[motamees]

Nüüdseks üks 700km pikkune reis ka tehtud, kolm ööd kuudis magatud. Lastehaiguste nimekiri pikenes.

Proovisõidul viga enam ei ilmnenud. Ehk saigi korda.
Sumbuti kumin on ka ära kadunud.

No ega ei ole ikka kumbki neist lõplikult kadunud. Jukerdamine aeg-ajalt ikka esineb. Panin tähele, et just kuuma ilmaga. Peab veel "kaevama".
Kumin lööb ikka natuke välja. Nüüd suurematel kiirustel. Katsun mootorikatet katta paksu heliisolatsiooniga.
Expert leidis, et üks küljetuli tuleb veel lisada. Võib olla ka reflektor. Muid probleeme polnud.
Sõidu ajal tundsin, et tahaks kätt kusagile toetada. Kodust leidsin sobiva käetoe. Ainult üks kinnituskoht tuli lisada.
   
Esimesel ööbimiskohal jäi buss veidi kaldu. Mõtlesin, et mis siis. Pole aga päris nii. Kui muna panna lauale, siis seda seal enam pole. Praepannil on õli ühes nurgas. Tagatipuks avastasi, et vesi ei jookse kraanikausist alla. Kodus proovides oli kõik korras. Kaldu olles ei jookse vesi mööda solgitoru põhja reoveepaaki. Sealt ei saa paak enam omale lisaõhku. Tekib väike vastusurve ja vesi ei lähegi alla.
Bussi loodi ajamiseks tuleb varustusse panna väike lood ja teha "trepid" rataste alla panemiseks.
Ajutiste seismiste jaoks tegin reoveepaagile lisaõhutuse, voolikuga õue. Nii saab vesi alla vajuda. Õhk väljub rohelist voolikut kaudu.
   
Sõidu ajal saab külmik toidet generaatorilt. Et koormus genekale liiga suureks ei läheks, ostsin LEDidega päevasõidutuled. Nende tarbimine on nii väke, et praeguseks on tuli selle väikse aku pealt põlenud juba 9 tundi.
   
Ilma päiksekateteta ei saaks kuuma ilmaga bussis ollagi. Suured tänud Ivarile kingituse ja õpetussõnade eest.
   
Veidike olen ka sättinud seljakotti. Lõpliku valmimiseni läheb veel aega.