Ðassiitraktor RS 09

Oskab keegi öelda, kas RS09 kasti tõstesilindrite munakatele sobivaid kausse on võimalik kuskilt osta või tuleb vajadusel ise meisterdada?
Munakas 25mm.
Vasta

vaata kuulutusi, kasti kiikuvate talade küljest saab. Kaste endeid on vast vähe leida. Aga üldiselt - tavaline külatreial suudab neid vabalt järele ka teha.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta

kastihuvilised!

Tähelepanu, valmis, start!

http://www.soov.ee/jogevamaa/RS_09_kast_...m?ca=1&w=3
Vasta

Start tehtud Wink http://album.ee/node/28725471/50343181 . Seega hakkab hulgaliselt "lolle" küsimusi tulema ,mis mõnele jumalast normaalne.

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta

Kas kellegil on üle või teab, kust võiks saada RS09 siduri peavõlli?
Vasta

http://album.ee/node/28727539/50343181
Tõmberelee mittetöötamise lahendasin hoopis uuema starteriga. Mis kergem ja jõulisem. Suuruste vahe oluline. Algselt kahtlesin kas tormakus oli õige sest silmaga vaadates peaks ka UAZi tõmberelee sobima. Loomkatsetusteks ootan sobivat nädalavahetust. Äkki on keegi katsetanud?

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta

Keegi on viitsind suure töö ette võtta
https://www.osta.ee/rs-09-sassitraktorid...59307.html
Vasta

Oskab keegi öelda milliste tehniliste andmetega mullafrees sobib tegelikult RS-09/124 -le sappa. Mis ei tapaks traktorit ära.
http://nordamus.weebly.com/vaumliketraktoritele1.html

Näiteks selline 1,25m toode on RS-i jaoks liig või kuidas? Pole plaanis meeletut tööd teha aga perenaise kapsamaad ei viitsi ka enam labidaga kaevata. Smile

Pobeda Pickup .....
My other favourite toys have tits...
Vasta

(18-01-2015, 11:42 AM)agaa Kirjutas:  Oskab keegi öelda milliste tehniliste andmetega mullafrees sobib tegelikult RS-09/124 -le sappa. Mis ei tapaks traktorit ära.
http://nordamus.weebly.com/vaumliketraktoritele1.html

Näiteks selline 1,25m toode on RS-i jaoks liig või kuidas? Pole plaanis meeletut tööd teha aga perenaise kapsamaad ei viitsi ka enam labidaga kaevata. Smile


Isiklikult vaataks asja nii. Vahet pole kui lai see jurakas on. Küsimus pigem muudes faktorites.
a) kui lai on traktor, - kui kitsaks suudad sa tema teha, et tagumine ratas mulda tallama ei hakkaks.
b) Kas oleks võimalik leida sellist freesi, mis on nagu heinaniiduk küljepeale. See oleks veidi parem. Freesi puhul oleks vajadust ca 20-30cm nihkega asja.
c) Kui raske see jurakas on, et ta traktorit üles maast ei sikutaks.  Enamjaolt kõikidele väiketraktoritele samas tööklassis jah sokutatakse sinna 120-130cm vahele see frees taha.
Olen isegi neid youtubes vaadanud ja seal on suht põhimõte, et mida kitsam seda sügavamalt saab freesida. Ega see rs mingi jõuloom pole.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

Olen näinud MF-70 mullafreesi mis oli installitud T-25 sappa ja paremale küljele nihutatud. Ei tallanud freesitud pinda . Täitsa ok tööd tegi.
Ehk on vihjest abi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

RS 4-sil mootoril on 25 hj tehase andmetel. JVV-st saad kätte tõenäoliselt umbes 80% sellest. Pead Nordamusest küsima palju selle konkreetse aparaadi jõuvajadus on.
RS originaal mutivahe on 62,5cm. See teeb traktori laiuseks 62,5x2 +ühe ratta laius 20cm = 145cm. 15-20 cm ühele küljele saab tööriista vabalt seada veolati tõmmitsatega.

Kui veljed on ringi tehtud vene 32'' rehvidele, siis on traktor pisut laiem, sest väiksem velg hakkab muidu vastu külgreduktorit käima.
Vasta

Tere kaaskannatajad!

Mul läks oma sakslase hooajaeelne hooldus-remont veidi üle käte ja nüüd ei raatsi enam ühtegi viga  ja leket likvideerimata jätta.

Kogu aeg on jooksnud jõuvõtuvõllide lülitushoobade tihend, jaotuskasti põhja küljel, paremal pool. Hakkasin seda eemaldama, algus sujus hästi, välimine lülitushoob tuli tihvti eemaldamisel ära, sisemine tuleb ka 40-50 mm väljapoole aga rohkem mitte.
Teisel, vasakul pool on sama koha peal punn mille eemaldamisel on näha lülitushoova võlli ots ja stopperrõngad. Seda rõngast eemaldada pole veel julgenud sest on väike kahtlus kuidas see krempel õigesti kokku tagasi läheb. 

Kui võll välja tõmmata kas siis lülitushargid jäävad ikka oma koha peale, raamat räägib veel mingis liistust mis tuleb eemaldada. Vaatasin joonist, tundub veidi kahtlane värk, äkki seda kõik peaks tegema kui jaotuskasti põhi koos jõuvõtuvõllidega on maha võetud?

Paar illustreerivat hägupilti ka:
[Pilt: SAM_5286.JPG]

Teine pool

[Pilt: SAM_5288.JPG]

Äkki kellegil on kogemusi?

Mis õli võiks pärast jaotuskasti ja külgülekannetesse panna? Mingi Tad-17 näiteks?

Lapilise põhja pärast ärge muretsege, mõne nädala pärast ma ehk näitan millega üks kiire sidurivahetus lõppeda võib..SmileSmile Wink Big Grin

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

(17-03-2015, 01:22 AM)valts Kirjutas:  Tere kaaskannatajad!

Mul läks oma sakslase hooajaeelne hooldus-remont veidi üle käte ja nüüd ei raatsi enam ühtegi viga  ja leket likvideerimata jätta.

Kogu aeg on jooksnud jõuvõtuvõllide lülitushoobade tihend, jaotuskasti põhja küljel, paremal pool. Hakkasin seda eemaldama, algus sujus hästi, välimine lülitushoob tuli tihvti eemaldamisel ära, sisemine tuleb ka 40-50 mm väljapoole aga rohkem mitte.
Teisel, vasakul pool on sama koha peal punn mille eemaldamisel on näha lülitushoova võlli ots ja stopperrõngad. Seda rõngast eemaldada pole veel julgenud sest on väike kahtlus kuidas see krempel õigesti kokku tagasi läheb. 

Kui võll välja tõmmata kas siis lülitushargid jäävad ikka oma koha peale, raamat räägib veel mingis liistust mis tuleb eemaldada. Vaatasin joonist, tundub veidi kahtlane värk, äkki seda kõik peaks tegema kui jaotuskasti põhi koos jõuvõtuvõllidega on maha võetud?

Paar illustreerivat hägupilti ka:
[Pilt: SAM_5286.JPG]

Teine pool

[Pilt: SAM_5288.JPG]

Äkki kellegil on kogemusi?

Mis õli võiks pärast jaotuskasti ja külgülekannetesse panna? Mingi Tad-17 näiteks?

Lapilise põhja pärast ärge muretsege, mõne nädala pärast ma ehk näitan millega üks kiire sidurivahetus lõppeda võib..SmileSmile Wink Big Grin

Tere,
kannatusteks pole põhjust. Tegin sama asja aasta aega tagasi ja mingit erilist probleemi küll ei mäleta. Hoovad tulid ära ja läksid pärast ilusti tagasi ka. Käigukasti soovitan hüdroõli ja tublisti normist rohkem. Hüdro oma vedelam, ei võta jõudu maha ja kui üle normi, siis käimakasti vinguv hääl ka vaiksem.
Vasta

Tänud, sain julgust juurde ja käisin surkisin seal veidi ning sain tihendi kätte. Kuna polnud siiski täpset ettekujutust kuidas need asjad seal on siis lammutasin veidi liiga palju ja sisemine, peenem võll liikus ka oma kohalt ära ning tuli vasaku poole pesast /puksist välja. Peab nüüd veidi pusserdama seal et asjad jälle õigesti kokku saaks.

Hüdrosüsteemis olen seni kasutanud M10g2 diiselmootori õli, kas see käigukastis liiga vedelaks ei jää?
Soovitati ka kaasaegsemat GL 5-te sinna kasti panna.
Endal raskema tehnika õlidega kogemus puudub.

Mul muidugi originaalsest sakslasest järgi üsna vähe, hüdrosüsteem on kõik täiesti uus, nš-32 pumbaga ja jõupuuduse üle ei kaeba ka mootor Big Grin . Siiani olen traktorit küll vaid suvel soojaga kasutanud aga praegune remont lubab arvata, et edaspidi saab ka talvel käivitada, seetõttu tahaks normaalsed vedelikud sisse panna.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

(18-03-2015, 22:56 PM)valts Kirjutas:  Tänud, sain julgust juurde ja käisin surkisin seal veidi ning sain tihendi kätte. Kuna polnud siiski täpset ettekujutust kuidas need asjad seal on siis lammutasin veidi liiga palju ja sisemine, peenem võll liikus ka oma kohalt ära ning tuli vasaku poole pesast /puksist välja. Peab nüüd veidi pusserdama seal et asjad jälle õigesti kokku saaks.

Hüdrosüsteemis olen seni kasutanud M10g2 diiselmootori õli, kas see käigukastis liiga vedelaks ei jää?
Soovitati ka kaasaegsemat GL 5-te sinna kasti panna.
Endal raskema tehnika õlidega kogemus puudub.

Mul muidugi originaalsest sakslasest järgi üsna vähe, hüdrosüsteem on kõik täiesti uus, nš-32 pumbaga ja jõupuuduse üle ei kaeba ka mootor Big Grin . Siiani olen traktorit küll vaid suvel soojaga kasutanud aga praegune remont lubab arvata, et edaspidi saab ka talvel käivitada, seetõttu tahaks normaalsed vedelikud sisse panna.
Hüdrosüsteemi ikka hüdroõli eriti kui talvel ka kasutada.Esitõstukit  diiselõliga  -10 juures liigutada karjub koledalt enne kui normaalselt liikuma hakkab .peale diiselõli väljavahetust hüdroõli vastu hakkas hoopis parem. Ja mitte unustada õlipaaki korralikult puhastada seal on alati sodi kolhoosiajast .  Käigukastis endal ka diiselõli aga pigem ei soovita kui tihendid vanad, vedelam õli peob läbi ja ega tal  kägukastiõli määrdeomadusi ka pole .Tad -17 vastu  plaanis vahetada ,külgülekannetesse ka tad -17 või mingit muu käigukasti õli .Jõuvõtuvõlli hoovad tulid välja tihendivahetusel ilusasti ,teist tuli natuke sundida aga väikese koputamisega tuli ka .
Vasta

Peaks vist oma traktori teema tegema, muidu pean siin niisama monolooge.... Smile 

Igal juhul ei õnnestunudki seda jõuvõtuvõllide lülitusvõlli õigesti oma kohale saada, Karterisse piiludes oli seal midagi päris sassis ja ei jäänudki muud üle kui võtsin karteripõhja maha. See käis lihtsalt.
Selgus et üks lülituskahvel oli täiesti omalt kohalt lahkunud. Peale pesu ladusin jupid jälle õigesti kokku ja jõuvõtuvõllid said osaliselt ka uued simmerid.
Karteripõhjast leidsin ka kaks mõra, mäletamistmööda sealt küll midagi ei lekkinud aga keevitan need siiski vist igaks-juhuks ära kui on tegemist normaalselt keevitatava materjaliga.

Kui karteripõhi juba maas oli, vaatasin korra ka seda tekstoliidist õlitushammasratast ja avastasin, et see loperdab seal kuidagi kahtlaselt. Pikillõtk umbes 1,5-2 mm ja võlli peal loksub ka kergelt.Võll ise selle koha pealt kõvasti laineline.
Tundub, et treiali juurde minek...

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

Niinii, eelmises postituses mainitud õlitushammasratas sai treiali poolt uue võlli, vana oli kellegi külasepa poolt juba varem tuunitud- keevituse ja viiliga. Nüüd on hammasratas korralikult kinni ja hambumuses mitte ei loperda seal niisama.

Käigukasti põhjas said ka 2 pragu keevitatud ja põhi kasti külge tagasi. Pabertihendi asendasin moodsama, tuubi seest välja tuleva ollusega. Jõuvõtuvõllidele ja nende lülitustele said ka uued simmerlingid, ehk jääb nüüd õli sinna kus ta peaks olema, ehk kasti sissepoole Smile


Sellega käiguosa remont ka piirdub, hakkaks asja tagurpidi kokku tagasi panema.
Siduri pärast see masin sügisel seisma jäi, nüüd selleni ka jõudsin.
Juba varasemas elus keevitusega remonditud lahuskäpad olid kõik keevituse koha pealt murdunud ja 2 tk ka survelaagri kontaktpinnalt õhukeseks kulunud.
Õnnestus tuttavalt hankida korralike käppadega sidur, millel 1 käpal polt puudu oli. Nüüd võtaks sealt need käpad ja paneks enda korvi külge aga küsimus tekkis käppade reguleerimisega.

Kas on ehk kellegil selle kohta midagi kasulikku öelda?, Raamatust eriti abi ei ole.
Plaan oli ka uutele käppadele servadesse tugevdusliistakad peale keevitada et purunemist ennetada, kipuvad kõik täpselt sama koha pealt murduma.

Siinkohal annan teada ka soovist osta üks porilaua peale käiv esmaabi/ tööriistade karp. Võib vajada vähest remonti vms.
Kontakt-PM.

Valts

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta

Kellel RS hüdrosüsteem originaal, soovitaks käigukastis ja hüdrosüsteemis kasutada sama õli. Miks nii? Hüdropump asub käigukastis ja kuludes järjest rohkem hakkab ta lekkima. Käigukasti õlitase võib pikapeale niipalju tõusta, et hakkab sidurisse või pealt välja ajama. Kontrollkork maha, ämber alla ja hüdropaaki tagasi valada. Ise kasutan Ambra Multi G 10w30, sest see kõige soodsamalt käes. Suurel NHollandil hooldel transmissiooni-hüdrost tuleb teda välja 80 liitri ümber. Miks ma pean Tatoli meestele selle kinkima?(ja kardan, et neilt läheb ta metsameestele...) RS`le on ta kindlasti parem kui NL aegsed avtoolid-diiselõlid. Tehke tuttava talunikuga kaupa.
Peenkeermega käpapolt on tõesti õrn koht. Aga et käpast endast jagu saadi- siis on siduri reguleerimine täitsa metsa läinud. Tugevdust keevitada- samas rikud ju õhukese käpa termika?
Vanasti sai pehmekslastud lindipoldist uus treitud. Nüüd Würth, Baltic Bolt aitavad sitkemat valida. Omal jääb treipingis pea ümaraks lasta, mutrile rellakaga kuju anda.
Silma järgi zapika käparing peaks andma peale panna. Parim variant muidugi ksf Autojuht soovitatud lamellsidur!
Tööriistakarbi leiaksin mõne vana tiiva pealt. Sai alla pandud Mtz 42"-11" rehvid-veljed ja seetõttu tuli tiiba keskelt karbi kohalt veidi üles murda. Astub palju rõõmsamalt edasi ja ei jää nii kergesti porri kinni.
Vasta

Vana mersu diiselmootori lamell korv hakkas ka üks-ühele sakslasele külge. Toungue
Vasta

(06-04-2015, 01:53 AM)autojuht Kirjutas:  Vana mersu diiselmootori lamell korv hakkas ka üks-ühele sakslasele külge. Toungue

Ma ei tea kui vanast on jutt. Mina kasutan W123 diiselmootori sidurit ja hoorattas tuleb augu läbimõõt suuremaks treida. Mersu siduri eeliseks on see, et surveplaat on kinnituskohast sügavamal nagu RS originaalgi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne