17-02-2020, 00:45 AM
...eks targemad kommenteerivad...
Muidu on siin foorumis tarku küll, kes kassi on varmad sõna ja trükikirjaga solvama, õpetama ja piki päid ja per.set andma, aga siia pole nad veel paraku jõudnud.
Niisiis, kõik vahepeal kirjutatu on väär ja ei vasta tõele. Mälu järgi hakkan lõpust parandama...
Vanatehnika ei ole ainult russobaldid ja žigulid/volgad. Juba eelnevalt vihjasin, et autod ei ole üleüldse eriti õige vanatehnika. Üldse ei ole vanatehnika mingi VAZ 2106 mida ma ise oma väikeste räpaste kätudega 1984-l aastal Togliatti linnas valmistasin - no pole võimalik, et need on VANATEHNIKA, ma olen ju veel elus ja ilmselt paremad aastad on veel ees (kuna siiamaani pole neid veel olnud).
Nii - tehasest tulnud autod olid kõik parajad kööbakad...kas see "Volgamees" on mõnes tehases ka ise autusi teinud? Loomulikult olid nad kõik "kööbakad", liinid liikusid pidevalt, vazi tehases vast 2 x kuu jooksul oli mingi liinide seisak mõni mõned minutid. Kui sul kruvid otsa said või suruõhu kruvikas saba andis või poritiib külge ei hakanud - keegi ei pannud selle pärast liini seisma, mul oli venelane joptvojumati ja esiistmega kohe seljas ja kiskus mind pers.est pidi autost välja, kui ma sinna liiga kauaks uurakile sisse jäin... ja kes neid kõiki jõudis liini lõpus üle vaadata. Ja need "superluxid" ma tegin ka kõik "pihuvahel ilusaks", las nüüd teised ka teevad, kui viitsivad ja oskavad.
Lisaks - vanatehnika on veel (või pigem) ka lennukid, laevad, paadid, hobuvankrid, sinised saksa silokombainid ja mõnede veidrike arvates ka jalgrattad. Kas ka neid tehnikašedöövreid ei peaks vääristama "musta numbriga", märgiga, mis näitab, et tegemist on tunnustatud vanatehnikaga?
Siinkohal olekski vist sobilik mainida, et mina, kui Eesti Jalgrattamuuseumi teadusnõukogu liige, olen valmis isehakanud eksperdina hindama jalgrattaid ja väljastama neile nõuetele vastamise korral musti numbrimärke, väikese lisatasu eest ka helesiniseid ja kollaseid.
Veel ei vasta tegelikkusele see väide, mida ma täpselt enam ei mäleta, aga mõte oli jällegi selline, et "õige vanatehnikaga tegelemine" on selle käigus ja sõidus hoidmine, mitte foorumites kekutamine, pläkutamine ja teiste solvamine, siin ei päde vanarahva kalambuur - suuga teeb suure Limusiini, käega ei kärnast peerukaarikutki, ei ole nii. Vanatehnikaga tegelemine on isegi see, kui sa takistad teistel sellega tegeleda, vaat nii on tegelikult!
Muidu on siin foorumis tarku küll, kes kassi on varmad sõna ja trükikirjaga solvama, õpetama ja piki päid ja per.set andma, aga siia pole nad veel paraku jõudnud.
Niisiis, kõik vahepeal kirjutatu on väär ja ei vasta tõele. Mälu järgi hakkan lõpust parandama...
Vanatehnika ei ole ainult russobaldid ja žigulid/volgad. Juba eelnevalt vihjasin, et autod ei ole üleüldse eriti õige vanatehnika. Üldse ei ole vanatehnika mingi VAZ 2106 mida ma ise oma väikeste räpaste kätudega 1984-l aastal Togliatti linnas valmistasin - no pole võimalik, et need on VANATEHNIKA, ma olen ju veel elus ja ilmselt paremad aastad on veel ees (kuna siiamaani pole neid veel olnud).
Nii - tehasest tulnud autod olid kõik parajad kööbakad...kas see "Volgamees" on mõnes tehases ka ise autusi teinud? Loomulikult olid nad kõik "kööbakad", liinid liikusid pidevalt, vazi tehases vast 2 x kuu jooksul oli mingi liinide seisak mõni mõned minutid. Kui sul kruvid otsa said või suruõhu kruvikas saba andis või poritiib külge ei hakanud - keegi ei pannud selle pärast liini seisma, mul oli venelane joptvojumati ja esiistmega kohe seljas ja kiskus mind pers.est pidi autost välja, kui ma sinna liiga kauaks uurakile sisse jäin... ja kes neid kõiki jõudis liini lõpus üle vaadata. Ja need "superluxid" ma tegin ka kõik "pihuvahel ilusaks", las nüüd teised ka teevad, kui viitsivad ja oskavad.
Lisaks - vanatehnika on veel (või pigem) ka lennukid, laevad, paadid, hobuvankrid, sinised saksa silokombainid ja mõnede veidrike arvates ka jalgrattad. Kas ka neid tehnikašedöövreid ei peaks vääristama "musta numbriga", märgiga, mis näitab, et tegemist on tunnustatud vanatehnikaga?
Siinkohal olekski vist sobilik mainida, et mina, kui Eesti Jalgrattamuuseumi teadusnõukogu liige, olen valmis isehakanud eksperdina hindama jalgrattaid ja väljastama neile nõuetele vastamise korral musti numbrimärke, väikese lisatasu eest ka helesiniseid ja kollaseid.
Veel ei vasta tegelikkusele see väide, mida ma täpselt enam ei mäleta, aga mõte oli jällegi selline, et "õige vanatehnikaga tegelemine" on selle käigus ja sõidus hoidmine, mitte foorumites kekutamine, pläkutamine ja teiste solvamine, siin ei päde vanarahva kalambuur - suuga teeb suure Limusiini, käega ei kärnast peerukaarikutki, ei ole nii. Vanatehnikaga tegelemine on isegi see, kui sa takistad teistel sellega tegeleda, vaat nii on tegelikult!