Kroomimise eeltöö Tðehhis
#1

Tere.
Mind ajendas seda teemat kirjutama tõik, et Eestis on kroomi eeltöö muutunud kohati väga kalliks ning tihti on probleeme kvaliteediga. Naised saunas rääkisid, et Tðehhis kroomimine ja eeltöö pidi olema odavam ning kvaliteetsem. Kas keegi oskaks mulle andan mõnda Tðehhi firma kodulehekülge, maili aadressi vms. Või on kellelgi kogemusi või tutvusi, mille kaudu saaks asja ajada? Arvan, et kui "müüt" tõeks osutub oleks sellest päris paljudele abi.
Kas foorumis leidub ka mõnda väga head tðehhi või saksa keele oskajat? Isegi sellest võib abi olla. (Viimase küsimuse vastuse võite, kui soovite privasse saata.)
Vasta
#2

Sry OT, aga ei saa ütlemata jätta.
Kas Hiinasse ei taha kroomimiseeltööd tegema minna?, sääl tööjõukulu praktiliselt null.
Kas tõesti on Eesti juba nii "arenenud" riik, et isegi lihtlabast metallilihvimist tuleb minna
"arengumaadesse" tegema. Kui Sul just tõesti mingi imemasin ei ole, siis arvan, et keegi peaks eestis küll ara tegema. Eks kõik pole Martini taolised liigkasuvõtjad.
Vasta
#3

Väga hea tähelepanek, Eestis on korraliku kvaliteediga kroomimine peaaegu lootusetu üritus. Ise olen lasknud enamikel siinsetel tegijatel kroomida ja üldkokkuvõttes olen rahule jäänud ainult Martini tööga (v. a. hind Wink aga tema enam juba ammu ei tegele). Teistel on samuti mõni detail vahel õnnestunud aga 300 eek/dm2 eest tahaks korralikku tööd saada. Või siis tõstku tegijad hinda, perfektse asja eest pole rahast kahju ... milleks kruvida poolpiduseid kroomosi tsikli külge, mis muidu hoole ja armastusega tehtud. Ma saan loomulikult aru, et viimased 10% lihvimist/poleerimist tähendab 50% kogu töömahust - selle pealt arvatavasti hea kokku hoida. Teine kild on see, et kroomijad ei viitsi hea algmaterjali puhul end eriti vaevata - ju seda kasutatakse viletsa kraami taastamisel kulunud ületundide kompenseerimiseks.

Mõned näited:
Just lasin Inglismaal kroomida - üks tüüp väänab/keevitab seal tsiklitele igasugu iluraudu kokku - kroomija küsis ühe sellise raudlooga eest 30 naela (u. 600 eek, siinmail maksab samapalju või rohkemgi) ja kvaliteet on super. Mul on ka mõned USA-st ostetud uuestikroomitud vidinad - jällegi kroom väga hea kvaliteediga. Loomulikult on tegemist ainult väheste näidetega, mis ei pruugi näidata üldist olukorda - aga kroomitöö hinnaklass oli sama mis Eestistki.
Üks tuttav kirjutas Saksast, et lasi miski ameeriklase plekkveljed uuesti üle kroomida - küsiti 180 eur/tükist - pole ju üle mõistuse kallis.

Tðehhis vahendab kroomimistööd näiteks Petr Langer http://www.chromierung.cz/
Sama tüüp, kellel on jawamarkt.cz netipood, räägib keskmisel tasemel saksa keelt. Orienteeruvad hinnad: http://www.chromierung.cz/preisliste/preislist.htm
Tema kvaliteediga pole kursis, aga Tðehhi laatadel müüdud osadele küll midagi ette heita ei saanud.
Vasta
#4

Olen lasknud kroomitööd teha Narvas, Igor Brokil. Tal on nüüd uus töökoda. Aga ka vana töökoja kvaliteediga olin igati rahul. Pole ma mingi rikkur, aga hindade üle ei kurda. Detsimeetri
hinda ei oska öelda, kuna alati oleme eelnevalt kokku leppinud "tükitöö" hinna. Kellel on huvi , võib helistada Igorile , number 5108706
Vasta
#5

Tsitaat:Kas Hiinasse ei taha kroomimiseeltööd tegema minna?, sääl tööjõukulu praktiliselt null.
Kas tõesti on Eesti juba nii "arenenud" riik, et isegi lihtlabast metallilihvimist tuleb minna
"arengumaadesse"
Asi ei ole ju tööjõu kulus vaid kroomi eeltöödega seotud inimeste oskustes, viitsimises, vastutustundes ja muidugi ka tööriistades.
Aga tundub, et hinnad on mujal samaväärsed või väiksemad isegi ning kvaliteet on vähemasti tagatud. Kahjuks lisanduvad aga transa kulud.
Vasta
#6

Tere!
Mina soovitaksin hoopiski teha ise kroomi eeltöö.Kui on huvilisi ,siis olen nõus ilma märkimisväärse tasuta a" 100.- krooni,näitama tehnoloogiat ja tegema kerge õppetunni eeltöö kohta.
Peale kerget koolitust ja nõuandeid arvan,et sellised komentaarid "hinna" suhtes jäävad foorumi ukse taha!

Kui keegi soovib "odavalt" kroomida,siis Poola on koht,kus saad odavalt ja väga rohkete probleemidega seda teenust osta.
Ka selle kontakti saab privas.

pea.hall@kroomimisest.pl

:I M Back
Vasta
#7

Siim007 Kirjutas:
Tsitaat:Kas Hiinasse ei taha kroomimiseeltööd tegema minna?, sääl tööjõukulu praktiliselt null.
Kas tõesti on Eesti juba nii "arenenud" riik, et isegi lihtlabast metallilihvimist tuleb minna
"arengumaadesse"
Asi ei ole ju tööjõu kulus vaid kroomi eeltöödega seotud inimeste oskustes, viitsimises, vastutustundes ja muidugi ka tööriistades.
Aga tundub, et hinnad on mujal samaväärsed või väiksemad isegi ning kvaliteet on vähemasti tagatud. Kahjuks lisanduvad aga transa kulud.

Samas pole selles kroomi eeltöös miagi erilist, tegin ise varasema kogemuseta ja ilma eritehnikata tsiklijagu detaile mõne päevaga ära. Polnud midagi hullu ja kvaliteet tuli ka väga hea.
Seega puhtalt kättevõtmise asi. Minu arvates on auto värvimiseelne töö hulga keerulisem.
Vasta
#8

Tsiklimeister Kirjutas:Mina soovitaksin hoopiski teha ise kroomi eeltöö.Kui on huvilisi ,siis olen nõus ilma märkimisväärse tasuta a" 100.- krooni,näitama tehnoloogiat ja tegema kerge õppetunni eeltöö kohta.
Peale kerget koolitust ja nõuandeid arvan,et sellised komentaarid "hinna" suhtes jäävad foorumi ukse taha!

Täpselt nii see on - kes ise on selle töö mingite detailide korral läbi teinud, see kujutab ette, miks hind selline on.

Ehk eeltöö on tegelikult tohutu töömahu ja vastutuse ning samas ka tohutu tunnetusega töö. Sul on vaja ju mingi detail saada ühtlaselt siledaks, nii et kusagile mingeid "mügarikke" üles ei jääks ega midagi liigselt maha ei võtaks, st sisse ei sööks.

Käsitsi tegemiseks on töömaht ülisuur (kui just mingid pisividinad a la mutrid/poldid pole), seega tuleb kasutada igasuguste erinevate masinate/mehhanismide abi. Aga nendega on ülikerge kusagilt liigselt maha lihvida ja mahavõetut ju tagasi panna ei saa! Siis kas lihvid ülejäänud kogu detaili rohkem maha (kui materjali paksus lubab) või täidad millegagi (tinajoodis, galvaaniline vask, hullemal juhul ka pealekeevitamine ning mahakäiamine/-lihvimine).

Täiendav jama tegib igasuguste nõgusate kohtade lihvimisel (leistangide servavahed, jalgrattavelgede/poirilaudade profiilisügavused vms), millele tüüpse lihvlindi, lihvtalla ja/või lihvkettaga ligi ei pääse ning millede korral tuleb kasutada igasuguseid "eri-aretisi".

Lisaks tuleb arvestada sellega, et vanast riknenud kroomist (keemiliselt) vabastet pind on üldjuhul "kuumaastik" - hulk väiksemaid ja suuremaid roostepesi, mis kas jälle tuleb millegagi täita või kõik (loe: sügavaima pesa sügavuseni) maha lihvida. Ning lõpuks on kogu tegevus (eriti galvaanilise vase lihvimise korral) parajal määral tervistkahjustav - siseruumides tehes on tolm äärmiselt kahjulik hingamisteedele ja tegelikult osalt ka nahale. Individuaalsed kaitsevahendid (nende kasutamine on muidugi elementaarne) kaitsevad nagunii vaid mingil määral.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Olen üritanud ka ise teha, kuid tõesti, ega ikka ei suuda kvaliteetset ja ühtlast pinda eriti nurgatagustest kohtadest kätte saada. Pealegi on Eestis isegi probleeme galvaanilise kihi kvaliteetse pealekandmisega.
Kellel on väga palju aega ja viitsimist võib ju ise ka kroomi eeltööd teha ja nähtavasti neid inimesi on.

Tsiklimeister, oletama, et omandan teie juures teatud vajalikud oskused ja ettekujutuse, kuid lisaks sellel vajan veel erinevaid pastasi, tööriistu jms. spets varustust, kui tahan korralikku kvaliteeti saada. Ning see peaks maksma juba raha ning väikeste koguste juures ei tasu vist ära või mis?
Kui kõik oleks nii lihtne võiksid ju enamus hakkajad foorumlased oma väikese kroomi eeltöö töökoja püsti panna.
Vasta
#10

Kroomimise kohta on siin foorumis eraldi peatükke mitu.Eeltöö kohta Tshehhis ei oska ma kuidagi kaasa rääkida kuna nähtud detailid mis sealt on toodud on olnud kõik uustoodang mida on lihtne kenasti ilma mingi eeltööta kroomida.Rooste poolt ussitanud vanu detaile mis on ära restaureeritud niiöelda nullist ja nõuavad kauakestvat eeltööd-selliseid asju pole vist sealtkandist toodud?
See inglismaal lastud uuest torust väänatud raudlooga kroomimise hind paar posti ülespool on naljategu...laske seal sama toru ära restaureerida kui ta on auklikuks roostetanud ja lömmis...vaadake mis hinda siis küsitakseWink
Veel kommenteeriksin ma paari sõnaga sellist väljendit kroomimistöö kvaliteedi hindamisel nagu "väga hea"
Mis mõttes väga hea?Eesti üldist taset arvestades?Maailma tasemel väga hea?Kellegi poolt elu jooksul tehtut arvestades väga hea?Konkreetse isiku arvates väga hea?
Võrdluseks:mõnele on väga hea masin ja täielik tipp ka 500,- eegune põlluralliauto.
Ma pakuksin, et väga head kroomimise eeltööd eestis ei tehta(välja arvatud üksikud detailid mis juhuslikult ilusad välja tulevad)
Kellelgi pole õnnestunud väga head eeltööd teha tervele autotäiele detailidele...on üritatud tellida meie "tipptegijatelt": proovitöö detail tehakse hästi aga kui saadetakse töösse umbes sadakond detaili ühe auto küljest on kolmandik täiesti praak.
Meie kohalikud meistrid(Karu,Jüri,Igor,Tsiklimeister) teevad siin kindlasti aga hindele "hea" tööd.
Vasta
#11

Tsiklimeister Kirjutas:Tere!
Mina soovitaksin hoopiski teha ise kroomi eeltöö....
pea.hall@kroomimisest.pl

Pisut varem Sinu sulest:
Tsiklimeister Kirjutas:Tere ,tere!
Galvaanika teema,kui selline on huvitav aga kodustes tingimustes palun ärge järele tehke!
Vase teema on väga hell ja vaevalt üksi asutus Eestis võtab enda kanda selle riski.(ebaõnnestumisi on liiga palju)....Kroomi eeltöö aga on väga kannatlikku meelt nõudev ettevõtmine(ei sobi kõigile)
Uuel aastal oli plaanis uude töökotta panna üles veebikaamerad,siis saate ise jälgida eeltööga seonduvaid protsesse(tegelikkuses on asi väga lihtne,kui kasutada õigeid materjale ja uuemaid töövõtteid)

Tervitustega


Tsiklimeister, Su soovitustest pea ringi mul käib...
teen ise?
ei tee kodus järele?
tegelikkuses väga lihtne?
või siis ei ole?
vaataks veebikaamerasse, aga retromc pilti ei näita...?

Tsiklimeister, ära piina mind.
Olen ju Sinu Kõige Suurem Fänn....Big Grin
Vasta
#12

Tsitaat:Galvaanika teema,kui selline on huvitav aga kodustes tingimustes palun ärge järele tehke!
Vase teema on väga hell ja vaevalt üksi asutus Eestis võtab enda kanda selle riski.(ebaõnnestumisi on liiga palju)....Kroomi eeltöö aga on väga kannatlikku meelt nõudev ettevõtmine(ei sobi kõigile)
Uuel aastal oli plaanis uude töökotta panna üles veebikaamerad,siis saate ise jälgida eeltööga seonduvaid protsesse(tegelikkuses on asi väga lihtne,kui kasutada õigeid materjale ja uuemaid töövõtteid)
Tsitaat:teen ise?
ei tee kodus järele?
Stihl, selles mujalt teemast võetud postis on räägitud galvaanilisest katmisest, mida tõesti koduste vahenditega ei maksa proovida, sest kuhugi pole jääke panna. Sellest kirjutatud siin pikalt ja laialt.
Eeltöö sobib tõesti teatud kannatlikele inimtüüpidele, kuid palju sõltub ju ka tööriistadest ja muidugi kogemustest.
Tsitaat:tegelikkuses on asi väga lihtne,kui kasutada õigeid materjale ja uuemaid töövõtteid
Aga millised on siis uusimad töövõtted ja materjalid. Äkki viitsib keegi nendest asjadest kirjutada ning materjalide koha pealt ka saadavusest ja hinnaklassist rääkida. Aga veebikaamera oleks küll väga asjalik, sest siis saab ka uusimad töövõtted ära näha, kuid see ei saa vist kunagi teoks või mis? Nagu paljud head ideed.
Vasta
#13

ilusal kuldajal(vene aeg)oli kasutusel käi,niinim.kummikettad,siis mingi rohekashall ketas ja viltketas,selliste ketaste ja sellises järiekorras käis ka pinnatöötlus(kui kellegil pakub huvi siis võin selliseid kettaid tutvustada) midagi muud ilusat eriti võtta ei old.peale relleka,taldlihvija kasutage ka nurklihvijat sellega maru hea lihvida porilaua sisse valtsitud sooni jne
Vasta
#14

veel soovitan kasut. pöörete regulaatoriga rellekat ja kindlasti seda nurklihvijat saab igalepoole hästi ligi. tööriista hinnad on väga erinevad aga poleerimis ketas on u.500eeki ja pasta u.100 eeki pluss igavene hunnik erineva karedusega liivapaberit .(ise olen kasut. rellekal lihvtalda millel paber niinim. krõpsuga)
Vasta
#15

Tere!
Üks lugu kroomdetalide restaureerimisest. BSA heeblitel olid nähtaval tehase pronksivalu jäljed. Katsin need kleepsuga, et neid juhuslikult maha ei lihviks. Töö õnnestus. Klient oli rahul, kuid ei meeldinud heeblid. Need olevat halvasti tehtud, valu jäljed puha näha. Vastasin, et teen uuesti, lihvin maha pronksivalu jäljed ja rikun seega originaalsed heeblid. Tegin töö ringi. Omanik oli rahul, kõik õnnelikud, töö oli "väga hea", ainult valmistaja tehase originaalsus oli jäädavalt hävinud, mille säilitamise pärast olin just eelnevalt vaeva näinud. Vanatehnika restaureerimisel on eesmärk taastada see sellisena nagu ta kunagi valmistati. Ei parem ega halvem.
Nõukogude Vene 30-ndate tehnika oli hästi toodetud. Värvikate tasemel, nikkel-ja kroomdetailid poleeritud. Peale sõda langes kvaliteet, eriti kroomdetailide puhul. IZ-350 detailidel on näha liivapaberi jäljed. 60-70 ndatel on sageli detail ilma töötluseta galvaanika vanni kastetud.Hea värvi ja kroomdetailide kvaliteediga on 50-70-ndate Jawad ja Pannoniad. Klass omaette on Inglise, tsiklid head olid ka Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa kaherattalised. Nende puhul pole karta ülerestaureerimist.
Miks eelnev jutt? Et saavutada restaureerimse kvaliteedi taset vastavalt valmistaja tehasele ja ajastu hõngule on vaja pikaajalisi kogemusi, sisemist distsipliini ja teadmisi, mida "lihtlabane metallilihvija" ilmselt ei suuda mõista. Vahe on sama, kui plangu värvimisel ja vana maali restaureerimisel. Siit tuleb ka kroomdetalide taastamise maksumus. Aeg, mis kulub lihtsana tunduva ratta mutri restaureerimisele on üllatavalt suur.(Galvaaniline puhastus, I lihvimine, roosteaukude täitmine, II lihvimine, III peenlihvimine, raamile sidumine, vasetamine, raamilt mahavõtmine, poleerimine, puhastamine poleerpastast, raamile sidumine, NiCr, raamilt mahavõtmine,puhastamine ja pakkimine.) Iga liigutus vajab eelnevalt läbimõtlemist (detaild on erinevad), mitte "lihtlabast metallilihvimist". Võimatu see töö ei ole. Mõtlev, sihikindel ja enesekriitilise suhtumisega restauraator, kellel pole käed niisama külge kasvanud saab hakkama.
Jõudu noored mehed!
Vasta
#16

Teatavasti meeldivad enamus inimestele läikivad ja ilusad asjad, seda tõendab kasvõi see, et enamus masinaid on ülerestaureeritud. Huvi pärst tahaksin teada, kas kunagi on keegi eeltööde tellija öelnud, et miks teie Hr Karu ei jätnud liivapaberi lihvimisjälgi Iþ 350 lenksu peale?
Karu jutt on täiesti õige, aga üldjuhul inimesed pole ju rumalad, kui ikka on sisse jäetud roosteaugud, siis tavaliselt saadakse ikka aru, et tehasest need augud kindlasti ei ole.
Vasta
#17

Küll mitte kroomimise, ent kodutingimusis nikeldamise kohta praegu kaubandusvõrgus saadaolevas Soome "Mobilisti" lehes pikk piltidega jutt sees.

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne