ühistranspordihuvilistele asjalik tegevus - ER1 (viimane) jäädvustamine
#1

Pakun ühistranspordihuvilistele bussiloendamise asemel (kuniks veel keegi andmebaasi teinud ei ole) välja palju hädavajalikuma tegevuse - jäädvustada (veel) allesolevad elektrirongi ER1 vagunid.

Ma mõtlen need vagunid algses konditsioonis, nii nagu nad meie elektriraudteedel ca 15 aastat - ligikaudu 1980. aastast 1990ndate keskpaigani - vurasid. Lihtsalt kusagilt nagu turgatas meelde, et kui BLRT juures asuv Umeks hakkas 1990ndate esimesel poolel neid rekonstrueerima, siis just sel ajastul müüdi rekonstrueerimata vagunid Põlevkiviraudteele ja rongid muutusid kuuevagunilistest neljavagunilisteks.

Ehk siis need ER1-d millede enamik 2000ndate aastate alguses emeksisse läks (viimaste ER1de lõpu emeksis jäädvustasin, vt http://www.mois.ee/er1/er1_a.mpg ja http://www.mois.ee/er1/er1_b.mpg) ja ER1-6XX üks peavagun ka Haapsallu muuseumisse viidi, ei olnud interjöörid enam algne, vaid tugevalt muudetud:
a) algsete ER1-te siseseinad olid kaetud reljeefse linkrustiga (vahel ka dermatiiniga), millede liitekohtadel olid puitliistud;
b) algsete ER1-te aknad olid puidust ning teise klaasiga talveraam monteeriti suveks eest; avatav ülaosa oli muide ainult välimisel aknal, st talvel ei saanud nende aknaid lahti teha;
c) algsete ER1-te istmed olid nn poolpehmed - puitraamile toetus kolm eraldiseisvat dermatiiniga kaetud patja, mille all olid vildikihid; põrandale kinnitus see iste kahe püsttoru abil, mitte stantsterasest konstruktsiooni abil, nagu uuematel;
d) paki- ja mütsiriiulid olid uuematest rongidest erinevad ja teistsugused - lehtterasest stantsitud vahekandurite vahel oli hulk peenikesi terastorusid;
e) salongi ja tamburi vahelised uksed olid puidust, mitte metallist.

Umeksi ümberehitused 1990ndate esimesel poolel kaotasid nendest erinevustest kindlasti a) kuni d), kuna tollase kapitaalremondi käigus kasutati interjööride tegemisel vast Riia vagunitehase standarddetaile ja kohapeal tehtud puitistmeid. Kardan, et noorem põlvkond enam ei teagi, milline nägi ER1 interjöör välja algselt.

Nüüd olekski viimane aeg välja selgitada, kas äkki Põlevkiviraudteel on säilinud mõni punktides a) kuni d) loetletud iseloomujoontega ehk siis vana interjööriga vagun? Kuna sealkandis reisiliiklust enam ei toimu, on vagunid kohekohe emeksisse minemas, kui mitte nad seal juba ei ole. Mõistlik oleks kogu seal säilinud veerem võimalikult pea põhjalikult seest ja väljast üle pildidstada.

Loomulikult tuleks selleks Põlevkiviraudtee või isegi Eesti Põlevkivi juhtkonnalt eriluba taotleda, aga ma usun, et sihikindla tegevuse tulemusena peaks selle loa vast kindlasti saama, sest tegu on siiski meie tehnikaajaloo jäädvustamisega. Eriti juhul, kui paar soovituskirja (nt Haapsalu Raudteemuuseumist, miks mitte ka kusagilt mujalt, nt Kultuuriministeeriumist) on hangitud ja tagataskus...

Minu käesoleva postituse mõte ongi see, et ärgitada pildistamisega tegelevatel noortel ühistranspordihuvilistel Tallinna tavaliinide busside jäädvustamise asemel see projekt ette võtta. Olen ise seda mitu korda mõelnud teha, aga kahjuks mind kummitab ajapuudus - põhitöö + jalgrataste jm kola restaureerimine + mõisaportaali vedamine + mõisaraamatute kirjutamine jms võtab kõik oma aja. Niipalju siiski tean, et millaldi ca 1997 kiikasin korra Virumaa mõisate pildistamisreisi ajal aknast ühte seisvasse Põlevkiviraudtee vagunisse - minu mäletamist mööda oli selle seintel siis veel linkrust ja istmed vanatüübilised poolpehmed...

Tegevus on seda vajalikum ja põletavam, et nt veebiavarustes ei tea ma olevat ühtki fotot ER1 salongi (algsetest) interjööridest...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Esimene ER1 tuli meile 1975aastal.
Balti laevaremonditehases UMEX-is alustati elektrirongide moderniseerimist 1993aastal.
Põlevkivile said vagunid müüdud 1994aastal ja neid oli kokku 8. Numbrid 15-03,32-03,39-03,57-06,86-04,86-08,122-07 ja 122-08. Eelmine suvi sõitis viimast korda ja siis mõned huvilised tegid neist ka salongipilte.
Järvel on ER1-81-10 ja juttude järgi pidi sellel olema originaal ER1 salong säilinud. Miks ja mis ostarvet too vagun seal kannab(kandis) ei tea. Koosseis 81 läks põhiosas vanarauaks 90-te alguses. ER1-81-06 oli kunagi Vana-Narva mnt-l ühel territooriumil seismas,kuulude järgi pole ka seda enam seal alles.
90-te keskel oli Haapsalus vedelemas maha põlenud ER1-82 üks juhtvagun.
Muuseumieksponaat on ER1-0609.
Nummerdustabelit täna enam otsida ei jõua,muidu leiaks sealt veelgi huvitavat infot.
Huvitab ennastki,kus Eestis on veel ER1 vaguneid säilinud.
Millal need videod tehtud on ja mis nr. vagunid? 2309/2110+2311/2312 2005a. juunikuus?

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#3

Panen ühe pildi Põlevkiviraudtee ER1 salongist siin
Lisaks võib huvi pakkuda teise ER2 salong Riias Zasulauksi depoos siin

Lisaks veel juttu, et tõepoolest kaheksa vagunit sai Põlevkiviraudtee ja kuus oli neist pidevalt sõidus. Kuulduste järgi üks vagun pidavat erisõitude jaoks alles jääma ja üks Põlevkivimuuseumile minema. Vanast interjöörist pole neis küll midagi alles.
Vasta
#4

EdR Kirjutas:Millal need videod tehtud on ja mis nr. vagunid? 2309/2110+2311/2312 2005a. juunikuus?

Jah, just need vagunid ja see aeg. Oleksin teinud enam, aga minu toonane tööandja kippus aegajalt kella järgi käimist jm sellist mulle peale suruma. Seega on vaid mõni videoklipp, sest olin seal aia taga vaid kaks lühikest episoodi. Panen need YouTube'i üles, kui aega saan.

Pilte on ka ka palju samadest vagunitest EMEXi haruteel, aga aeg on see, mis jällegi segab üles panemast. Loodan, et kunagi siiski panen http://gallery.balticrailpics.net/ alla üles Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

pokk10 Kirjutas:Panen ühe pildi Põlevkiviraudtee ER1 salongist siin

Kahjuks on siin kõik uus. Umeksi töö juba.

pokk10 Kirjutas:Lisaks võib huvi pakkuda teise ER2 salong Riias Zasulauksi depoos siin

Siin on jah veel linkrust-seinad ja puitaknad (õigemini selle jäänused). Istmed aga juba uuemad ja pakivõred sootuks ära võetud juba...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

valdo Kirjutas:viimaste ER1de lõpu emeksis jäädvustasin, vt http://www.mois.ee/er1/er1_a.mpg ja http://www.mois.ee/er1/er1_b.mpg ...

Nüüdseks panin samad kaks klippi ka YouTube´i üles. Otsing märksõnade "kuusakoski" või "emex kuusakoski" järgi leiab üles ülilihtsalt Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:Pakun ühistranspordihuvilistele bussiloendamise asemel (kuniks veel keegi andmebaasi teinud ei ole) välja palju hädavajalikuma tegevuse - jäädvustada (veel) allesolevad elektrirongi ER1 vagunid.

Minu käesoleva postituse mõte ongi see, et ärgitada pildistamisega tegelevatel noortel ühistranspordihuvilistel Tallinna tavaliinide busside jäädvustamise asemel see projekt ette võtta.
Ma arvan, et pildistamisega tegelevatel noortel ühistranspordihuvilistel käib Sinu välja käidud idee üle jõu. Kui pildistamine toimub ainult lõpp-peatustes või ühe linnaosa piires ja pildi kvaliteet on tihti samasugune nagu oleks telefoniga tehtud. Kui ei jõua(ei viitsi) teistes linnaosades pildistamaski käi, mis ime peaks juhtuma, et Ida-Virumaale sõit ette võetaks ja seal midagi märkimisväärset ka pildile suudetakse jäädvustada?
Siin kohal pean silmas hiljuti lisandunud huvilisi, mitte juba 3-4 aastat pildistamisega tegelenud fanaatikuid.
Vasta
#8

Martti Kirjutas:
valdo Kirjutas:Pakun ühistranspordihuvilistele bussiloendamise asemel (kuniks veel keegi andmebaasi teinud ei ole) välja palju hädavajalikuma tegevuse - jäädvustada (veel) allesolevad elektrirongi ER1 vagunid.

Minu käesoleva postituse mõte ongi see, et ärgitada pildistamisega tegelevatel noortel ühistranspordihuvilistel Tallinna tavaliinide busside jäädvustamise asemel see projekt ette võtta.
Ma arvan, et pildistamisega tegelevatel noortel ühistranspordihuvilistel käib Sinu välja käidud idee üle jõu. Kui pildistamine toimub ainult lõpp-peatustes või ühe linnaosa piires ja pildi kvaliteet on tihti samasugune nagu oleks telefoniga tehtud. Kui ei jõua(ei viitsi) teistes linnaosades pildistamaski käi, mis ime peaks juhtuma, et Ida-Virumaale sõit ette võetaks ja seal midagi märkimisväärset ka pildile suudetakse jäädvustada?
Siin kohal pean silmas hiljuti lisandunud huvilisi, mitte juba 3-4 aastat pildistamisega tegelenud fanaatikuid.
See pildistamine on jah äärmiselt Tallinna-keskne, mind huvitavad palju rohkem näiteks maapiirkondade väikefirmade ühissõidukid kui mis päeval parasjagu mis troll mis liinil oli.
Vasta
#9

On siin foorumis ka selliseid piltnikke,kes ka mööda võsaaluseid kolavad.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#10

Martti Kirjutas:... mis ime peaks juhtuma, et Ida-Virumaale sõit ette võetaks ja seal midagi märkimisväärset ka pildile suudetakse jäädvustada?

Ahvatlus oleks ju suur. Isiklikult arvan ja loodan, et kindlasti peaks Ida-Virumaal kusagil mingi soojaku või "daatðana" olema säilinud ka LiAZ-677 kere(jäänus) - neid oli seal nõuka-ajal ju niivõrd kolossaalsetes ülimassilistes lademetes, et lausa ei usu, et viimse isendini kõik kadus. Samas on paljudele vene rahvusest kodanikele omadus teha endale linna lähedale aiamaja kättesaadavatest asjadest (vrd nt lennujaama tagune ala Tallinnas ja Ülgase ümbrus Maardus). Usun, et kui väga veab, leiab sedaviisi ehk isegi miski ZIL/ZIS-158 (Liaz-158) kerejäänuse.

Võrdluseks - tänu sarnasele kasutusele on ju meil üks ZIUgi alles...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

valdo Kirjutas:kui väga veab, leiab sedaviisi ehk isegi miski ZIL/ZIS-158 (Liaz-158) kerejäänuse.
Leidsin ju Laitsest paar aastat tagasi sellise. Aga mis tolle roostehunnikuga ikka enam teha
Vasta
#12

EdR Kirjutas:On siin foorumis ka selliseid piltnikke,kes ka mööda võsaaluseid kolavad.
Loomulikult on, aga jutt oli noortest, kes pildisatavad lõpp-peatustes või ühes linnaosas. Ma olen ka igasuguses võsas roninud, päevas paarkümmend kilomeetrit jala kõndinud ja seda kõike korralike piltide saamiseks, seda nii tallinnas kui ka ida pool. Loe tähelepanelikumalt tekst läbi, siis jäävad sellised postitused tulevikus ära.
Vasta
#13

Martti Kirjutas:
EdR Kirjutas:On siin foorumis ka selliseid piltnikke,kes ka mööda võsaaluseid kolavad.
Loomulikult on, aga jutt oli noortest, kes pildisatavad lõpp-peatustes või ühes linnaosas. Ma olen ka igasuguses võsas roninud, päevas paarkümmend kilomeetrit jala kõndinud ja seda kõike korralike piltide saamiseks, seda nii tallinnas kui ka ida pool. Loe tähelepanelikumalt tekst läbi, siis jäävad sellised postitused tulevikus ära.

EdR'i posti sisu oli punktiga, mitte küsimärgigaWink
Pigem tasuks ise tähelepanelikumalt lugedaSmile


Andres
Vasta
#14

Liblikmutter Kirjutas:
EdR Kirjutas:On siin foorumis ka selliseid piltnikke,kes ka mööda võsaaluseid kolavad.
EdR'i posti sisu oli punktiga, mitte küsimärgigaWink
Pigem tasuks ise tähelepanelikumalt lugedaSmile
Kõik vanad olijad teavad seda ning see pole mingi uudis, et "siin foorumis ka selliseid piltnikke,kes ka mööda võsaaluseid kolavad", see oli väide, mitte küsimus- seda imelikum see lause tundus antud teemas. Minu eesmärk oli öelda et noored, kes pildistavad lõpp-peatustes või ainult ühes linnaosas ei lähe tõenäoliselt kunagi 150km kaugusele midagi otsima. Seda me teame niigi et fanaatikuid vahemaa ei huvita, olgu tegu, Saare-, Võru- või Virumaaga.

Kui nüüd konkreetselt teemasse tagasi tulla, siis võin Kiviõli eeslinnas nn." Palestiina põgenike laagris"(samasugune nagu Tallinna lennuvälja lähedal) ringi vaadata.
Vasta
#15

valdo Kirjutas:Ahvatlus oleks ju suur. Isiklikult arvan ja loodan, et kindlasti peaks Ida-Virumaal kusagil mingi soojaku või "daatðana" olema säilinud ka LiAZ-677 kere(jäänus) - neid oli seal nõuka-ajal ju niivõrd kolossaalsetes ülimassilistes lademetes, et lausa ei usu, et viimse isendini kõik kadus. Samas on paljudele vene rahvusest kodanikele omadus teha endale linna lähedale aiamaja kättesaadavatest asjadest (vrd nt lennujaama tagune ala Tallinnas ja Ülgase ümbrus Maardus). Usun, et kui väga veab, leiab sedaviisi ehk isegi miski ZIL/ZIS-158 (Liaz-158) kerejäänuse.

Võrdluseks - tänu sarnasele kasutusele on ju meil üks ZIUgi alles...
Millisest ZIU-st on jutt? Kui Algi tn depoos garaaþina kasutusel olnust, siis see on läinud.
Vasta
#16

Martti Kirjutas:Millisest ZIU-st on jutt? Kui Algi tn depoos garaaþina kasutusel olnust, siis see on läinud.

See on kahjuks läinud jah Sad Kui kultuuriminister või Muinsuskaitseameti juht oleks kõva häält teinud, siis oleks ehk alles jäänud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

Jutt käib selles saun-ZIUst.
Vasta
#18

Gr number tollel saun ZIU l 2.Ja wabandust ,et pole aega käija mööda tagahoove ja külawaheteid.Heameelega liiguks ka seal.Praegune aeg kõige sobivam.Kõik veel raagus teele paistab kõik kätte.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#19

Poisid! Tehke ära ja Asi-Ants!
Saate vähemalt üle hulga aja pluss punkte teenida!

teeme.ära@geroid.ee

:I M Back
Vasta
#20

valdo Kirjutas:Isiklikult arvan ja loodan, et kindlasti peaks Ida-Virumaal kusagil mingi soojaku või "daatðana" olema säilinud ka LiAZ-677 kere(jäänus)

Valdo! Ainult natukene kannatust veel!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne