Mõne näide autoesinduste lähenemisest.
#1

Kõik alltoodud on kirjutatud ühe elukogemuse põhjal. Automärgiks on üks Jaapani luksusmaasturite ning luksusautode tootja, mille nime ja diileri nime jätan praegu enda teada.

Nagu seda on teada, kaasaegse sõiduki iste on üsna keeruline konstruktsioon, mis sisaldab ennas peale padja ja raami, hulga elektrikat ja elektroonikat - elektrimootorid, soojendustraate, andurid, küljeturvapatjad jne.

Kujutame nüüd ette olukorra, kui auto satub väiksemasse avariisse, mille tulemusena avaneb külgturvapadi.
Iste seljatoe külg avaneb ning külgturvapadi "tulistab" välja.

Nüüd küsimus - mis saab edasi?

Loogiline on see, et pannakse uut turvapatja, istekate õmmeldakse kinni ning asi klaar.

Ei ole.

Jaapanist tellitakse eraldi kaks istet, mis sisaldavad muuhulgas hulganisti osi, mis Eestis utiili läksid - elektrimootorid, juhtmeplokid jne.
Hind jääb...nohh...ütleme ikka number on kuuekohaline. Maksab reeglina kindlustus - ehk teisisõnu, lõppkokkuvõttes, tarbija.

Mõlemad uued esiistmed võetakse maha ning saadetakse tervikuna utiili. Selle utiliseerimine on eraldi kuluartikkel.
Samal ajal teised autoomanikud, kellel tekivad näiteks iste elektrimootoriga või istmesoojendustraatidega (need on lausa kuluartiklid) tellivad need ikka täishinnaga diilerihinnaga (istemotori hinnaks jääb u.29 000 krooni, soojendustraatide komplekt 8-9 000 krooni)
Minge suvalisse diileri varuosaletti ja uurige, kui palju maksavad levinumate mudelite istmete komponendid - motoorid, andurid, mäluplokkid. Ja peale seda uurige, mis saab neist istmetest millel on külgturvapatjad on "tulistanud"

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

Mõtlemisväärne, kuid siin ei lahenda midagi. Igaüks ajab münti taga tänapäeval ning see ON fakt!

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta
#3

Tõesti, siin ei ole mitte mingisugust vähegi realistlikku lahendust.
Sest mis järeldused sellest üldse võiks teha?

Kas midagi sellist, et "ärge ostke kalleid luksusautosid, kui te ei taha, et teatud juhtudel kulutatakse teie heaks liiga palju rahva=LKF raha" ?
Või ehk peaksid kõik liikuluskindlustuse poolt sundmaksutstatud "orjapõlvlased" nõudma, et nende raha eest tuleks teha odavamat remonti (teistele odavat, endale paremat Wink?
Või et luksusautode hüvitistele tuleks kehtestada limiit (ikka jälle teiste rahakotti vaatamine)?
Või et ärge põhjustage avariisid?

Viimane variant vist kõige realistlikum. Hm.
Vasta
#4

denis23 Kirjutas:Mõlemad uued esiistmed võetakse maha ning saadetakse tervikuna utiili. Selle utiliseerimine on eraldi kuluartikkel.

Küllap mõni vähe suurema "ärivaistuga" tegelane seal ahelas need ikka kuidagimoodi "endale ära utiliseerib" ja "taaskasutusse suunab".

PS. Kui jutt peaks inisemise vms teemadele jälle jõudma, siis tuleb kiirelt taba.
Vasta
#5

Eks see teema ongi sellest alguse saanud, et sõjaväemaasturis millel on lisadest ainult vints ja kojamehed, olen märganud uued 12-suunalise elektriajamiga, soojendusega ja muude luksuslikute vidinatega nahkistmed. Päris äge oli)))

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#6

selliseid olukordi tuleb esindustega ikka ette ...
eelmisel aastal ütles töölepingu üles ühel minu autodest roolivõimu pump ... esindusest sain hinnaks 9k kopikatega ... vastus küsimusele , et kas remontida võimalik ... EI
uurisin edasi ning lõpuks leidsin väikefirma kes pakkus sama asja hinnaga 2600kr. ... kui vana jupi kohale viisin siis seda vaadates pakuti ka võimalust remontida ... hinnaks 1700 kr. ning kauba peale 6 kuud garantiid ... asi toimib ... Big Grin
kõige positiivsem oli veel see , et toode nägi pärast välja nagu uus ...
Vasta
#7

Eks esindused lähtuvad nende poolt esindatava tootja remondijuhistest.
Vasta
#8

enda kogemused -

rooli reguleerimise el.ajam - oli kuulda vilinat, kui el.mootor töötas.
vahetati kogu sõlm tervikuna

radiaatori leke - vahetati radiator tervikuna
kojameeste kriuksumine - vahetati trapetsi kaks korda järjest, kuni ei ilmunud see kolmandal korral. Siis määriti grafiitmäärega, ning see kadus igaveseks
Piduri peatsilinder - vahetati tervikuna

Jne jne...

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#9

Tegelikult on ju terve sõlm ära vahetada palju kergem, kui vana paigata- ehitada seda üles, siis panna peale vaadata ,kas peab/ei pea, kui ei pea jälle maha ja sättida(nt. piduri peasilinder)... igaüks vahetaks enne terve sõlme ju. Ega enam pole vene aeg, kus varuosi saada polnud ja pidi vana lappima.
Lisaks ei ole autoesindus remonditöökoda, vaid pigem autode müügi ja hoolduspunkt, põhirõhk ju ikka automüügil ja sealt ka sissetulek mille peal asja üleval hoitakse, näiteks selle auto hind tehasest Eesti esindusse suureneb kergelt 200+%, vähemalt nii väitis mulle aasta või paar tagasi üks vastne omanik, kes kuskilt kaugemalt omale selle sebis. Kokkuvõttes vaadates vahelejäävaid rahanumbreid mingi "pisku" eest ei viitsita esinduses hakata vana juppi parandama, vaid pannakse täie rauaga uus peale, sest nii mugavam.
Vasta
#10

No just, radiaatori lappimine on selline kena töö et lapid, natukese aja pärast tuleb klient tagasi, masin laibaka peal, et läks maanteel katki ja nüüd on plokikaas kõver.

Või piduri peasilinder, jälle remondid ja siis pidurdab kiilasjääl blokki, kohtub puuga ja tuleb tagasi jutuga et kuulge mis te pullite, üldse ei pidurda ju. Ah mis jutt et kiilasjää, mul uusim ja parim lamell all mis TM-is testi võitis. Kaebab veel kohtusse kah, jaga siis sellisega, rääkimata sellest et ei osta sult enam kunagi ühtegi autot.

Üldiselt uut luksusautot ostes pead arvestama et välismaal on nende kliendid sellised, kes ei taha mitte kui halligi oma autost teada, see peab lihtsalt töötama nagu uus ja kõik. Seega pannaksegi uus ja pannakse varuga, sest klient ei taha kuskil keset bahni avastada et oih, jälle radikas tilgub, ta ei tea mis see radikas ongi, talle on radikas kollane tuluke armatuuris ja raha pole probleem, auto pluss automaks on nii kallid et see väike uueks pandud jupp on köömes.

Sinu "õnnetus" on, et sa
1. elad Eestis, kus kalli auto soetamine ja omamine on suhteliselt odavad ja seega oled sa soetanud ostuhinna poolest jõukohase, aga üldise infrastruktuuri mõttes natuke liiga kalli auto. Ekstreemse näitena võiks tuua selle, et kui Stocki hulludel päevadel müüdaks RR-i Dacia hinnaga, siis uued piduriklotsid sellele maksavad ikka tavahinna, mis on pandud tavakliendi maksejõu järgi.
2. oled autofänn, jagad kapoti all toimuvast ja autoremondist ning seega näed igaks juhuks suure varuga opereerivas tehaseteeninduses ebaefektiivsust.

Lõppkokkuvõttes on kogu vahe selles, et tehase esindus ei müü sulle füüsilist autot, ta müüb abstraktset täisteenust, mis tehase arvates rahuldab kõige paremini kliendi peas tekkivat kuvandit talle sobivast autost. Erapooletud töökojad aga teevad täpselt seda, mida klient nõuab, lapivad ja mutivad ning kõrvaldavad akuutse probleemi, aga samas katsu sa minna kuhugi ja öelda "teeme lepingu, tehke mu auto 100% korda, kui ei tee siis leppetrahv on 10% teie sissetulekutest (autotehas riskib kehva hoolduse korral mudeli kehva müügieduga)". Pakun et kui keegi riskid läbi arvutab ja selle pakkumise vastu võtab, kirves tuleb kosmilise suurusjärgu võrra suurem kui tehase esinduses.

Täiendus: ma pole muidugi nii sinisilmne et arvaks nagu konkreetne Eestis paiknev tehase esindus suudaks auto alati 100% korda teha, aga ma üritasin keskenduda üldpõhimõttele, mille järgi ühe luksusauto müük ja teenindus käib.
Vasta
#11

BTW, mul näiteks viskas siibrisse oma arvuti kõhus (pealesunnitult) sorimine ja ostsin lõpuks "luksarvuti", ilmselt maksin puhtalt spetsifikatsiooni järgi vaadates rämedalt hinnakääride ülemisse otsa, aga noh samas on kõige suurem probleem siiani olnud see et mis värvi "teine nahk" ehk kaitsekott valida, jube palju erinevaid oli. Samas ma ei tea halligi mis seal kõhus on, mis protsessor, mis draiverid ja kernelid ja värgid, mulle piisab kui augud on külje peal kuhu ma saan oma lisaseadmeid toppida ja kui näiteks digika ühendan siis automaatselt tehakse kõik ära mis vaja. Kusjuures ma töötan programmeerijana Smile

Vahel on kasulik tarbeesemete hingeellu mitte süveneda, vaid võtta neid nagu nad on ja kulutada säästetud aeg millegi muu, näiteks hobide peale. Teise näitena on mu igapäevaliikuril pidevalt klaasipesu vedelik otsas, kuna ei viitsi lisada, samas hobiautol on käigukast sama aja jooksul kaks korda maas käinud. Valikud-valikud Smile
Vasta
#12

Jah, Jesper, üldjoontes, olen Sinuga nõus.

Lisaks võin öelda, et kui Euroopas sõidab keskklassi kuuluv inimene, kelle aasta sissetulek 500 000 kuni 1 000 000 eek n.n. rahvaautoga, siis Eestis on tubli osa sellest sissetulekust läheb luksusmaasturi liisimiseks. Samas, viimasel ajal olen avastanud et hobisõidukitega sõitmine ei ole üldse kallis, vähemalt suvel. Stiilne ja taskukohane. Sellised autod nagu M-21 või MB W116 on stiilsed, mugavad ning vastupidavad. Mõjuvad enesetunnele sama hästi kui kordades kallim luksusauto.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#13

Keegi ei sunni ju luksusmaasturiga sõitma.......Või sunnib?
Vasta
#14

Kõik väljavahetatavad varuosad kuuluvad kahjukannatajale ja tal on need õigus endale nõuda. Endale meeldib selline osade komplektne vahetamine ja ei leia midagi taunimisväärset. Iga asja pealt pole vaja kokku hoida, seda eriti turvalisuse koha pealt, sest avariis saab kannatada ka istme raam ja ka mootoreid ega traate ei taha keegi pärast oma taskust kinni maksta.
Vasta
#15

mis siia luksusmaastur puutub? täitsa imelikud, samuti ka "RX300 peegliklaas" teema puhul.
On mingi komplekss äkki? Kas arvate, et Mazda 6 puhul, asi toimib teistmoodi?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#16

Mul on ka kogemus ühe eduka Toyota esindusega, mitte küll Lexusega aga tavalise Corollaga, nimelt käis auto peale avariid remondis ja remondi akti peal oli õliradika vahetus, mingil imelikul põhjusel oli aga radikal enne avariid õliradikal tolmu sees olnud näpujäljed seal ka pärast edukat remonti... ei tea kas nende puhul kehtis see "taastamine avariieelsesse seisundisse", et suudeti nii hästi tolm ja näpujäljed uue õliradika peale teha Wink Kurb tõdeda, aga esindused küsivad kõrget hinda ka vahetamist mittevajavate asjade eest, seda enam, et vahetatud tükke sulle tagasi ei anta.

Dad.
Vasta
#17

dad Kirjutas:seda enam, et vahetatud tükke sulle tagasi ei anta.

PSV ju kirjutas
Tsitaat:Kõik väljavahetatavad varuosad kuuluvad kahjukannatajale ja tal on need õigus endale nõuda
Ehk, kui maksjaks on kindlustus, siis pole autokasutajal/-omanikul õigust juppe endale saada. Kui maksab omanik ise - tema õigus nõuda jupid tagasi vastavalt esitatud arvele.
Vasta
#18

Style-l õigus selles, et kindlustus kui maksja võib vanu juppe nõuda, aga reeglina seda vist ei tehta. Kui oleks selle õliradika asja kohe üles tõstatanud, siis oleks kindlasti see ka ära vahetatud. Summad, mis kindlustused maksavad esindustele, on kohati utoopilised ja vaevalt, et riskitaks sellisest tööandjast ilma jääda.
Vasta
#19

Asutuse auto ja mul oli sellest suht ükskõik, lihtsalt s**a maitse jäi suhu teeninduse suhtumisest.

Dad.
P.S. Ja see polnud veel kõik ... autot remondist kätte saades vasak suunatuli ei töötanud, keerasin otsa ümber ja teenindusse tagasi, pärast küsiti veel 50 eeku, et "pirni polevat sees olnud"...
Vasta
#20

Endal kogemus Amserviga.
Kindlustusjuhtum.
Ukse ning tagastange värvimine.
Uste alaosas väiksem mõlk, teine väiksem mõlk peegli juures
Tagastangel kriimustus.

Ooteaeg u 2 kuud. (-)
Hinnaks 9000 eek (-)
3 päevaga sain kätte - kiire töö (+)
Suhtumine asjalik ja viisakas (+)
Kvaliteet - olematu, näen seda esimest korda (---)
Räägin rohkem - ustel alumise osas kriimustuse tehti sirgeks, teine väiksem mõlk värviti lihtsalt üle (!!!). Keset ukse on värvikatel mullike.
Tagumise stange värviti üle, aga liist mis sai ka kannatada mitte.

Viisin auto tagasi - nõustuti, võeti töösse.
Veel kolm päeva ooteaeg. Sain tagasi - wtf!!!, tagastange alumine liistu üks pool on värvitud, teine aga mitte.

Siinkohal, pean ütlema, et mingite järelduste tegemine 1 korra alusel on võimatu. Näiteks teine kord tegin värvitöö ELKE-s, hind on samuti kirves, aga sisulisi pretensioone polnud.

Nüüd teen värviparandused ühes värvitöökojas - kvaliteet hea, hindX3 madalam, ooteaeg puudub.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne