Nõukogude inseneride leidlikkus
#41

Vingumisest on asi kaugel.

Eraldi võttes oleks sellised mahalaadimismeetodid üsna normaalsed nähtused, aga kollaaþ kaheksast variatsioonist omandab hoopis uue tähenduse.
Vasta
#42

Samas, teise külje pealt vaadatuna hea mõte, võid vastu võtta ükstapuha mis vilja täis veoki. Kasvõi Zubrjonoki käruga Moskvitði Smile Nõukogude reaalsuses pigem oleks sõdurid, töölised kesiganes üle porte tavaveokitest labidatega seda vilja maha lükanud kui ainult kalluritega vilja veetud.
See auto kummuli keeramine pole ka paha mõte tglt, eriti kui kanalit pole. Tööasend pigem paremgi, ei pea käsi üleval hoidma koguaeg. Minu meelest pole mitte need leiutised kreisid vaid pigem olud mistõttu neid asju leiutada oli vaja.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#43

Tegelane5 Kirjutas:See auto kummuli keeramine pole ka paha mõte tglt, eriti kui kanalit pole. Tööasend pigem paremgi, ei pea käsi üleval hoidma koguaeg. Minu meelest pole mitte need leiutised kreisid vaid pigem olud mistõttu neid asju leiutada oli vaja.

No neid kallutusraudasid vast nõukogude inseneridega pole mõtet seostada. Ja kanalis on väga vastik põhja alt roostet eemaldada/keevitada/jne. Smile
Vasta
#44

Üldiselt usun,et olukord oli järgmine: anti suvalisele insenerile ülesandeks lahendada probleem kuidas vilja/puistematerjali võimalikult efektiivselt teisaldada/mahalaadida.

Ehk kui hakata kaaluma läbi võimalusi kuidas käituda jõuamegi kokkuvõtteks väga imelike tulemusteni. Muidugi KÕIGE asjalikum oleks toota kallutatava kastiga autosid/kärusid kuid ega siis suvaline insener saanud TERVET NSV Liidu autotööstust ümberkorraldada. Ehk ta pidi äärmiselt "kitsas koridoris" tegutsema.
Vasta
#45

Olen kuulnud, et esimesed N aegsed isekallutajad ei kallutanud mitte hüdraulika abil, vaid koorma oma raskusega. Tuli vaid vabastada lukustus ning tarvitada veidi lihase jõudu. Äkki keegi teab täpsemalt kirjutada.
Vasta
#46

marts777 Kirjutas:Olen kuulnud, et esimesed N aegsed isekallutajad ei kallutanud mitte hüdraulika abil, vaid koorma oma raskusega. Tuli vaid vabastada lukustus ning tarvitada veidi lihase jõudu. Äkki keegi teab täpsemalt kirjutada.

Arvatavasti mõtlesid Sa GAZ-AA kallurvarianti GAZ-410 (tootmisaastad 1936-47)?

http://www.autogallery.org.ru/gaz410.htm
http://www.armchairgeneral.com/rkkaww2/g...AZ_410.htm
http://www.techstory.ru/avto/lka/pdg-0,57&gaz-410_rr_F66_007.jpg
http://fotki.yandex.ru/users/RUSKII-CHERNI/view/73172/

http://dravto.ru/index/ot/gaz410/1gaz410-.jpg (selle viimase lingi taga on väidetavalt ainus meie päevini säilinud isend Peterburis muuseumis)

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#47

Tänud! Paistab, et oli täitsa toimiv mudel.Tea kuidas kast ka tagasi saadi, mingit vints mehhanismi nagu polnud joonistel näha?
Vasta
#48

marts777 Kirjutas:...oli täitsa toimiv mudel.

Vanemate meeste mälestuste järgi oli enam-vähem. St kui koorem oli korralikult (ühtlaselt) peal, siis vaid harva oli vaja kallutamiseks lihasjõudu rakendada. Loomulikult on ta hüdraulikaga kastist palju ebamugavam, kuid käsitsi mahalaadimisega võrreldes siiski nagu öö ja päev (olen ise päevas mõned 51 kastitäied kruusa maha kühveldanud ja tean, mida see tähendab...).

marts777 Kirjutas:Tea kuidas kast ka tagasi saadi, mingit vints mehhanismi nagu polnud joonistel näha?

Kui telg asub tasakaaluasendi sobivas läheduses, siis annab ka kuitahes rasket eset käsitsi liigutada...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#49

Mõned päevad tagasi oli Discovery-s saade "How It's Make" vms. Seal oli juttu suhkru tootmisest roostikust. Ja näidati USA tootmist, kus oli täpselt samasugune auto kallutus süsteem kasutusel. See siis kaasajal. Suured poolhagisega veokid sõitsid mingi transportöriga kanali kõrvale, kus neid üles kallutati 45-kraadis nurga alla. Kogu protseduur tühjendamiseks võttis 4 minutit aega. Põhjnduseks oli see, et muidu seda poolhaagist kallutada ei saa, ja muude mehanismide/inimeste abiga võtab see tunduvalt rohkem aega.
Vasta
#50

ja samas kui sul on olemas kallutav platform siis isekallutaja puhul lihtsalt ei kasuta seda.
Vasta
#51

Selliseid kalluttajaid tehakse Ukrainas:

http://www.ukrindustrial.com/buy/goods/?group=1002721
Vasta
#52

Kallutajaid tehakse ka mujal maailmas:
http://www.forestechequipment.net/
http://easontruckdumpers.samsbiz.com/
http://www.heatandcontrol.com/product.asp?pid=105
ja tehakse ka näiteks selliseis asju nagu "Truck and Rail Car Hydro-Unloading System":
http://www.heatandcontrol.com/EQviewer.asp?id=106 - tekst ütleb, et kartulid pestakse koormast, ehkk pildi pealt ei saa eriti midagi aru
Vasta
#53

Noorematele foorumlastele inseneride leidlikusest ja võib olla ka kodus nikerdajatele hea idee:
http://photofile.ru/users/qwertymipt/341...nImageLink
http://photofile.ru/users/qwertymipt/341...nImageLink
http://photofile.ru/users/qwertymipt/341...nImageLink
Vasta
#54

Style'i jutule lisaks, et samasugune terve autorongi kallutamine on väga popp kogu maailmas prügimajanduses. Suurte kaalude puhul on vajalik kallutusmehhanism koos raamiga liiga raske, kui ta on piisavalt tugev ja ohutu.
NLiidu aegadel oli neid aga vaja ajaks, kui viljakoristus oli täies hoos ja väikeste punkritega kombainide alt tuli kogu aeg kogu olemasoleva tehnikaga vilja ära vedada. Siis läksid käiku kõik veoautod - kallurid, ported ja trakatsid.
Veel oli selline süsteem hea ja ohutu märja rohu ehk haljasmassi vedamisel. Ise mitmeid kordi autos olnud ja omaalgatuslikult gazooni esiaknast tähetarka mänginud, kui haljas kasti kinni jäi ja nina taevasse keeras. Tihtilugu lõppes see kõvera raamiga... Eriti ohtlik oli siloaukudesse kallamine, sitemal juhul võisid kägraskaela alla kukkuda. Kallutusplatrformi küljes on aga auto kinni ja koormust auto raamile samahästi kui ei ole. Ehk nende puhul pole jutt mitte üldse saamatuses kallureid ehitada vaid reaalses ohutuses ja säästlikuses koos praktilisusega.

Pärit on aga see tehnika hoopis raudteelt. Kallavaid või alt puistavaid vaguneid on ülivähe ja needki peamiselt raudteetammide ehitamiseks. Puistekaupa ehk sütt, kruusa, liiva etc veetakse tavaliste kastvagunitega ja neid tühjendatakse justnimelt kummuli keeramisega. Seda küll tohututes tehastes ja laadimisjaamades, mitte igal pool.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne