[I958]

[quote='sm.Poljakov' pid='233827' dateline='1254248373']

Musta numbri puhul selline tegevus "tänapäeval on kõik ostetav" lõhnab igatahes "suure kella külge paneku" järgi. Must number peaks olema eelkõige ühe või teise, viimse seibini autentselt taastatava masina puhul antud kontekstis see nö. tipp, või kõrgeima taseme tunnustus, mille nimel nähakse vaeva.
Mitte et see on mingisuguste "teatud summade või teenete eest" vabalt kättesaadav kaup.

Tere.

Olles asjaga otseselt seotud, võtan endale õiguse lisada siia paar remarki.
1. ARK-i poolt väljastatava musta numbri kohta käivas määruses ei ole üheselt keelatud standardist erineva tähe-numbrikombinatsiooni kasutamine nagu see on lubatud valgele numbrile. Seega sellise soovi esitamisel, tekkis ARK-s personali hulgas poleemika, mis päädis pärast tundi aega tulemusega I 958. See on igati legaalne, riigiasutuse poolt väljastatud number, millele eelnes Vanasõidukiks tunnustamine ( vt. akt. nr. 75).
Minu küsimus teile: mille poolest on A 053 ( ARK järjekorras olev number ) parem kui I 958. Kui veel oleks väljastatud vastavalt aktile A 075 ? Samas Imperial Crown 1958-i iseloomustab I 958 märgatavalt paremini (visualiseerige see pilt silmade ette). Ju see on siis minu "vaimupimedus ja raha jõud".
2. Mis puutub Imperial "räigesse briljantrohelisesse" ( mujal kutsutakse seda värvi türkiis), siis särab ta vaatamata poriga loopimisele.
Lisaks nimetatud Imperialclub.com-s toodud 50. aastat luitunud ja siis skaneeritud värvikaardile on olemas ka muid allikaid, näiteks mclellansautomotive.com, kes müüb kõikvõimalike autode originaalkatalooge ja kus on värvid oluliselt tõepärasemalt esitatud.
Siit ka see värvivalik. ( NL autode katalooge ei ole seal kohanud)
Lisan juurde vaid fakti, et selle aasta Imperial Crown 4HT toodeti vaid 4146 tk, seega ei ole tegemist laiatarbekaubaga, vaid tolle ajastu luksusautoga, mida iseloomustab lisaks metallikvärvile ka täiselekter, nahk sisu, valgeäärega rehvid ja toonklaasid.

Kallid sõbrad.
Miks pööratakse tähelepanu vaid numbrile ja värvile, aga värvialusest ei huvitu keegi ?

Lugedes siin käsitletud teema kohta käivaid arvamusi ja kommentaare, tekib paratamatult mulje, et kui ei ole tegemist iseenda kätega, öötundide arvelt ja kõhu kõrvalt aastate pikkuse töö tulemusena valminud, luitunud värvi ja kehvapoolse tehnikaga nõukaaegse rahvaautoga, siis igasugune teistsugune ja muul moel taastatu ei väärigi tunnustamist. Välismaine ja võõras on saatanast ?


Tõepoolest, see auto ei ole omaniku kätega taastatud, vaid sellesse on panustanud oma aja ja oskused eesti paremad US-autode tundjad. Sellesse taastamisse on suhtutud täie tõsidusega. Juba nimetatud tunnustamise aktis on tema originaalsus 99,3 %, mis minu arvates 50. aasta vanuse auto kohta on vägagi hea. Selle akti ja piltidega oli teil võimalik tutvuda.

Kui sellest tõesti ei piisa, siis jääb mul üle konstateerida vaid seda, et siin räägib kaasa eht eestaslik kadedus ja võime kõikvõimalikel juhtudel näha vandenõuteooriad.

Eks igaüks mõtleb oma rikutuse astmest lähtudes.

Ilusat sügist kõigile.