[Aare R.]

Üks selline sõidab siin juba mõned aastad, kuid mul ei ole pähe karanud, et juhi käest küsida, kuidas asi vastu on pidanud. Kuid jah, olen ise ka mõelnud, et selles mõttes on asi ikkagi poolik, et rihmade-kettide pärast peab väljas ikka käima. Ses suhtes üsna tobe, et talvel selle paari minuti pärast kuhvtid selga ajama pead. Hi-Visioniga peaks ikka hüdrauliliste koormapingutitega toikad olema. Kümmekond aastat tagasi sai Rootsis mõnda aega sellisega töötatud, hea mugav ikka- paned paki täis, näpid natuke puldi nuppe ja ongi kinni. Kusjuures maha sai need mahalaadimiskohta jõudes juba sõidu ajal.

[hillar2]

Sellel keti otsas konksud, mille tõstad fiskarsiga üle koorma. ainult teise otsa pead ise raami külge panema ja raudselt on õhu pealt ketipinguti ka olemas. Aga väljas pead ikka käima koormat kontrollimas enne sõitu ja tee ka harjaga puhtaks lükkama.

[Aare R.]

Praegu on paljudel õhuga pinguti, aga nende kangemate pingutite all pidasin silmas selliseid:

[E303]

See eelmise postituse video tõi meelde mõned küsimused mille peale olen mõelnud . Nii et keegi võiks ära seletada  Eesti ja  skandinaavia metsaveokite erisused , mis mulle on silma jäänud  .
1. Miks on Eestis viimased 7-8 aastat eestis müüdud metsaautod enamasti  kõik 8x4 rattaskeemiga , kuigi Rootsis ja Norras on nad  ikka 6x4 rattaskeemiga. 
2.  Metsaveoki koorma postide paigutus on ka erinev Skandinaavia autodel mida kasutatatakse palgiveoks on ainult 2 paari poste veoplatformi keskel . Tundub suht ohtlik variant sest niimoodi langeb postidele suur koormus täis palgikoorma puhul . Kui peaks metall vaid ühel postil  väsima on  õnnetus käes.  
Teine variant on küll 4 paari   poste platformi  otstes aga keskel on suur ava kuigi postid võiks ometigi ühtlaselt ära jaotada kogu veoplatformi ülatuses nagu see on Eesti metsaveokitel .

[Aare R.]

Kui ma õigesti mäletan, tekkis see 8x4 skeem mingist RMK nõudest, et kui koormat korjad, saab auto alati silmini täis panna ilma lubatud teljekoormust ületamata. Midagi sellist on mulle meelde jäänud (sõidan ka muidu 8x4 autoga). Sest kui on 6x4 autod ja 4-teljelised kärud, siis on auto käruga võrreldes ikka suht tühi, sest kui m a sellisega mõned aastad tagasi siin sõitsin, läks käru alati silmini täis, aga autole jäi mõlemasse pakki alla 2 meetri.

Toikad- Skandinaavias on enamus materjale eripikkused, st mitte nagu meil, kus paberi- ja küttepuu on 3 meetrit ning pakk on 2.8-3.3 meetrit. Kuigi on ka seal toikade suhtes selliseid variante, kus kärul on 6 paari toikasid ning enamjaolt on asetus kummalgi pakil nii, et paki eesotsas on üks paar ning tagaotsas kaks paari toikasid- see vahe on vajadusel nagunii väga lihtsalt ja kiiresti muudetav. Kui seal oleks autol ja kärul nii palju toikasid, et saaks autole 2 pakki 3-meetrist ja kärule 3 pakki panna, siis ei kannataks autorongi nagunii silmini täis laduda, ilma räige ülekaaluta, kui arvestada isegi kohalikke nõudeid, seega ongi mõistlikum (ja ka kiirem) variant teha ja vedada eripikkust manti.

Nüüdseks on küll juba nii Rootsis kui ka Soomes 8x4 autodega variante, aga sellisel juhul on ka käru juba 5-teljeline, seda Rootsi puhul 74 ja Soome puhul 76-tonnise autorongiga. Ma nüüd ei tea hetkel, millises staatuses (st kas on veel testvariant või on juba ametlikult liikluses) Põhja-Soome testvariant 104-tonnise autorongi puhul on, aga seal on ees 4-teljeline auto ja kokku oli üldse 13 telge


Rootsi 90-tonnise ja 30-meetrise autorongi puhul on ees nö tavaline ehk 6x4 auto ja ja seal taga on erinevaid variante haagetest.

[E303]

Siin üks huvitav võsalõikus agregaat TDT-55 baasil 90 aastate algusest .  Sellist kõlbaks kasutada isegi tänapäeval näiteks elektriliinide all võsa lõikamiseks , seal kus suuri puid ei kasva. Enamasti käib see eestis  käsitsi võsasaega ja see on ränk töö selle asemel et sellist masinat kasutada .

[E303]

Moderniseeritud variant Онежец-390 mis lisaks lõikamisele purustab võsa ka ära  on praegu tootmises Venemaal . 
 

[uko]

Sellega jääb nälga,kuigi mõte ja hind pole pahad ilmselt.Väljamaine  aparaat maksab nii et paha hakkab selle kõrval.

[hillar2]

Meie kandis nägin viimati 10 aastat tagasi kui läti võsabrigaad lõikas võsalõikajatega liinialust. Viimased korrad on olnud miniekskavaatori otsas hekipügajat meenutav lõikur. Kuidagi suudavad nad isegi võsa vaalu ajada sellega. Tasasemaid alasid on freesitud ka, kusjuures selle sama ameeriklaste tehtud FAE freesiga mis venelased metsapulli külge pannud.

[v6sa]

Siin üks huvitav võsalõikus agregaat TDT-55 baasil 90 aastate algusest .  Sellist kõlbaks kasutada isegi tänapäeval näiteks elektriliinide all võsa lõikamiseks , seal kus suuri puid ei kasva.
...

On ikka koledaid asju tehtud... Selleks peab ikka venelane olema, et tõsiselt kasutada 3-tonnise freesi liigutamiseks 20 tonnist roomikvedukit, mille kabiin peaks olema Genfi konventsiooniga klassifitseeritud kui inimsusevastane piinamisriist.

FAE ja Faresini freese on roomikutega bobikute küljes õige mitut näha olnud. On minugi maa peal sihuke käinud ja tulemus oli päris kena.

Läti saemeeste brigaad on ilmselt odavam. Ja kuniks maaomanik on vaaludega nõus on, nad ka müttavad.

[E303]

Siin üks huvitav aga  praeguseks juba Eestis ajaloo hõlma kadunud metsamaterjali laadur лT-65   traktori TT-4 baasi.Toodeti aastatel 1969-2010 Altai traktoritehases. ja mida kasutati laoplatsidel metsamaterjali virnastamiseks ja laadimiseks autodele  on siiani venemaal kasututses. See Altai metsapull TT-4 ise  on ikka  uskumatult suure veovõimega nagu näha teises videos , kus toob täislastis  kamazi porimülkast välja.  

[muska71]

Meil metsapulliga enam ilmselt metsa ei veeta,aga mõningad pillid siiski alles jakasutusel just uppunud rasketehnika maaseest välja vintsimisel,julm jõud pidi nendel vintsidel olema.

[Daff]

Meil majandi ajal kutsuti neid "ülepealaadijateks". Hull aparaat oli. Viskas pikatüveautole  koorma peale nagu filmis.

[AnatoliJermakov]

Minu 19tonnist väljaveotraktorit on metsapull küll ja veel välja tõmbamas käinud. Põhimõtteliselt ongi ta mobiilne vints, oma kitsa lindi tõttu võib ise kergesti ära uppuda mädases pinnases, kuid vints on jah jõhker - alati on suutnud välja tõmmata. Ka siis, kui väljaveotraktoril kõik rattad maa alla ära kadunud juba.

[v6sa]

...
praeguseks juba Eestis ajaloo hõlma kadunud metsamaterjali laadur лT-65   traktori TT-4 baasi...
Altai metsapull TT-4 ise  on ikka  uskumatult suure veovõimega nagu näha teises videos , kus toob täislastis  kamazi porimülkast välja.

Kas neid "ülepealaadijaid" meile üldse jõudis?

Veovõime on mass korda haardetegur. Massi on sel wirblil tonni 17, haardetegur olenevalt pinnasest 0,03 (jäine metall) kuni 0,94 (tihe kuiv kamaraga saviliiv). Seega puhas tõmme roomikutega on kuni 150 kN (15 t) (eeldusel, et mootorist nii palju välja võiemdnada annab). Vintsiga vähemalt sama palju, mida saab suurendada plaati lahja meetri kaugusele maasse surudes või wirblit üldse  maasse kaevates.

"Täislastis" kamsa võiks kaaluda nii tonni 30 ja kui miskit kõva rattaid kinni pidamas ei ole, siis võiks see poole meetri sügavusel maa sees liikumiseks vajada umbes 300*0,7=210 kN. Kui eeldada, et kolmesillaveoga asi suudab ise pori külge maha panna umbes 100, siis puudujääv 110 on kenasti traktori poolest olemas Aga ikkagi lohiseb...

Lahtiütlus: koefitsendid võtsin täiesti puusalt, hinnates videos nähtavat pinnase konsistentsi ja masinate sissevajumise iseloomu. Kõik kokkulangevused tegeliku eluga on juhuslikku laadi.

Üldiselt üks kole asi, aga hädaolukorras kasulik.

[Janka]

Eks neid ikka jõudis. Kes see pikka tüve siis käsitsi autodele laadis 
Kõik oli omal ajal ka Eestis olemas. Vintsid-plaadid, Te-Bee, laasija, reha ja seesamune laadur. Kas ka langetaja - ei tea, ise pole näinud. 
https://youtu.be/M4eVTnk9YOA

[Daff]

Selles Janka poolt ülesriputatud videos olev laasija oli üks ütlemata "lahe" relv. Ühest asjast ma ainult ei saa aru, et kuidas ta nii aeglaselt seda palki sealt terade vahelt läbi sikutab.
Ma olen ise korduvalt käinud vaatamas kui see imeriist tööd tegi. Tüvi lausa lendas sealt terade vahelt läbi.
Ja lahe oli ta sellepärasr, et kui trehvas mõni kaheladvaline või tulioksaga puu siis vedas tera tüve sisse, tõmbas trossid pingule ja suretas mootori välja. Aga kuna trossid tõmmati suure hooga pingule siis need tahtsid oma asendit tagasi võtta ja kui operaator õigel ajal sidurit ära ei lahutanud tõmbas mootori tagurpidi käima.

[Daff]

Meil metsapulliga enam ilmselt metsa ei veeta,aga mõningad pillid siiski alles jakasutusel just uppunud rasketehnika maaseest välja vintsimisel,julm jõud pidi nendel vintsidel olema.

  Vintsil on küll julm jõud aga mitte lõputu. Samas paneb asjad paika haardetegur nagu V6sa juba mainis.  Kui ikka küüned ei pea siis pole tõmbejõust mingit kasu.

Mul vennas oli aktsioonis kui uputati sohu ära kopp. Oli vist 21 tonnine. Kui piloot kaldale sai siis tuli vee alt veel mulle ja lõpetuseks sädemeid.  Kopp oli nii sügaval, et noolt ka näha polnud.

Kogu selle kompoti tõmbas maa alt välja metsapull.  Esmalt võeti 1,5m kõrguselt maha viis mändi. Operaator tõmbas vintsidega pulli männijuurikate külge kinni. Trossile pandi vahele kaks blokki ja alles siis hakati tõmbama. Tõmbamine jäi ise juba pimedasse aega. 

Vennas rääkis, et nii ilusat pilti pole ta veel näinud. Tross mis peale teist blokki kopani läks oli sädemeid loopinud nagu säraküünal. Aga tross pidas vastu ja kopp saadi maa peale.

Nagu välja tuli siis tõmbamine pidi olema selle ürituse juures kõige lihtsam töö. Kõige hullem  olevatki metsapulli ankurdamine ja blokkide vahele panek.

[Janka]

Eks ole naljatletud sel trossidega harvesteri teemal küll ja küll, nüüd aga on pretsedent loodud ja töötav prototüüp suuremale rahvahulgale ettegi näidatud.
Dragliner jäi siiski sündimata 

Uudis tglt juba nädala vanune. Lootsin, et leiavad autorid ka aega, et mingisuguseid tehnilisi andmeid avaldada, a no kui on saladus, siis olgu edasi...
Nii paljut on teada, et masin mõeldud tööks sinna, kus lärmist lugu ei peeta ja akusid ka lihtsam vahetada ehk siis rohkem justkui asulate manu.

https://fb.watch/dCET7p9o4T/

[hillar2]

Noo elektriharvester on tore küll, ühest trollist on juba siin foorumis teema, aga ma ütlesin üldse et paneks jumzile giljotini külge? Mis rahvas arvab, kas annate kohe tappa või annab asja arutada? 
Laseks teha flantse mis istub otse giljotini külge ja rotaatorit ega ripatsit ei kasutaks. Mul nisula giljotin, sellel kallutus silinder olemas. 
Hetkel topin giljotini metsaväljaveo käru külge aga sellega paksus metsas puude vahel siiski paras piin manööverdada - küll jääb käru ette ja küll jääb kabiin ette. Kui äärest järjest minema saab siis pole viga. Kui vaja kuskilt puude vahelt mõni põõsas ära võtta siis ei pruugi mast sinnani küündida. Jumziga saaks vaikselt tagurpidi minema hakata ja järjest võsa eest võtta. Kui sisse jääb siis rada ees, saab traktori vintsiga välja kiskuda.
Jumzi mul olemas pole, aga kuulsin küla pealt et üks peaks müüki tulema. Hoian seda kiivalt saladuses.