lamavaM-ga oli Võsul. Lamav ment tekkis üle nädala, tähistus puudus...sõitsin siis viisakalt 30 km/h ja äkki sumps vastu maad ja tulesädemeid pilduma...lamavM just poe juures...vaatasin et siuke vigur OK, tegin sisseostud ja sõit jätkus...alevi teises servas jälle mõnus hüpekas keset teed, sumps liitekohast lahti.
Suvilas sai ikka sumpa ära parandada... aga:
a) kui pannakse lamavaidM siis võiks/või peaks olema ka tähistus asfaltkattel.
b) peaksid olema liiklusmärgid lamavaM juures
c) peaks olema ka hoiatav liiklusmärk, et tuleb lamavM
d) lamavaM kõrgusest võiks ka teetöid teostav firma lugupidada. (ei ole vaja ehitada 20 cm. kõrgust järskkõrgendust)

Õnneks minul midagi tõsist ei juhtunud, aga kui paigaldad enda autole ilusa ja kalli raha eest soetatud esispoila ning sõidada selle puruks kuna puudub tähistust, siis ....:mad:
Vasta
#5

Sellistel puhkudel on abiks tööriistad.Ei poolda küll vandalismi ega lõhkumist aga olen ise ka korra oma tänava alguses koos 4 vihase naabriga ühe lamava politseiniku vahelt jupid ära võtnud. Saan nende vajadusest aru koolide ja lasteaedade jne kohtade juures aga äärelinna kõrvaltänavates??Idikad..

Miks need puud alati vale koha peal on?
Vasta
#6

mina suutsin oma delta esiporilaua linnas ära lõhkuda, niiet sõitsin mingist fuckin sügavast kanalisatsiooniaugust läbi:mad:.porikas lendas nagu nalja minema ja amorditoru ka kõver.ja ma ei saanud kuhugi keerata ka:vasakul on ju autod ja paremal nurgakivi ning puud.
Ja see sündmus toimus tartus.
Vasta
#7

Ise sõidan igal hommikul ja õhtul rattaga läbi Tartu linna tööle/koju ja ausalt öeldes tuleb iga kevad alustada nö. \"raja tundmaõppimisega\". Talvega tekivad augud, kanalisatsioonikaevud langevad jne. See mis autoga on veel sõidetav on surm minu ei-tea-mitmetollistele-aga- suurtele ja peenikeste kummidega velgedele. Tihti ongi nii, et ühel pool autod ja teisel pool äärekivi ning oledki sunnitud suurema või väiksema hooga otse mingisse auku põrutama.
Muideks, olen vaadanud et nii auto kui ka rattaga tuleb ühe läbitud kilomeetri hinnaks krooni ringis. Smile
Vasta
#8

Küsimus esitati: 11.06.2003 19:32:07
Nimi: Teet
E-posti aadress: teet13@hot.ee
Küsimus: \"LAMAVAD POLITSEINIKUD\" - vabandust, see küll ilmselt rohkem
kivi linnavalitsuse kapsaaeda, kuid: \"KAS SELLISED ASJAD ON IKKA
LEGAALSED?\" Pean just silmas neid teekatte peale paigaldatavaid teravaid
\"kobakaid\", mis rikuvad sildu ka kiirusel 10km/h ning mille tõttu ka
korralikud/mõistlikud liiklejad (varaliselt) kannatavad. Kui vastus on
\"jah\", siis kuidas peaksid mainitud asjad olema tähistatud?
Antud küsimus sobib ka siia \"liiklusohutuse\" alla, kuna
\"lõhutud\" sharniir ei küsi ilmselt, kus otsad anda...

aus maksumaksja,
üks tuhandeist, kes kannatab ebasobivate liiklushuligaanide ohjeldamis-abinõude
tõttu

Küsimusele vastati: 16.06.2003 09:18:32
Vastaja: Tiina Kimmel
Vastus: Tere!

Liikluskorraldusvahenditena kasutatavad kiirusepiirajad (Speed Restrictors)
ja künnised (Speed Control Humps) on oluliselt erinevad.

Teie esitatud küsimus puudutab kiirusepiirajaid.

1. Kiirusepiirajad (Speed Restrictors).

Kiirusepiirajate kasutusala ja tähistuse kohta ei ole Eesti normdokumente.
Selliseid liikluskorraldusvahendeid, mida kehtestatud normdokumendid ette
ei näe, võib kasutada kooskõlastatult Maanteeametiga (teede- ja sideministri
15. juuni 2001.a määrus nr 66 \"Teehoiutöö ehitusjärelvalve kord - RTL 2001,
78, 1070).
Kohalike omavalitsuste omandis olevatele teedele paigaldatud kiirusepiirajatele
ei ole taodeldud Maanteeameti kooskõlastust.
Mujal maailmas kasutatakse piirusepiirajaid hoovides, õuealadel, kaubandus-
keskuste parklates, tanklate territooriumil, s.o kohtades, kus liiklussujuvus
ei ole tähtis.
Maanteedele ja tänavatele paigaldatud kiirusepiirajad teevad kindlasti rõõmu
nendele,
kellel ei ole tähtis liikluse sujuvus ega tule otseselt teha kulutusi sõidukite
korrashoiule.

2. Künnised (Speed Control Humps).

Künnised võivad konstruktsioonilt olla ringikujulised, trapetsikujulised või
sinusoidkünnised ja nende mõõtmed peavad vastama teel kehtestatud suurimale
lubatud sõidukiirusele. Künnised on ette nähtud kehtestatud sõidukiiruse
hoidmiseks (näiteks 30 km/h, 50 km/h).
Künniste kasutamine on Eestis reguleeritud normide ja standarditega (Eesti
Projekteerimisnormid EPN 17 \"Linnatänavad\", EVS 613:2001
\"Liiklusmärgid
ja nende kasutamine\", EV ST 614-92 \"Teemärgised ja nende
kasutamine\").
Künnised on arvestatud sõiduauto vedrustuse järgi, sellest seisukohast kõige
autosõbralikum on sinusoidkünnis (laialdaselt kasutatakse Hollandis).
Sõiduki põhjaaluste detailide vigastamise vältimiseks peab künnise pikkus
olema selline, et selle ületamisel jääks alati üks sõiduki sildadest sellele.
Kiirusele 30 km/h konstrueeritud künnise pikkus peab olema vähemalt 4 m
(Ðveitsis vähemalt 5 m, Prantsusmaal 4 m, Belgias 4,0...4,8 m, Inglismaal 3,8
m,
Hollandis 3,8 m, Iisraelis, kui neid paigaldatakse bussiliiklusega teele, siis
vähemalt 9 m).

Lugupidamisega

Aare Pain
Maanteeameti
Liikluskorralduse osakonna juhataja
(0) 611 9336


KOKKUVõTE:
need, mis masinaid \"laastavad\", on \"kiirusepiirajad\" ning neid võib (kohaliku omavalitsuse loal muidugi) teha kasvõi sellise kujuga, milliseid lihtsad inimesed nimetavad \"betoonseinaks\".
ja tegelikult pole maanteeamet asjas üldse süüdi - maanteel ma pole ühtegi näinud. Aga linnas: no krt, ma ei saa aru, miks peab neid (ühesuunalisel tänaval) olema nii enne kui PäRAST koolimaja - miks sääl vaja \"kiirust piirata\"?

Eesti - maailma juhtiv banaani-eksportija...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne