[motamees]

[/align]Järg siis niikaugel, et saab ühe etapi jälle "varjatud tööde akti" kirja panna.
   
Panin külge solgivee äravoolutoru.
   
Kui pesuvett ei tohi maha lasta, siis saab selle ära vedada sellise kotiga. Kui kott täis (punnis), siis pannakse voolik selle "pimeda" korgi külge ja mine nagu diplomaadi kohvriga kuhu iganes.

Nüüd järg puhtavee käes.
   
Doonori tankimisava oli liiga suure mõõduga ja vale nurga all. Tegin seda pisut ümber ja ostsin pikema vooliku.
   
Auk tuli teha nii paras, et korgi ja vooliku ühendamiseks ei saanud kasutada klambrit. Kruttisin sinna ümber isoleeri hästi pinguli. Isoleer tahab koguaeg tõmbuda kokku ja on võimeline armeerimata kummilõdviku kokku litsuma.
   
Puuriga augud ette ja vint (pedantide jaoks = keere) sisse. Nüüd sai tankimisava külge kruttida. Väljapool kasutan ikka roostevaba kruve. Muidu on pärast pruunid jutid all.
   
Paagi teenindusava kinnituskruvid olid läbi roostetanud. Uusi kruve otsides leidsin juhuslikult karbist väiksed roostevaba kruvid. Kunagi ei tasu pesumasinat niisama ära visata. Ikka kõik kruvid omale. Teenindusava kaane panin lõpuks silikoniga kinni. Ükskord tankides jooksis juba sealt vahelt vesi doonori põrandale.
   
Nurga soojustasin penoga ja moodustasin ühtlasi pumbale pesa. Põrandasse lasin paagi tühjendusvooliku jaoks ava. Kiirtühjendus käib tegelikult läbi teenindusluugi. Kuna ma panin selle silikoniga kinni, siis ehitasin tühjendusdrenaasi veidi ümber.
   
Ja paika ta läks.
   
Jämedam on paagi kiirtühjenduse drenaas, mille keskel väiksem voolik ongi avamiseks. Teine põhjast välja tulev ots on ülevool.