Kahekohaline hobibagi.
#41

Aitäh abipakkujatele ja jõusoovijatele Smile

Seoses liivapritsimisega tekkis küsimus, et palju maksaks väiksemate juppide (vedrud, mootori kronsteinid, vardad, muud kronsteinid, õõtshoovad jne.) liivaga pritsimine? Et pärast pritsimist ka ilusasti happekrundi alla saaks. Võiks asuda siis see koht Tallinnas või selle lähedal. Omal pole just palju aega ja talv on tulemas, raam aga lageda taeva all. Tahaks enne lume tulekut jälle ratastele saada ja siis saab garaazis edasi nokitseda.
Vasta
#42

tarko Kirjutas:Seoses liivapritsimisega tekkis küsimus, et palju maksaks väiksemate juppide (vedrud, mootori kronsteinid, vardad, muud kronsteinid, õõtshoovad jne.) liivaga pritsimine? Et pärast pritsimist ka ilusasti happekrundi alla saaks. Võiks asuda siis see koht Tallinnas või selle lähedal.
otsi-nupp on kindlasti abiks Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#43

Tänud!

Püüan seal Suur-Sõjamäel selle VV Auto üle vaadata, Männiku ja Vana Narva mnt.-l olevaga on see jama, et keelt ei oska Iseasi, kas seal Sõjamäelgi riigikeelega hakkama saab Wink
Vasta
#44

Männikul saab ilma vabalt ilma keeleoskuseta läbi. Teenindusega jäin mina väga rahule - jätsin oma rauakolaka ja tel. numbri sinna, järgmisel päeval helistati, et valmis. Aga nad kahjuks värvimist vist ei tee...
Vasta
#45

Palju Männikul umbes maksma läheks? Teaks siis võrrelda, et koorida ei saaks. Hädapärast saaks ka ilma värvimiseta.
Vasta
#46

Korralikult roostes GTI tagasilla tala puhastamine oli 200.- ca kuu aega tagasi.
Vasta
#47

siin siis lubatud difri lugu et treid või lased treida päikeseratastest natuke väiksema läbimööduga paksu seinaga puksi, meil üle ühe sendi paksuseseinaga toru, nimodi et saab tihkelt koos päikeseratastega selle korpusesse keerata ja keevitad kinni(natuke vöiks hammbaid maha lihvida) ja puurid sateliidide võllijaoks augu ja sealt võll läbi. Meil viimasel sellisel amordipulk sealt läbi.
siis viimasest aretusest ka siis pilt http://fotoalbum.ee/photos/rreeiixx/36227587 sellel sateliidid ka külge jäetud. seelline lahendus on ennast siia maani kõige paremini õigustanud võrreldes julmalt elektroodiga kinnikeevitamise ees.

paistab et tuleb sull ikka midagi korraliku ja hääd
Vasta
#48

Aitäh!

Peab ka sama teed minema Smile

Eelmine nädalavahetus sain raami keevitamisega lõpule. Nüüd peaks kõik vajalikud kinnituskõrvad ka küljes olema.

Panen ühe pildi ka
   

Juhuslikult leidsin ühe kompressori survepaakide osa ja mõtlesin, et teen ühe korraliku kompressori, et raam kiirelt ja korralikult liivaga üle lasta. Mootor ja kompressor vedelevad juba ammust ajast garaazis. Väljalülitamise automaatika on vaja ainult veel välja mõelda või kusagilt osta. Hiljem teen sellest ka mõned pildid.
Vasta
#49

Nii, nüüd asi sealmaal, et raam on krundi all. Sain kompressori tööle ja esialgu tundub päris korralik, hiljem vaja suuremad paagid panna. Praegu pumpab 8 bari natuke alla minuti üles ja kiirelt langeb ka.

Aga liivaprits sai hea Smile Laskis kõik haljaks, mis ette jäi, ainult viimane kuulkraan, kus düüs on, kulus kole kiiresti läbi. Küljepeale tuli auk ja laskis näpul naha maha. Ei saa pronksjunni seal kasutada ja praegu pule ühki malmist või terasest 1/2" kuulkraani ka leidnud. Pritsisin umbes 8 bari juures, kord üle, kord alla. Raami tegemiseks kulus terve päev, aga liiva kulu oli täitsa talutav.

Hiljem panen mõned pildid ka.
Vasta
#50

Nüüd siis pildid:

   
   
   
   
Vasta
#51

   
Vasta
#52

Jõudu tegiale! Värvi valik on hea, mille amorte kasutad, gaas, õli? palju sul see vedrustus käik jääb? Ma ise maadlen selle vedrustus värgiga, paras peavalu, päris täpselt ei teagi mida teha et hea jääks (FOXid oleks head aga ei jõua osta neid). Minu projekt siis: http://fotoalbum.ee/photos/alar83/sets/622999 samuti kahekohaline.
Vasta
#53

Jõudu tarvis! Smile Kasutan ees gaas/õli amorti, mis tehases MB Atego esisilla jaoks valmistati. Taga on 4. seeria Scania tagumine õliamort. Vedrukäiku on umbes 250...300 mm. Taga hakkab pooltelje nurk piirama, ees aga piirab vedru enda kokkusurutavus Wink

Sul päris hea projekt, see V6 on päris metslane seal vahel Smile Vaatasin, et kasutad vist Lada sarniire ees? Kas need nõrgaks ei jää? Ma ise ei julgenud kasutada, panin ülesse uniballi ja alla Audi sarniiri.

Vahepeal räägin siis edusammudest kah. Õõtsad ja kronsteinid on pritsitud ning värvitud. Ehk saab enne jõule ratastele tagasi ja garaazi lükata, et juhtmete ja muude väiksemate asjadega nokitsema saaks hakata.
Vasta
#54

ei ole lada, mosse hoopis, tugevuse poolest ei oska öelda, eks seda ole näha kui pudenema kipub, neil hea omadus et neid saab kerge vaevaga lahti võtta ja liikumis maad suurendada, mul tuleb ratta vedrustus käik üle 40cm, kui need vastu ei pea teen ise uued käänmikud ja liigendid.
V6 audi oli valik seepärast et: raha vähe esiteks, teiseks mootor koos kastiga tehase poolt kokku loodud ja v6 2,8 on bagi jaoks juba piisavalt suure töömahuga, ei pea lollilt peenestama et liiguks. Eks neid väikseid nüanse on mille kallal pead murdma peab.
Soovitan sul kohe panna korralikud korvistmed, olen selle jama ise läbi elanud, tava auto istmed on jama, traksid kui võimalik ikka 6 punkti omad (hinna vahe väike) hoiab ka jalgu paigal paremini.
Vasta
#55

Esialgu jääb korviste raha taha Sad Kui kusagilt saaks mõned odavalt, võtaks hea meelega. Traksid tulevad kindlasti, kinnitused nende tarvis on tehtud.


PS. Aga tee oma bagist ka teema siia, saaks parema ülevaate Smile
Vasta
#56

korvistme teeb keegi Meelis kuskil tõrva lähistel, rs motorsport kasutab selle mehe tehtud istmeid endi hobibagidel tunduvad väga OK värk, soovitan. eks maksab midagi, aga turvalisus ja sõidumugavus, selle pealt kokku hoida ei tasu. Küsin siis: ega see sul esimene ole?
Vasta
#57

OK, Uurin seda istme asja.

See on kolmas Smile
Vasta
#58

   
   
   
   
   
   
Vasta
#59

Nii, natuke aega jälle mööda läinud. Vahepeal sain bagi ratastele tagasi, vedrustus on veel värvimata ja seepärast on ees ka proteesid. Tagumiste vedrude valik on veel lahtine. Otsin sinna võimalikult pikka vedru (pikkus 650...700 mm, läbimõõt 125 mm), et ei peaks kahte vedru üksteise peale panema. Aga kui ei leia, siis peab ikka seda teed minema ja mingi vahepuksi tegema, et vedrud keskelt vastu amorti käima ei hakkaks. Eelmine nädalavahetus panin mootori, paagi, pritsepea ja pealevoolu torud paika. Ette uniballidele on vaja veel ühed puksid treida, et vedrukäik normaalne oleks, siis saab esiotsa kokku.

Mõned pildid ka:
   
   
   
   
Vasta
#60

Kaks vedru on väga hea. Üks pane peenema ristlõikega. Nii on pehmem. Väikestes aukudes mängib peenem vedru ja siis, kui peenem on kokku surutud, hakkab tööle jämedam.
Sellisel juhul tuleb muutuva kinemaatikaga vedrustus. Cool
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne