07-05-2008, 23:01 PM
Kui tahta duralumiiniumit (vene D16T, ehk lääne 2024 seeria sulam) hööveldada karastamata terasest tehtud tööriistaga (st40x, st45, hvg) kas siis on oluline vaid pinna kõvaduste (Brinell hardness) erinevus?
Brinelli kõvaduste tabel (wikipeedia ja interneti andmetel):
Alumiinium (tavaline) 15 HB
Duralumiinium 70 HB
Duraluminium D16T 120 ... 144 HB
pehme süsinikteras (st5 .... st15) 120 HB
keskmine süsinikteras (st30 ... st59) 200 HB
tööriista teras ( hvg? ) 500 HB
karastatud teras 1500 ... 1900 HB
reenium diboriid 4600 HB
Et kui D16T kõvadus on 144 HB ja keskmise süsinikterase kõvadus on 200HB, siis saab keskmise süsinikterasega duraluminiumit töödelda (saagida, hööveldada)?
Kui keskmise süsinikterase (200 HB) asemel võtta tööristateras (500 HB), siis ei kulu tööriist nii ruttu ära duralumiiniumit hööveldades?
------
Minu lõppeesmärk on saada duraluminiumist (D16T) 100 hambaga sisehammasratas 0.7 mooduliga.
Selleks trein terasest tooriku ja freesin sinna peale tavalise välishammasratta.
Terasest tooriku trein nii, et iga 1cm pikkuse järel läheb tooriku raadius 0.1 mm suuremaks (nii 16 korda, et saaks 2.25moodulit = 1.575mm hamba sügavuseks).
Samuti trein terasest tooriku sisse 6mm pikad ja 3 mm sügavad laastukogumis sahtlid iga cm tagant, ehk kokku 16 tk (iga laastusahtli serv jääb ühtlasi lõikehambaks).
Kui sellisele toorikule peale freesida 100 hambaga hammasratas (16cm pikk) , siis moodustub 16 rida hambaid (iga rida 4mm pikk, igas reas 100 hammast) , ehk kokku 1600 hammast (nagu ogaline kaktus).
Kui selline välishammasratta taoline "lõikur" suruda läbi duraluminiumist toru, siis moodustub ühe lükkega (16cm) 100 hambaga sisehammasratas (mis ongi lõppeesmärk).
Pilt sellisest "lõikurist" ja tema abil valmistatud sisehammasrattast on siin:
http://www.broachmasters.com/gear_spline.html
-------
Nüüd hakkavad kõik soovitama, et "karasta teras ära" ... kuid karastamisega läheb hammaste kuju veidi paigast ära (eriti nii suure hammaste arvu ja väikese mooduli korral) ja hambaid peaks üle lihvima (mis on aeganõudev ja kallis tegevus).
Pigem võiks öelda, millisel terasel on Brinelli kõvadus piisavalt suur (internetist eriti ei leia täpseid andmeid):
st40x = ?
st45 =?
tööriistateras hvg = ?
Igasugu eelkarastatud ülitugevaid ja kalleid lääne eriteraseid pole mõtet soovitada (neile ei hakkaks nõukogude aegne tigufrees ilmselt pealegi).
Kui sellist "lõikurit" tellida mõnest firmast (koos karastamise ja lihvimisega), siis saaks "eluaegse" sajandik mm täpsusega, kuid mitukümmned tuhat eek maksava "korraliku" lõikuri.
Kui selline ise valmis treida (1 tund) ja ise hambad peale freesida (1 ..2 tundi) , siis saaks (oma aega ja materjale arvestades) sama asja ligi tuhande eek eest tehtud.
Ainuke häda on selles, et ta kuluks kiiremini ära (kui aga kümmekond duraluminiumist sisehammasratast on lõppeesmärgiks, siis pole kulumine probleemiks).
------
Kui suurt jõudu (mitu tonni) peaks press andma, et selline "lõikur" duralumiiniumist (D16T) torust "läbi suruda"?
100 hammast, mis olgu lihtsue mõttes 1mm laiad ... ehk hööveldatakse 100mm laiuselt ja 0,1 mm sügavuselt.
Kas 5 tonnine tungraud lükkaks ta läbi, või oleks vaja 100 tonnist tööstusliku pressi?
Samuti on oodatud arvamused "kulumise teedmadel".
Brinelli kõvaduste tabel (wikipeedia ja interneti andmetel):
Alumiinium (tavaline) 15 HB
Duralumiinium 70 HB
Duraluminium D16T 120 ... 144 HB
pehme süsinikteras (st5 .... st15) 120 HB
keskmine süsinikteras (st30 ... st59) 200 HB
tööriista teras ( hvg? ) 500 HB
karastatud teras 1500 ... 1900 HB
reenium diboriid 4600 HB
Et kui D16T kõvadus on 144 HB ja keskmise süsinikterase kõvadus on 200HB, siis saab keskmise süsinikterasega duraluminiumit töödelda (saagida, hööveldada)?
Kui keskmise süsinikterase (200 HB) asemel võtta tööristateras (500 HB), siis ei kulu tööriist nii ruttu ära duralumiiniumit hööveldades?
------
Minu lõppeesmärk on saada duraluminiumist (D16T) 100 hambaga sisehammasratas 0.7 mooduliga.
Selleks trein terasest tooriku ja freesin sinna peale tavalise välishammasratta.
Terasest tooriku trein nii, et iga 1cm pikkuse järel läheb tooriku raadius 0.1 mm suuremaks (nii 16 korda, et saaks 2.25moodulit = 1.575mm hamba sügavuseks).
Samuti trein terasest tooriku sisse 6mm pikad ja 3 mm sügavad laastukogumis sahtlid iga cm tagant, ehk kokku 16 tk (iga laastusahtli serv jääb ühtlasi lõikehambaks).
Kui sellisele toorikule peale freesida 100 hambaga hammasratas (16cm pikk) , siis moodustub 16 rida hambaid (iga rida 4mm pikk, igas reas 100 hammast) , ehk kokku 1600 hammast (nagu ogaline kaktus).
Kui selline välishammasratta taoline "lõikur" suruda läbi duraluminiumist toru, siis moodustub ühe lükkega (16cm) 100 hambaga sisehammasratas (mis ongi lõppeesmärk).
Pilt sellisest "lõikurist" ja tema abil valmistatud sisehammasrattast on siin:
http://www.broachmasters.com/gear_spline.html
-------
Nüüd hakkavad kõik soovitama, et "karasta teras ära" ... kuid karastamisega läheb hammaste kuju veidi paigast ära (eriti nii suure hammaste arvu ja väikese mooduli korral) ja hambaid peaks üle lihvima (mis on aeganõudev ja kallis tegevus).
Pigem võiks öelda, millisel terasel on Brinelli kõvadus piisavalt suur (internetist eriti ei leia täpseid andmeid):
st40x = ?
st45 =?
tööriistateras hvg = ?
Igasugu eelkarastatud ülitugevaid ja kalleid lääne eriteraseid pole mõtet soovitada (neile ei hakkaks nõukogude aegne tigufrees ilmselt pealegi).
Kui sellist "lõikurit" tellida mõnest firmast (koos karastamise ja lihvimisega), siis saaks "eluaegse" sajandik mm täpsusega, kuid mitukümmned tuhat eek maksava "korraliku" lõikuri.
Kui selline ise valmis treida (1 tund) ja ise hambad peale freesida (1 ..2 tundi) , siis saaks (oma aega ja materjale arvestades) sama asja ligi tuhande eek eest tehtud.
Ainuke häda on selles, et ta kuluks kiiremini ära (kui aga kümmekond duraluminiumist sisehammasratast on lõppeesmärgiks, siis pole kulumine probleemiks).
------
Kui suurt jõudu (mitu tonni) peaks press andma, et selline "lõikur" duralumiiniumist (D16T) torust "läbi suruda"?
100 hammast, mis olgu lihtsue mõttes 1mm laiad ... ehk hööveldatakse 100mm laiuselt ja 0,1 mm sügavuselt.
Kas 5 tonnine tungraud lükkaks ta läbi, või oleks vaja 100 tonnist tööstusliku pressi?
Samuti on oodatud arvamused "kulumise teedmadel".