Postitused: 3,678
Teemad: 30
Liitus: Oct 2003
ErkkiS Kirjutas:Nojah, hakkad harutama ja asi hakkab hargnema, kui mitte rebenema.
Ega pole mõtet rebestada. Ma mõtlesin, et sa ei saa aru - seletan. Tuleb aga välja, et sa ei tahagi aru saada või meeldib sulle vaielda.
Sa tsiteerisid mu lauseid. Jätsid välja aga väga olulise osa - Asja tuleb vaadata kontekstis. See ongi NSVL
Postitused: 2,994
Teemad: 68
Liitus: Sep 2002
Maine:
50
Ma pakun, et ErkkiS pigem vaidleb selle kulibinluse "leidlikkuseks" tituleerimise vastu. Tegelikult ei ole sellised "leidlikud insenerid", kes eelistavad kahe hinge ja hüdrosilindri asemel maakera tagurpidi pöörlema panna, kuhugi kadunud. Lihtsalt turumajandusliku ühiskonna puhul on nende tähelennud üldjuhul üürikesed, sest ebaefektiivsed lahendused lähevad kiiresti pankrotti.
Postitused: 354
Teemad: 23
Liitus: Oct 2004
Maine:
0
Seoses isekallutamisega tuleb meelde üks lõbus lugu.
Esmaspäeva hommikul sõidab autobaasi väravast välja isekallutaja
liivaveole ja seda vedu jätkus nädalaks ajaks.Esmaspäeva õhtul
tuleb auto sisse,koorem peal.Juht kiidab et ei jõudnud ära anda.
Teise vahetuse lukksepad passivad peale millal autojuht koju läheb
ja suruvad talle koormasse kolm tühja õlle pudelit.Katavad pealt liivaga
ja lähevad oma töö juurde.Nädal möödub,on reede õhtu ja meie
isekallutajal ikka koorem liiva peal.Samal ajal teised autojuhid
arutavad kes kui palju vedas.Meie isekallutaja juht kah kiidab et nii-
palju sinna ja niipaljun tänna.Arutlus toimus õues kui astub ligi lukk-
sepp kes hakkab liivakoormas kaevama ja kaevab välja esmaspäeva
õhtul sinna maetud tühjad pudelid.Omal suu irvest kõrvuni...
1985 Lada 1300 SL
Postitused: 8
Teemad: 0
Liitus: May 2008
Maine:
0
Jah, ma pidasin silmas tõesti "kulibinlust". Kas viietonnise koorma tühjendamiseks on mõistlik aretada sellist kaadervärki. Neil youtube videotel oli väheke erineva kaalukategooriaga masinad peal - silma järgi pakuks - 40tonni koormaga. Eriti meeldis see lahendus, kus haagis tagurdati platvormile, platvorm kergitas haagist natuke, auto sõitis nõks eemale ja haagis tühjendati.
Postitused: 309
Teemad: 5
Liitus: May 2006
Maine:
15
Väike loogika-logistika-tehnika ülesanne ErkkiS-le ja teistele lastele: sul on ühes ja samas kohas tarvis laadida maha kaup sajalt sõidukilt, kas sa paigutad sinna kohta ühe statsionaarse laadimisseadme või igale sõidukile poole väikesema, kuid kokku tuleb neid sada tükki?
Postitused: 2,994
Teemad: 68
Liitus: Sep 2002
Maine:
50
28-08-2008, 17:59 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 28-08-2008, 18:13 PM ja muutjaks oli
Jesper.)
Need asjad ei ole päris nii lihtsad nagu karlarnold tahab väita:
- Statsionaarne seade võib ajalises mõttes osutuda pudelikaelaks, selleks et seadme juures ei tekiks ummikut, peab tagama et autosid ei tule juurde kiiremini kui neid tühjaks õnnestub laadida. Viljaveo puhul on seda raske tagada, sest põllud võivad asuda eri kaugustel, seega tuleb arvestada seadme läbilaskevõime teatava varuga, mis lisab kulusid.
- Statsionaarse seadme tõrge paneb kogu tegevuse seisma - viljaveo puhul teatava viitega kuni kombainini välja. Tuleb arvestada seadme tõrke keskmise tõenäosuse, keskmise remondiaja ning seisva ahela poolt ajaühikus genereeritava kahjumi piirväärtusega võimalikest halvima stsenaariumi korral. Väike seade võib olla sama ebatöökindel, aga kuna mõne seadme korraga rivist välja langemine ei põhjusta kogu ahela seiskumist, ei teki juhuseid kus näiteks viljakoristust ei jõuta enne vihma saabumist üldse tehtud. Kahjum rikete tõttu on lähedane seadme töökindlusele ning ei kõigu väga palju.
- Statsionaarse seadme ostu ja paigalduse kulu skaleerub suurte hüpetega - seda paigaldades pead sa olema väga kindel oma kaubavoo suuruses üle piisavalt pika aja, et mitte olla mõne aja pärast olukorras kus oleks vaja näiteks 1,2 korda suuremat läbilaskevõimet, aga kuna see tähendab et teine seade hakkab toimima kõigest 20% koormusega, ei tasu selline liigutus ära. Väiksed seadmed on paindlikumad, kui on vaja mahtu tõsta 20%, siis ostad 20 autot juurde, kui vaja langetada 20%, siis müüd 20 autot maha.
Peale selle toimib näide 100 auto ja 1 kallutaja kohta ainult siis, kui kauba lähtepunkt asub poole päevatee kaugusel. 8 tunni pikkuse päeva ja 5 minutit kestva kallutusoperatsiooni puhul jõuabki umbes 100 kallutust teha. Eeldab jällegi ideaalset vedude logistikat, ei tohi olla järjekorda ega autovaba aega. Kui lähtepunkt on lähemal, siis on autosid vaja vähem, sest üks auto jõuab mitu ringi teha. Lisaks on see suhteliselt meelevaldne eeltingimus, et kaks kallutavat kasti maksavad sama palju kui üks autokallutaja, viimane on oluliselt keerukam ja masstootmises mitte olev seade.
Postitused: 309
Teemad: 5
Liitus: May 2006
Maine:
15
Timm, just seda ma tahtsingi öelda: kõik peavad normaalseks ühe kraana kasutamist mitme auto laadimiseks, ehkki auto peale monteeritud kraana (see väike, kasti ja kabiini vahel) on ammu leiutatud. Miks te siis imestate, kui kallutamiseks-tühjendamiseks on universaalseade!
Jesper, ega sa tegelikult vist pole elus näinud viljaelevaatorit, segusõlme, tahkekütuse katlamaja jmt, mõtlen suuri selliseid, Eestis neid vähe? Neis kõigis on laadimispunker vaid üks pisike osa statsionaarsest transportööri süsteemist.
Ma ei ole hetkekski väitnud, et "kõik isekallutajad seebiks", aga ma ei näe ka algse postituse piltidel midagi naeruväärset. Teatud olukordades on need majanduslikut põhjendatud ja tehniliselt toimivad ratsionaalsed lahendused, ka tänapäeval. Teatud olukordades, mitte igal pool ja alati!
Postitused: 3,678
Teemad: 30
Liitus: Oct 2003
Ilmselt mitte.
Hüdropumbad algasid tavaliselt tähekombinatsiooniga Nð (slaavi tähed) ja lõpus pumba tootlikkus numbritega (näiteks 10 või 16 või 32).
Lisa veel see, et kõigil oli tegelikult kõigest po**ui, ja saadki pildi enam-vähem kokku.
![[Pilt: 535_9mai_29.jpg]](http://kolhoos.pri.ee/images/535_9mai_29.jpg)
)
?