Ikaruste hind nõukogude ajal
#1

paremat kohta teema tõstatuseks ei leidnud: huvitav kui palju võisid vene ajal need kollased ja punased ikarused maksta, ei teagi siis mis ühikutes (kas dollarites või rublades). ma arvan, et venelane ,,sõbralikule,, hungarile vaevalt et dollareid maksis vaid pigem võis tegu olla ikka vahetuskaubana: ikarused siia ja N: ladad sinna või midagi muud sellist. on keegi teadlik selle finantsteema ja kaubavahetuse köögipoolelt...
Vasta
#2

See postitus oli mingi täiesti suvalise teema sappa poetatud, lõikasin selle sealt välja eraldi teemaks. Kui kellelgi peaks (parema) pealkirja osas ettepanekuid olema, siis andke teada.
Vasta
#3

oli vist mingi 24 000 rubla, samal ajal, kui Volga organisatsiooni jaoks maksis 4000 rub.
aga võin eksida

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

Võtsin juhuslikult ette 1986. aasta III kvartalis mahakantud busside alghinna, millega nad raamatupidamises arvel olid.
Ikarus-260 kuni 1977 - 25800...26000, 1978 - 28400.
Ikarus-280 1975 - 35300, 1978 - 42900.
Ikarus-255 1979 - 35900, 1980 - 40000.
Ikarus-250 1975 - 32700.
LAZ-697R 1977 - 8800.

Selliseid andmeid on veel palju-palju, 1950-80-ndate aastate kohta saaks üpris täieliku pildi.

helista bussi infosse TEL. 6631
Vasta
#5

Minu teada oli Ikaruste wahetuskaubaks SSSR nafta.Samamoodi nagu ka osa Ladade eest saadud summast Pepsi tooraine vastu.Nii wähhemalt mina kuulnud.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#6

Natuke küll teemast mööda, aga ungarlaste esimesed D-tüüpi diiselrongid võttis NSVL enda kätte poolvägisi. Olen kusagilt lugenud, ilmselt netist, et need olid reparatsiooniks II maailmasõja eest.
Üks pilt ka esimestest "elukatest" http://www.parovoz.com/newgallery/pg_vie...RU#picture
Muu loba kõrval on keegi seal pildi all kommentaarides asjalikku juttu ka ajanud - rongid toodeti ekspordiks Argentiinasse, isegi nimi oli välja mõeldud - Rosario. Enne sõja lõppu ei jõutud neid aga minema saata ja (tekst kommentaarist) "nõukogude väed omastasid rongid kui trofeed".
Sama kommenteerija ütluse põhjal olid võred akende ees seepärast, et ronge kavatseti kasutada mägistel lõikudel, kus oht langevateks kivideks. Teise versiooni põhjal pidid võred kaitsma dzhunglis varitsevate ahvide eest, kes armastanud mööduva rongi akendesse hüpata.

Täitsa võimalik, et ka NSVL eksportis ka Ikarus-busse poolvägisi. Pärast 56. aasta sündmusi ei saanud "rahvademokraatlik ja vennalik Ungari" suurt midagi vastu ka kobiseda, pigem kardeti liiduvabariigi staatusesse langemist.
Vasta
#7

keskealinevanur2 Kirjutas:Natuke küll teemast mööda, aga ungarlaste esimesed D-tüüpi diiselrongid võttis NSVL enda kätte poolvägisi. Olen kusagilt lugenud, ilmselt netist, et need olid reparatsiooniks II maailmasõja eest.
Üks pilt ka esimestest "elukatest" http://www.parovoz.com/newgallery/pg_vie...RU#picture
Muu loba kõrval on keegi seal pildi all kommentaarides asjalikku juttu ka ajanud - rongid toodeti ekspordiks Argentiinasse, isegi nimi oli välja mõeldud - Rosario. Enne sõja lõppu ei jõutud neid aga minema saata ja (tekst kommentaarist) "nõukogude väed omastasid rongid kui trofeed".
Sama kommenteerija ütluse põhjal olid võred akende ees seepärast, et ronge kavatseti kasutada mägistel lõikudel, kus oht langevateks kivideks. Teise versiooni põhjal pidid võred kaitsma dzhunglis varitsevate ahvide eest, kes armastanud mööduva rongi akendesse hüpata.

Täitsa võimalik, et ka NSVL eksportis ka Ikarus-busse poolvägisi. Pärast 56. aasta sündmusi ei saanud "rahvademokraatlik ja vennalik Ungari" suurt midagi vastu ka kobiseda, pigem kardeti liiduvabariigi staatusesse langemist.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

keskealinevanur2 Kirjutas:... teemast mööda, aga ungarlaste esimesed D-tüüpi diiselrongid võttis NSVL enda kätte poolvägisi. Olen kusagilt lugenud, ilmselt netist, et need olid reparatsiooniks II maailmasõja eest.
Üks pilt ka esimestest "elukatest" http://www.parovoz.com/newgallery/pg_vie...RU#picture

Muide, üks viimaseid alles olnud vaguneid sellemargilisest DP-rongist vedeles veel mõned aastad tagasi rüüstatuna Ruhja jaamas, olles ajutiseks jaamahooneks seal. Kahjuks on läinud see tõenäoliselt emeksi-teed, kuigi raudteeajaloole oleks selle säilimine olnud väga tänuväärne...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

keskealinevanur2 Kirjutas:Natuke küll teemast mööda, aga ungarlaste esimesed D-tüüpi diiselrongid võttis NSVL enda kätte poolvägisi. Olen kusagilt lugenud, ilmselt netist, et need olid reparatsiooniks II maailmasõja eest.
Üks pilt ka esimestest "elukatest" http://www.parovoz.com/newgallery/pg_vie...RU#picture
Muu loba kõrval on keegi seal pildi all kommentaarides asjalikku juttu ka ajanud - rongid toodeti ekspordiks Argentiinasse, isegi nimi oli välja mõeldud - Rosario. Enne sõja lõppu ei jõutud neid aga minema saata ja (tekst kommentaarist) "nõukogude väed omastasid rongid kui trofeed".
Sama kommenteerija ütluse põhjal olid võred akende ees seepärast, et ronge kavatseti kasutada mägistel lõikudel, kus oht langevateks kivideks. Teise versiooni põhjal pidid võred kaitsma dzhunglis varitsevate ahvide eest, kes armastanud mööduva rongi akendesse hüpata.

Täitsa võimalik, et ka NSVL eksportis ka Ikarus-busse poolvägisi. Pärast 56. aasta sündmusi ei saanud "rahvademokraatlik ja vennalik Ungari" suurt midagi vastu ka kobiseda, pigem kardeti liiduvabariigi staatusesse langemist.
Esimesed bussid ju hakkasid enne tulema kui mässuks läks.Aga see selleks.Ma ei tea ,mis tundega maddjarid peale 56 ja tsehhid peale 68 aastat SSSR i jaoks asju kokku panid?

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne