õnnetus roostemuunduriga
#1

Juhtus selline asi, et panin Gauja roostes vedrud roostemuundurisse ligunema, kuid unustasin need hiljem ära. Vedrud jõudsid seal sees olla u. kuu aega. Hiljuti asja uuesti "avastades" sai ilmsiks, et roostemuunduri asemel oli vannis musta kihiga kaetud valge kamakas, mille sees võis tajuda vedrude piirjooni. See kraam on nii tugev, et suutsin suure vaevaga vedrud seest välja raiuda. Kuid vedrude sees on seda veel ikka.
Äkki oskate aidata, millega võiks seda substantsi lahustada? Veega olen juba proovinud, tulemus null.

3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#2

ehk on võimalus pritsiga puhtaks lasta?(pean silmas liivapritsi)



Vasta
#3

Mis roostemuundurit sa kasutasid ? Firma ?

IZ-412 74a. 2*IZ-412 IE 88a. IZ 2715 87 a.
Vasta
#4

Tundub sellises punases pudelis müüdava muunduri moodi (äkki Buvanol?)
Aga asja keemiline sisu ongi see, et koosneb ju peamiselt tsinkfosfaat happest, milles aurustumise tagajärjel jääbki järki ainult tsingi ja fosfaadi ühendid. Enam pole tõesti muud teha, kui liivapritsi anda. PS! happega töödeldakse metalli, mitte ei jäeta selle sisse likku. Tõenäoliselt on ka su vedrud natuke väiksemaks muutunud.

1:1 ja 1:24 vanaautode ja V12 kollektsioneerimine Smile
Vasta
#5

MAV Kirjutas:... happega töödeldakse metalli, mitte ei jäeta selle sisse likku. Tõenäoliselt on ka su vedrud natuke väiksemaks muutunud.

Sa oled õnnega koos, kus Su vedrudest on järel üldse midagi sellist, mis veel ühes tükis on ning ilma purunemata/venimata ning algseid jäikusparameetreid enamvähem säilitades isendile külge kannavad kruvida, nii et nad seal ka algseid ülesandeid täidaksid.

Kardan väga, et Sa pead kasutama siinse turuplatsi abi uute vedrude muretsemiseks. Proovida, jah, muidugi liivapritsiga võid... Õnneks on Gauja ülimasskogustes toodetud laiatarbeisend, mille detaile ikka liigub veel palju.

Väike võrdlus - isegi tavalisest süütust galvaanikaprotsessist läbikäinud vedrud (vana mahavõtmine + vask + kroom) kipuvad sageli rabedaks minema ja hilisema ekspluatatsiooni käigus murduma.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 120 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 17. maini oleme avatud kokkuleppel






Vasta
#6

Buvanoliga ei tohiks sellist asja juhtuda, kuna ega seal pudelis neid fosfaadiühendeid nüüd nii palju ka pole, et nad kamaka valget ainet suudaksid tekitada. Vedrusid katva valge kamaka jaoks oleks vaja mitu ämbritäit Buvanooli.
Äkki teemaalgataja selgitaks täpsemalt, millega oli tegu?
Vasta
#7

See "muundur" oli arvatavasti sidrunhappe lahus.Seal tekib selline valkjas kristall ümber detaili kui teda pikalt leotada.

:I M Back
Vasta
#8

Ortofosforhape on.
Vedrud tunduvad ise suht korralikud olevat...saaks selle sodi ainult vahelt kätte.
Äkki tasuks seebikiviga proovida? kust jälle seda saada?

3D CAD, laserlõikus, CNC freesimine, 3D-printimine ja palju ägedaid tööriistu
Teosta oma projekt Kultuurikatla MakerLabis
Vasta
#9

Seebikivi küsi loomaapteegist.
Vasta
#10

Ei usu, et seebikivi millegi heaga hakkama saaks- enamus metallhüdroksiidid, mis reaktsiooni käigus võiks moodustuda, on vees lahustumatud (v.a. leelismetallid). Pigemini võiks prooviga mõne happega, mis oleks võimeline fosforhappe tema soolast (kui see ikka on sool) välja tõrjuma ja andma vees lahustuvad soolad. Ainus mis pähe tuleb on äädikas- peaks olema tiba vägevam kui fosforhape, kuigi pead panti ei pane, aga samas piisavalt leebe, et mitte raua kallale minna... Katseta mõne tüki lebraga.
Vasta
#11

Ishijupp Kirjutas:Ei usu, et seebikivi millegi heaga hakkama saaks- enamus metallhüdroksiidid, mis reaktsiooni käigus võiks moodustuda, on vees lahustumatud (v.a. leelismetallid)
Et happe ja Fe oksiidi rageerimisel mingil moel tekiks hüdroksiid ja seda veel happe lahuses tahaks ise ka näha. Happe ja alus reageerivad iga ilmaga olgu lahustuv või mitte. Pigem tekib enamasti seal raudfosfaadi erinevate lisanditega osakesi.
Fosfaadi sooli annaks lagundada, nagu kod. Ishijupp mainis tugevama happega, nt. lämmastik- või väävelhappega, tekiks lahustuv sool, aga samalajal toimub ka reageerimine juba puhta rauaga ning kardan ,et vedrud saaks suht. osta reaktsioonide käigus.
Kokkuvõttes ikkagi kergem uued vedrud otsida, neid liigub palju.
Vasta
#12

Pole ekspert ja niiviisi e-teel asja nägemata on raske midagi öelda, aga siiski tundub tõesti, et kui seda kihti siin juba hapetega hakatakse maha söövitama, siis on tõesti mõistlik uued või vähemalt teised vedrud vaadata. Samas, minule kui peaaegu vastava alaga tegelevale inimesele hakkasid need vedrud sellist sportlikku huvi pakkuma, et huvitav palju just nimelt vedrusid endid alles on jäänud...
Vasta
#13

mossepower Kirjutas:Et happe ja Fe oksiidi rageerimisel mingil moel tekiks hüdroksiid ja seda veel happe lahuses tahaks ise ka näha.

Nüüd läks sul küll pisut võssa Toungue Kui neutraliseerid seebikiviga (naatrium hüdroksiid) happelise keskkonna (roostemuundur) koos seal sisalduvate sooladega (nii lahuses kui lebras), siis saad tulemuseks hüdroksiidi sademe, mis on päris kindlasti lahustumatu- ja seda meil küll vaja pole.
Vasta
#14

Ishijupp Kirjutas:
mossepower Kirjutas:Et happe ja Fe oksiidi rageerimisel mingil moel tekiks hüdroksiid ja seda veel happe lahuses tahaks ise ka näha.
Nüüd läks sul küll pisut võssa Toungue Kui neutraliseerid seebikiviga (naatrium hüdroksiid) happelise keskkonna (roostemuundur) koos seal sisalduvate sooladega (nii lahuses kui lebras), siis saad tulemuseks hüdroksiidi sademe, mis on päris kindlasti lahustumatu- ja seda meil küll vaja pole.
Panin jah vähe metsa, seda naatriumhüdroksiidi kohta ei võtnud tõsiselt kuna see mõttetus. Aga hüdroksiidi sadet ikkagi ei teki, sest raudfosfaadi soolad(lahustumatud) leelisega ei reageeri, pärast happe täielikku neutraliseerimist jääb üle(lisaks Na-sooladele ja veele) küll teatud kogus NaOH, aga see ju lahustuv.

*PS Mitte keemia-huvilised: Tean, et tegu pole keemia-foorumiga, aga viimasel ajal vaatan siin kombeks, et kui ei taha/huvita siis ära loe...
Vasta
#15

Ikkagi soovitaks kõigepealt proovida äädikaga. Kui ei toimi, siis mehaaniline puhastus parim võimalus.
mossepower Kirjutas:Aga hüdroksiidi sadet ikkagi ei teki, sest raudfosfaadi soolad(lahustumatud) leelisega ei reageeri,
Raud soolades omab sõltuvalt oksüdatsiooniastmest kas rohelist või punakaspruuni värvust. Kuna lebra on valge, siis kahtlustaks komplekssoola teket. Muide- kahevalentse raua fosfaat lahustub vees päris hästi Wink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne