[denis23]

vaat see ongi selline egotsentristlik suhtumine, härrased.
MINUL on töökoht, suvila, jahimajand jne jne 100 km kodust, ning mina PEAN sinna IGAL päeval autoga saama.


EI PEA!!! Seda lihtsalt peab endale teadvustama, et majandus ja keskkond ei ole võimeline enam taluda sellise kvantiteedi ja kvaliteedi tasemega autostumist, nagu see viimastel aastatel on olnud. Võib vihastada, võib mind silmakirjalikuks peeta (ise vist eriti roheline ma pole)
Ja see puudutab mitte ainult autostumist, vaid kogu tarbimismaailma tervikuna - kinnisvara, reisimine, toit jne jne.
Aga seda tuleb lihtsalt teadvustada. Ja mida varem võetakse ette meetmed selle olukorra normaliseerumiseks, seda pehmem tuleb maandumine.
Ja mis puutub minu enesesse - eks ka mina olnud samasugune egoist, kes mõtleb ainult oma mugavusest. Aga kuskil ei ole kirjas et inimene ei saa ennast muuta. Mina endale rohkem naelrehvid ei osta, see on kindlasti.

[via]

Seesamune dialemma, et kas naelrehv lõhub või ei lõhu asfalti näib paljude jaoks olema umbes sama keeruline küsimus, et kas jumal on või ei ole olemas. Teisisõnu usu, aga mitte reaalsete asjaolude küsimus.
Naelrehv lõhub asfalti, seda on uuritud nii spetsialistide poolt kui võib seda näha ka tavakodanik. Tartumail on mitmeid teelõike, kus on näha kuidas pealmine värske asfaldikord on sõidujälgedes naelrehvide poolt talvega sujuvalt äralihvitud ja paljastub alumine punakas, granittkillustiku baasil tehtud vana asfalt. Ristmike eel on pidurdamisest ja kiirendamisest asfalt naelte poolt erilise isuga ära "söödud", tänavarentslid on vaatamata liiva mittepuistamisele tänapäeval, ikka paksu asfaldi jahvatamisest tekkinud "kruusa" kihiga kaetud, jne.
Kuigi ise kasutan maal elamise tõttu naelrehve, olen ikkagi nende keelustamise poolt. Käidi vene ajal kiilakaga aegajalt autoga kraavis ja mis siis, kiirus on ju sellistes oludes väike ja kahjustused minimaalsed. Nüüd, naelrehvidega käiakse ka kraavis, aga millise kiirusega! Toonasest 20 kmh on naelte pidamise tõttu saanud 80 kmh ja sellise hooga kraavi lennates võib juba oma eluraasukesetki ilma jääda.

[r.i.h.o]

Mina pean ennas jällegi küllalt rohelise mõtteviisiga inimeseks. Näiteks kolisin tartu äärelinnast kesklinna, et ma ei peaks mõtetult sõitma edasi tagasi mööda linna. Nii töö, kui ka kool ja meelelahutus, kõik asetseb kesklinnas ja ausalt öeldes vaatamata kesklinna kõrgematele üüri tariifidele hoian ma võrreldes varasemaga päris korraliku hulga raha kokku. pluss mugavus- ma saan hommikuti kauem magada.
Ja mina pean küll oma põhiõiguseks enda autoga sõita siis kui ma seda tahan. Luua endale kunstlikud piirangud, et kui õues on libe siis ei sõida on jabur. Me olema juba ammu klimaatilistest iseärasustest üle, et neist sõltuda.

[valdo]

MINUL on töökoht, suvila, jahimajand jne jne 100 km kodust, ning mina PEAN sinna IGAL päeval autoga saama.

EI PEA!!!

Nii ja naa, mina võin nt tuua sellise näite.

26. märtsil, mil Tallinnas olid kõik kohad lumme mattunud, liikluses suured ummikud ning raadio hoiatas, et ärge minge oma autoga välja, oli mul kokku lepitud Haapsalus ühe seltskonna koolitamine. Püüdsin siis hommikul helistada, et üritust ekstreemsete ilmaolude tõttu ära jätta või edasi lükata. Vastuseks aga paluti, et me oleme hulga tööd teinud, et palju rahvast kokku kutsuda, et kas me ikka ei püüaks kuidagi kohale tulla? Sellest, et ma saaksin oma ettekavatsetud sõidu halva ilma tõttu ära jätta, ei tahetud üldse kuulda võttagi.

Ja nii ma pidin ülihalbade teeoludega Haapsallu ukerdama... mis teha... töö vajab tegemist ja lubadused täitmist. Tegelikult on enamik töid sellised, mis tahavad kindlatel kellaaegadel (tihti lausa iga päev kellast kellani) kohalolemist. Tööandja poolne reaktsioon on lihtne - kui esimest korda ei ilmu, siis tööraamatusse hoiatus, kui teist korda ei ilmu, siis vallandamine.

[Sillu]

vaat see ongi selline egotsentristlik suhtumine, härrased.
MINUL on töökoht, suvila, jahimajand jne jne 100 km kodust, ning mina PEAN sinna IGAL päeval autoga saama.


EI PEA!!!

Kohe näha, et inimene tallinlasena vaatab asja egoistlikult ainult oma mätta otsast. Sa Deniss selle peale ei näi üldse tulevat, et paljudel maaelanikel on auto AINUKE võimalus tööle pääsemiseks ja kui Sa seda siiani ei teadnud, siis nii igaks juhuks mainin: tööl peab nimelt tõepoolest kindlatel kellaaegadel ja sõltumata ilmast, üldjuhul iga päev kohal olema (nagu ka Valdo eespool mainis).

Jutud, et vene ajal sai aasta läbi suvekummiga sõidetud ja polnud viga midagi, on ka pehmelt öeldes jaburad. Jah, sai küll, aga kui nüüd on võimalik saavutada suuremat turvalisust, siis tuleb seda ka teha, mitte ajas tagasi minna. Ka üks tänu naastrehvide (teatud oludes) paremale pidamisele päästetud inimelu on piisav argument, et naastrehve mitte keelustada.

Ja kui tõepoolest selliseid teeolusid, mil naastrehv tõepoolest hädavajalik on, tuleb ette ainult ühel päeval talve jooksul, siis mina tahan ka sellel ühel päeval mugavalt ja turvaliselt liigelda. Tegelikult temperatuurikõikumistest tingitud libedust esineb ikka märksa rohkem.

Loomulikult ei tähenda naastrehvid seda, et nüüd võib arutult kihutada - ka naastudega ei sõida mina kunagi niimoodi, et loodaksin 100 % nende pidamisele.

[Tegelane5]

Mida te mehed siis teete kui ntks laev suvatseb jätta väljumata kuna kapteni meelest on torm liiga vali? Lips piida külge V? Eesti nagunii (linna)jeebistub, kuna kinnisvara aretajate tõttu on kevadvete aegu kipsmajani jõudmiseks 40 cm veetõkke läbimis võimet vaja
Teine asi muidugi on see et paljud ostavad naelrehvid igaks juhuks, äkki satun kunagi kuhugi kus neid tõesti vaja on.

[korvimees]

Olen seda teemat siin vaikselt silmanurgast jälginud, aga enam ei saa mitte vaiki olla.
Sõitsin terve selle talve poolpiduste lamellidega ja teate pole häda midagi. Saab kohalt ära, saab pidama ja püsib ka tee peal. Marsruut tööle-koju on 70km +muud sõidud.
Kui süües läheb mõnel särgiesine rokaseks, siis ei pea muutma pudipõlle kõigile kohustuslikuks, lihtsalt süüa tuleb inimese moodi. Miks ma seda räägin? Lihtsalt sõites iga päev näed selliseid idioote, keda ei aitaks ei naelrehv, ega ka piigid. Paljude juhtide pohuism on ületanud igasugused taluvuse piirid ja sealt saavadki enamus hädad alguse. Imelik on see, et JUHI osakaalust liikluses nii vähe räägitakse. Ikka on jutud, et ohutuse tagamiseks on vaja naelrehve, ABSi, ESPd jne. Auto juhtimine on oskus nagu iga teinegi, mis pole ühelgi inimesel kaasa sündinud ning mida tuleb endas pidevalt arendada. Millegipärast ei pea meist igaüks ennast Einsteiniks, kuid sõita mõistavad enamus oma arust 5+.
Tasuks natuke enda sisse vaadata enne, kui rehve kiruma hakata.

[valdo]

Sõitsin terve selle talve poolpiduste lamellidega ja teate pole häda midagi. [...] Imelik on see, et JUHI osakaalust liikluses nii vähe räägitakse. Ikka on jutud, et ohutuse tagamiseks on vaja naelrehve, ABSi, ESPd jne. Auto juhtimine on oskus nagu iga teinegi, mis pole ühelgi inimesel kaasa sündinud ning mida tuleb endas pidevalt arendada.

Täiesti nõus. Olles sõitnud eri aegadel eri rehvidega (veneaegsed diagonaalid, siledakskulunud Lääne radiaalid, igas seisus lamellid, igas seisus naastud) võin kinnitada, et enamikel teedel (v.a. mõned väga mägised kiilas lõigud) saab kõigega läbi. Aga...

a) Lamellidega sõites tuleb kiilasjääl sõita naastudega võrreldes 20, kohati lausa 30 km/h aeglasemalt. Ehk siis lõigul, kus naast kannatab sõita 60 km/h, tuleb lamelliga sõita 20-30 km/h. Ma mõtlen kiirusi, mis jäävad ohutuse piiresse + mõistlik varu.

b) Nõukaaegse diagonaaliga tuleb punktis a) mainituga võrreldes veel 10-15 km/h otsa panna (st vähemaks võtta). Lääne siledad "pastlad" võimaldavad sõita veelgi aeglasemalt - õnneks on need meie majandusliku tõusu tõttu viimase 10-12 aasta jooksul kadunud olnud.

Kaasajal on valik tegelikult sõitjal - kas osta naelad ja teada, et Sa oled paljaste maanteede lõhkuja (moraalses mõttes ülinadi tunne) või jääda lamellide juurde ning olla valmis selleks, et ca 10-60 kiilasjää-päeva aastas (olenevalt ilmast) pead Sa nt 10 km lõigul venima kiirusega 20-25 km/h. Kui sel teel on piisava koormusega liiklus (st vastutulijaid ja taga olijaid), siis on väga ebameeldiv tunne olla naastrehvidega sõitjatele tohutuks liikluspiduriks ja koguda enda taha suurt troppi.

Selles kõiges ei oskagi konkreetset süüdlast välja tuua. Pigem meie väiksemate teede ebapiisav hooldus (ma mõtlen liivatamist/freesimist) koostöös meie kliimaga, mis talvel pidevalt külmetab/sulatab, põhjustades kiilasjääd.

Ehk siis kokkuvõttes on dilemmal naastrehv/lamellid mõlemalt poolt nii plusse kui miinuseid, mida summarselt ei saagi üheselt kaaluda. Seetõttu jään mina erapooletuks.

Naastrehvide lubamise plussid:

- Kui naastrehvid ära keelata olukorras, kus nad teatud perioodi olid lubatud ja masskasutuses, siis esimestel kuudel (või aastatel?) suureneb järsult kiilasjääga kaetud väikestel teedel õnnetuste arv, sh raskete tagajärgedega õnnetuste arv. Rahvas ei ole harjunud enam sõitma 20-30 km/h.

- Naastrehve mitte lubades oleks hädavajalik väiksemate teede senisest palju hoolsam ja tihedam talihoole, eriti kiilasjää vastu. Tõenäoliselt tuleks naastrehve keelates talihoolde mahtu vähemalt kolmekordistada.

- Naastrehvidega on maapiirkonnas väikestel teedel liigeldes siiski võimalik mõistliku ajaga punktist A punkti B jõuda (püüdke sõita kiirusega 20 km/ nt 50-60 km...).

- Naastrehve keelates tuleks tõenäoliselt kehtestada talvel teatud ajal lisa-kiiruspiirangud (nt 3. klassi teedel 70 või isegi 60-50 km/h). Samas oleksid need piirangud väga tüütud nendel lõikudel, kus parasjagu kiilasjääd pole.


Naastrehvide lubamise miinused:

- Teekatete taasteremondiks läheb naastrehvide lubamise korral suurekoormuseliste teede korral väga palju raha. Olgem ausad - valdav enamik pikirööbastest on põhjustet naastrehvidest, ülekoormuselised veokid on süüdi vaid murdosal juhtudel.

- Kui naastrehvide poolt pikiroopasse sõidetud teel tekib kiilasjää, on kogemusteta autojuhil suur risk rööbastesse sattununa kaotada juhitavus ning lennata teelt välja või vastassuunda. Eriti hull on see pimedal ajal tundmatul teel sõites, kus pikiroopasus tuleb juhile üllatusena. Sama risk on tegelikult olemas ka märjal ja isegi kuival teel, nt pimedas (kus samamoodi roopasus üllatusena tuleb).

- Naastrehvide poolt puruksjäratud tee elik. asfaldiosakesed määrivad autosid, hooneid, inimeste kopse vms - tekib tohutult tolmu.

- Vihmase ilmaga koguneb naastrehvide poolt sissesöödud roobastesse vesi ning seal on võimatu üle 15-20 km/h sõita nii, et vahetult kõrval asuval kõnniteel käivaid jalakäijaid märjaks ei pritsiks. Samuti läigatub see vesi/sopp vastusõitvate autode klaasidele ja laternatele, mis hetkeks nende juhtide nähtavuse kaotab. Laternatele maandunud sopp/kõnts aga vähendab tulede efektiivsust pimedas (ka juhul, kui need iga päev kaltsuga üle käia).

[krister]

Tere!

Tavaliselt püüan sellistesse ususõdadesse mitte väga sekkuda, kuid käesolevaga teatan, et olen naastrehvide vastu.

Valdo on põhjused hästi ära toonud. Lisaks Valdo nimekirja veel ühe punkti: pikiroobastes vihmaga tekkiv "jõgi" tekitab maanteel sõites vesikiilu - ehk auto muutub rööpas sõites juhitamatuks.

Tänan tähelepanu eest!

Jalakäija Mustamäelt.
Diagnoos: krooniline astmaatiline bronhiit

[argo1974]

Aasta alguses käisid meediast läbi Tallinna Tehnikaülikooli uuringud, mille kohaselt naelrehvidega auto eraldab 100km läbimisel 2-3 kg asfaldiosakesi. Teine oluline fakt oli uuringus see, et märg asfalt kulub naelrehvide puhul 3-5 korda kiiremini.
Ehkki võrdlused lamellide/suverehvidega puuduvad, on argument naelrehvide kasutamispiirangute või keelustamise kohapealt täiesti olemas.
Ise olen sõitnud vaheldumisi nii lamellide kui ka naeltega. Lamellid pole nii viletsad midagi, sain isegi Kesk-Soome lumepudrus nendega kenasti hakkama. Ainukesed probleemid olid just kiilasjääl ja järskudel kinnisõidetud/libedatel tõusudel, aga põhimõtteliselt tundus lamellidega liiklemine kiirust ja sõiduvõtteid valides suhteliselt ohutu.

[Jesper]

Ah mis Soome, mõtle ikka maainimesele, kes 120 päeva aastas sõidab terve päeva kiilasjääga teel ülesmäge Mis tema tegema peab!

[zazik]

Kui naastude müük keelustada, tuleks kohe alustada raskekujulist meediakampaaniat just nende kiiruste teemal. Söögi alla ja söögi peale tampida, küll siis natuke mõjub ka. Kes loll on, see sõidab naeltega ka kraavi, aga 90% mõtlevatest inimestest saavad lamellide halvemast pidamisest aru (kasu sellest kõigi puhul kindlasti pole) ja vähemalt üritavad vastavalt käituda.

Teine asi, mille kohta ma tahaks targematelt küsida, kuna endal selliste vidinatega kogemus puudub. Nimelt - Lumeketid, nende kasutamine. Kas neist võiks olla kasu kiilasjää puhul? Plussid - miinused?

[Jesper]

Ma olen kette korra proovinud, aga need on rohkem ikka häda-abi, mingit sujuvat pikemat sõitu nendega küll ette ei võtaks. Kiilasjääl pole pidamine probleem, sest lihtsalt nii kiiresti ei saa nendega sõita et pidamine oleks probleem Aga noh kui avastad näiteks et vot olen autoga suvilas ja suure teeni on 10km lahtilükkamata teed, siis need on küll taeva kingitus, sellises paksus paakunud plögas töötavad super hästi. Nagu nimigi ütleb.

Põhimõtteliselt pole kiilasjääl lamelliga ka liiga hull sõita, see siin on rohkem asjatu paanika külvamine. Aga noh ma pole muidugi maainimene kah.

[Sillu]

Minule tundub, et kogu see hala naastrehvide teed lõhkuva toime ümber on üle tähtsustatud (mitte, et ma väidaks, et nad ei lõhu - lõhuvad küll, aga vähemalt ma ise võtan seda kui suurema turvalisusega kaasnevat paratamatust). Aga keelustagem siis autoga sõitmine kui selline üldse ära näiteks põhjendusega, et autod saastavad õhku. Aastasadu tagasi liiguti ju hobutranspordiga päris pikki vahemaid ja põhimõtteliselt sai ju ka niimoodi asjad aetud.

[41Degree]

a) Lamellidega sõites tuleb kiilasjääl sõita naastudega võrreldes 20, kohati lausa 30 km/h aeglasemalt. Ehk siis lõigul, kus naast kannatab sõita 60 km/h, tuleb lamelliga sõita 20-30 km/h. Ma mõtlen kiirusi, mis jäävad ohutuse piiresse + mõistlik varu.
/---/
- Naastrehvidega on maapiirkonnas väikestel teedel liigeldes siiski võimalik mõistliku ajaga punktist A punkti B jõuda (püüdke sõita kiirusega 20 km/ nt 50-60 km...).

Ma ütlen veel ka enda poolt korra sekka... Aga ma proovin teha nii, et ma enam siin sõna ei võtaks, sest ma olen juba oma seisukoha avaldanud.

Valdo tõi minu meelest poolkogemata välja just selle asja, mis minu meelest naastu kiitmisel jäetakse kahe silma vahele. See on nimelt füüsika Võtan oma näite aluseks Valdo poolt välja öeldud 20 ja 60 kmh. Nimelt kui võtta üks ja sama konstantse raadiusega kurv sama autoga, siis teoreetiliste arvutuste järgi muude tingimuste samaks jäädes on kiiruse suurendamiseks kolm korda vaja pidamist paremaks teha ehk hõõrdejõudu suurendada... oh üllatust, hoopis 9 korda Ja 9-kordset pidamise vahet... Ralliässade piigi ja vene diagonaali vahel on ilmselt, naastu ja lamelli vahel räägitakse netis 75%-lisest erinevusest. Ja selle erinevusega (jällegi teoreetiliselt) saaks kurvis kiirust suurendada 1,3 korda ehk 20 asemele 26. Nüüd muidugi tõuseb kõva lärm, et kuradi teoreetik välja ilmunud, praktilisest elust ei tea mitte halligi ja nii edasi. Olen nõus, päris elus need kordajad ei ole nii drastilised, kuid printsiipides jääb asi samaks: kurvis vajatav külgkiirendus (mis omakorda tuleb pidamisest, mis omakorda tuleb hõõrdetegurist) ON ruutsõltuvuses kurvi läbimise kiirusest.
Ja vot see on minu meelest see tõsiasi, miks käiakse poppide naastrehvidega kraavis või põllu peal. Ja loogika ütleb, et sel juhul on tegemist ka suuremate kahjude ja võimalik, et ka vigastustega... Kui all on lamell, teekatteks on klaassile kiilakas, siis ükski terve mõistusega inimene ei hakka seal madallendu tegema. Ja näiteks summa summaarum 20 kmh pealt kraavi vajuda... on minu meelest täpselt paras koolitund hõõrdejõu teemal, s.t saab käia traktorit/offroaderit otsimas, natuke oma vildakil liikurit imetleda ja samal ajal mõelda, mis nihu läks. Sest kui mingi teekonarus keset kurvi näiteks kiiruselt 30 kmh lamelli kraavi viib, siis seesama konarus pühib 60 kmh sõitva naastu teelt nagu kevadine vihm linnus*ta...
Üks pisike arvuke veel siia sekka: sõites 70 asemel 50-ga, on ajakaotus 10 km peale ligikaudu kolm ja pool minutit. Ja see kiiruste vahe eeldab kurvis kaks korda (!) paremat pidamist Minu elutempo juures on need 4 min/10 km odavamad kui puu otsa puruks sõidetud auto.

Ühesõnaga, mis mina arvan: nael on mõeldud eelkõige juhi väiksemaid eksimusi siluma (samamoodi need ee-ess-peed ja muud vigurid), aga kuna ma olen ise aktiivselt füüsikaga seotud, siis ma oskan näha ja karta seda kuristikku, mis peitub ilusa loori taga. Lamell, õigeveoline auto ja 0-abimehed on seevastu aus kombinatsioon, mis ütleb alati väga otse välja selle, mis ta juhist ja tema sõidustiilist arvab. Ma olen teinud selle teadliku valiku, et ootan autolt tagasisidet ning samuti olen ma mõningal määral õppinud selle teabega midagi ette võtma. Ja ma saan aru ka seda, et igaüks ei viitsi sõitmise ajal oma kõiki meeli pingutada, et aru saada, mis auto räägib. Mina viitsin. See on mu selle talve jooksul ühe korra kindlast kraavist välja toonud (eriti olulist rolli mängis selle juhtumi puhul tagavedu).

Seega olen mina naastrehvide vastu eelkõige selle pärast, et see teid lammutab ja mis pole ka väheoluline, see tekitab tunde, et hea pidamine on. Tegelikult ju ei ole See viimane kõlab küll lolli kaitsmisena tema enda eest, aga ma leian, et antud juhul on see vajalik.
Niisiis, käänulisel külavaheteel tuletage teinekord seda ruutsõltuvuse juttu meelde

Disclaimer: kõik ülal kirja pandu (v.a jutt kiiruse ja vajaliku kiirenuse sõltuvusest) on subjektiivne ega pretendeeri absoluutsele tõele. Kõik tehtud arvutused on teoreetiliselt, täpsemate tulemuste saamiseks tuleb arvesse võtta Kuu faase, raadios mängivat muusikat ja veel miljonit pisiasja.

[argo1974]

Ma ka maal üles kasvanud, aga tol ajal saadi talvel kenasti suverehvidega hakkama.
Ma kardan, et talvel liivatamata tõusud ja lahtilükkamata külateed on pigem teeomaniku/autojuhi probleem ega õigusta maanteede massilist naelrehvidega lõhkumist. Õnneks trend kisub ka sinnapoole, et naelrehvid keelustatakse ära (sarnaselt avalikes kohtades suitsetamisele) ja korraliku autojuhina on mul selle üle ainult hea meel.
Autoga pole veel väga hull, aga tsikliga on pikiroopad päris ohtlikud ...

[Style]

Ma arvan ka, et naelad keelatakse ära või tehakse ülikeeruliseks nende kasutamine (maksud jms.), aga tahaks ma seda teemat näha mõni aasta hiljem, peale keelustamist. Olen 94% kindel, et teed lagunevad sama hästi edasi ka ilma naelrehvideta.

PS. Kavatsen ka oma naeltest loobuda, kui need kuluvad ära (rehvid).

[must]

Julgen ikkagi jääda selle juurde, et enamasti pole niiväga süüdi naastrehvid, kuivõrd meie teede kvaliteet,et on roopad jne. Toome näite Soomest kus tõenäoliselt on juba enamus käinud. Seal sõidetakse ka naeladega ja teed on paremas korras kui siin.Helsingis on sama ilm enamasti mis siin, vähemalt temperatuuri osas, ja imede ime, teed on paremad.
Auto turvapadi on ka juba enamustes autodes olemas, kas kasutame seda aktiivselt? Sama on ka naasttrehviga, kui see võib päästa elu. Võib tekkida ootamatusi ettehüpanud looma või sõitnud liiklejaga kui on vaja tõepoolest teha jääl kiireid ja järske liigitusi, et säästa enda-teiste elu,siis lamellist on kergelt öeldes vähe kasu. Muidugi, 99,9% ei juhtu midagi ja enamustel inimestel ei pruugigi midagi juhtuda, aga siiski...
Kui meie liiklus oleks selline nagu kesk-euroopas, kus arvestataks teistega, antaks teed ja juhtide käitumine oleks etteaimatav, teede ääres võrgud loomadele jne, sellisel juhul võiksin mõelda ka lamellile. Aga sellistes oludes nagu meie armsal kodumaal on, on siiski suur vahe, et kas saad pidama mõned meetrid enne või pärast takistust.

[v6sa]

Ilusti öeldi enne, et lamellrehv on aus.

On jah!

Kui Jesper end maainimeseks ei pea, siis mina pean. Tõsi, ma pesitsen Põhja-Eesti lauskmaal, mistõttu ka minu kogemused on peaasjalikult siit.

Minu igapäevaautol on kolmandat aastat all lamellid. Sel talvel siis viimast aastat talverehvina, mustrit juba vähevõitu. Sõidan igapäevaselt, keskmiselt nii 1500-2000 km kuus. Nii trassi kui külavahet. Käruga ja käruta. Ja sel talvel ei olnud minul mitte ühtegi päeva, kus ma oleks oma tagaveolise pereuniversaaliga tunnetanut, et ma peaksin teistest aeglasemalt sõitma. Teiste all pean silmas üldist liiklusvoolu, mitte ülijuhte. Neil olen ma oma piirangujärgse +8 km/h kiirusega niikuinii kogu aeg jalus.
Ei olnud sellist kiilasjääd sel aastal minu rataste all.

Võib-olla oli mul lihtsalt õnne, ei tea.

See naastude pakutav turvaTUNNE on petlik. Kui inimloom poleks nii sinisilmselt loll ja tekkinud turvalisust kohe kuhjaga ära ei kasutaks kiirust tõstes, poleks viga midagi. Aga kui ma näen ikka ja jälle, kuidas täiesti arusaamatus kohas on idioodist juht end kraavi parkinud, siis paneb ikka õlgu kehitama. Jah, naast peab jääl paremini. Jah, vahel peab lamelliga varem pidurdama hakkama. Jah, lamell kulub plusskraadiga rohkem, kui kõvema seguga naastrehv. Loomulikult on need argumendid. Aga minu jaoks on argumendiks käitumise loogilisus, vahetu ja aus tagasiside ja vähene müra. See jalajälje suurus on auto kasutamisel üldse natuke naljakas teema. Kui me ei räägi just ökopunnidest...

Keelamist vaevalt niipea tuleb. Aga kui tuleb, siis tuleb. Olles läbinud nüüdseks mitme erineva autoga pea 100 kkm erinevas libedusastmes teid, ei näe ma naastudest loobumises mitte mingit üldrahvalikku katastroofi. Kes end ikka idioodi moodi tahab surnuks sõita, see teeb seda ka piikidega.

Jääkski juhmjuhte vähemaks libedal ajal.

Aga teid võiks vähe paremast materjalist teha küll...

[denis23]

Kuulge, mehed mida teie räägite siin naelrehvide turvalisusest.

Meie naelrehvide lubatud kasustusajal 99% ajast sõidetakse puhtal asfaldil (kas siis pluss kraadid, või soolaga kaetud tee) Kiilasjääd esineb üli-üli harva. Ning asfaldil naelrehvid oluliselt halvema pidamisega, kui lamellid.

Kolmandaks - kui tõesti mõni maainimene kord aastas satub olukorra kui on tal kiilasjää ning vaja jõuda sihtpunkti - ostku selle tarvis ketid (mis on muide lubatud ning kaubandusvõrgus olemas) ning sõitku.
Sõidad oma 10 km lõik läbi - võtad need maha, sõidad edasi. Täpselt sama moodi nagu tehakse seda Austrias, Sveitsis ja teistes mägipiirkondades, kus on need tõusud ja lumetormid palju tõsisemaks probleemiks.
Aga kettidega ei sõideta 25 000 aastas - ainult mõni üksik päev mõnes üksikus kohas.