[Marvin]

Oih, see oli nüüd küll üks pikk vilunud sõnaseadja kirjatükk . Aga.... kogu lugupidamise juures ei ole ma kindel, kas Eesti ühiskonnas on ikka kohane juurutada suhtumist 'tehke oma MTÜ ja tehke ise oma seadusi, meie tegime endale sellise, sest riik tahab meiega rääkida ja foorumitega nad ei räägi'. See ei tundu olevat kõige jätkusuutlikum skeem, sest me ei saa ühiskonda nii paljudeks organiseeritud kildudeks taguda, et kõikide huvid kuidagi seadusesse raiutud saaksid. Pealegi pole see väide ka lõpuni tõde - näiteks mootorrataste lisatahvlid kõrgema lubatud kiirusega lõikudel sõiduautosid tähistavate kõrvale tekkisid just sellisest mitteformaalsest suhtluskanalist käivitunud algatuse tulemusel.  ee.mootorratas meililisti algataja Erik Konka tegi kirja, seda võeti kuulda, praktika muutus - suurepärane!
Sestap ongi kohane püüda mõelda algusest peale suuremale pildile, ja see suurem pilt on tehnikakultuur tervikuna. Kas meie tehnikakultuurile on olulisemad laitmatult üles vuntsitud Žigulid või Jarmo maalitud kustomid või hoopis mõni torudega kiireltsõiduauto- mina ei võta öelda. Aga kui seadusandjalt on saadud tehnikakultuuri säilitamiseks mingi manööverdamisruum, siis ei ole ehk kõige parem plaan seda manööverdamisruumi väga kitsalt ära monopoliseerida/privatiseerida? Tähendusliku sõiduki definitsioon võiks olla palju laiem ning ekspertide pädevusala samuti, tahan ma öelda. Kuivõrd praeguseks on musta numbrisse puutuv ainuke koht autonduses, kus ekspertidel midagi öelda on, siis võiksid need eksperdid töötada selle nimel, et meie tehnikamaailm ilusam ja toredam ja avaram oleks. Ülejäänu on ametnikud monopoliseerinud ning treivad selliseid toredaid pärleid, mida võib lõputult tsiteerima jäädagi. Tähendust ei saa protsendiga mõõta, tahan ma öelda. Seega võiks protsent olla vaid üks kriteerium paljudest, mille alusel sõidukite olulisust kultuuriruumis markeeritakse.