Jupiter 2 karpaga
#21

Kaks karpat on täitsa olemas jupi peal. Bena neelab hullupõõra aga jõudu on ka kõvasti. Kollektorid kodusel teel käsitsi tehtud. Ainult keevitust on vaja.
Autor ja töömees Overspeed. Võibolla ta ratta pealt midagi paistab.
Edit. Ratta pealt ei paista karbad. Karbad on aga võetud alt kolmanda ratta küljest(Suzuki) Pildid \"pange siia oma tsikli pildid\"
Vasta
#22

Teab keegi kui suure läbilaskevõimega on standardselt Jawal kasutatud Jikovi karpa peadüüsi läbilaskevõime arvuliselt(cm3)? Põhimõtteliselt kui ma panen Jupiterile 2 sellist karpat, siis takistus sisselaskel väheneb ja mõningase ökonoomsuse saavutamiseks võib ka karpadele väixsema läbilaskevõimega düüsid panna(et kütusekulu lootusetult suureks ei läheks)?


130km/h @ Jupiter1 - serious s**t
Vasta
#23

ükskord siin motamehega arutasime seda kahe karpa värki ja leidsime, et kahe karpa panemisel düüside läbilaset vähendada ei tuleks (muidugi kui karbuss on samalt siklilt)! sest nii jawal kui jupiteril imeb ühe karpaga ainult üks pütt. seega - karbuss on kaks korda tihedamini töös, kui ühepütasel, korraga aga silindrid ei tõmba. marsin täna koju ja vaatan järgi, kui suur erinevus on voshodi ja jupiteri düüside vahel (mõlemal ju pütt 175 cc):bounce
Vasta
#24

to Klaabu: sa varem rääkisid, asi tehtud. Ütle kas saite ratta l6pux korralikult töötama kah, ma mõtlen et karpad sünkroonselt töötama? Ta peaks sisuliselt samamoodi käima nagu 4taktilise karpade sünkroniseerimine...said sa teada teada kah need düüside läbilaskevahed? Muidu ma ntx t6mbasin venna Pannonia karpa lahti ja selle peadüüs oli isegi 260
:wow minu jupi 210 vastu.
Vasta
#25

minu jupil on düüsid 260 ja õhukas vist 280 või vastupidi Toungue
Vasta
#26

meil proovitu oli inspiratsioon motamehelt, kes ka sellisega hakkama sai. proovisime 2 planeta spordi karpaga K-62M. küünlad saime ühte värvi küll, kuigi ikkagi jäi segu rikkaks. spordil ju suurem düüs ka. aga paika saime küünalde järgi ja ka proovisime püttidel ükshaaval töötada lasta. oli selline jama küll, et samade pöörete jaoks olid ükshaaval töötades segusiibrid veidi erinevatel kõrgustel, seega segusiibri kõrguse järgi ei julge enam regullida. aga suhteliselt ühtlaselt saime tööle jah. ringrajale muidugi ei läheks, aga muidu küll.
Vasta
#27

vaatasin kodus järgi, voshodil ja jupiteril on ikka oluline düüsi vahe. aga ava on ka muidugi hoopis teine.

motamees: sul oli ju karpad võetud ühe analoogse jaapanlase pealt, millel oli 2x175 cc. miks sul seal segu nii rikas oli siis? palju nendel avade erinevus oli? me vist läksime veidi ahneks jah. peast ei mäleta läbimõõtu, aga spordil on ju K-62 karbusside kõige suurem ava.
Vasta
#28

Me ei ole neid avasi seal mõõtnud. Panime peale ja siis läks regulliks. Regullisime rikkama segu peale siis jõudu palju. Poisi soov oli selline. Nüüd neelab bena mis kole aga minekut pidi ikka hästi olema.
Vasta
#29

veel:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#30

Kas keegi on jupile cz karpat peale pannud ? ja kas cz karpaga oleks tulemus sama mis topelt k62m-iga ?
Vasta
#31

kurtna laadalt vedas naabripoiss ära ühe ümbertehtud kollektori, mis oli cz karburaatorile mõeldud. karbuss jäi sinna, sest oli kõvasti räsida saanud ja asja poleks tast saanud. seega julgen väita, et tehtud on ikka. sõiduomadustest aga ei tea täpsemalt midagi.
Vasta
#32

ma ise ei hakka sellist trikki tegema, aga targutan sellegipoolest kaasaRolleyes proovige minski karpadega,
Vasta
#33

Huuuuh...2 aastat on möödunud ja vahepeal tekkis uuesti sama vaimustus, ainuke erinevus on selles, et k6ik vahendid 2-karpaga süsteemi ehitamiseks on olemas. Praegu on minu Jupil 1 K62I (originaalis Planetal) tüüpi karpa. Peadüüs on 250. Võrreldes vana K28 väljavahetamisega ja m6ningase viilimisega (kõrgem surveaste, mõõdukalt muudetud sisselaske ja väljalaske faasid) on minek paranenud. Täit v6imsust pole proovinud, kuna sisses6it veel poole peal.
Küsimus: kuidas muutub mootori iseloom, kui panna juurde teine K62I tüüpi karpa? Lugesin varasematest postidest üle, kus IZ350 väitis, et üle 30mm diameetriga karpasid ei tasu panna, kuna kiirendamisel pidavat tekkima nn \"augud\". Samas K62I on 32mm karpa. Seejuures paljudel väikesekubatuurilistel 125cm3 japsidel on kasutusel nt. 34mm lõõriga karpa.

Teine idee, mis on tekkinud: silindri ja karpa vahele paigutada nn. reedvalve:
Pilt tiblade lahendusest reedvalve-ga Jupiteril
Võimalik variant oleks ZID200 reedvalve-d, mis on siinmail saadaval. Reedvalve eeldab akent kolvi sisselaskepoolsesse seina, mis aitab kompenseerida klapi enda tekitatud hüdraulilist takistust. Ühtlasi ei juhi siis sisselaskefaasi enam mitte kolb vaid juba reedvalve. Küsimus järgmine: kas kolbidesse akende tegemine eeldab pärastpoolset väntvõlli-kolvigrupi tasakaalustamist? Seega kas on tingimata peale kolvide m6nekümne grammist kergendamist vaja sooritada tasakaalustamist?
Huuuh...tuli üks pikk jutt, aga IZ350, Klaabu, Nasa13 jt. ootan teie arvamusiWink


130km/h @ Jupiter1 - serious s**t
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne