Auto võimuse arvestamine
#1

Kas ´30-40 aastatel käis auto võimused (hj) arvestamine kuidagi teistmoodi ja tollased hobujõud pole sama väärtusega nagu on seda tänapäeval. Vaadates Eesti Antiikautode Galeriis pilte ja lugedes artikleid, jääb küll selline mulje. Kui 1939. a Renaultil on 9,1 hj siis tundub see kuidagi kahtlane. Mõnel autol ainult 2-3 hj. Mõeldes, et tänapäeval on muruniidukil kah 3,5 hj siis vist tõesti toimus varasemalt võimuses arvestamine kuidagi teismoodi. Oskab keegi sellest lähemalt rääkida?

[Pilt: reksellingrenault3.jpg]
Vasta
#2

Pakuks, et need on need nn maksuhobujõud.
Vasta
#3

Jah, ma küll allikaid ei viitsi hetkel otsida, aga mingi suurusjärgus paar- kolmkümmend hobujõudu on selle ajastu tarbeauto keskmine. Alla 10 hp jäi ikka sajandivahetuse eelsesse aega.
Vasta
#4

Sisepõlemismootori võimsust mõjutavad mitmed näitajad, mis tänapäeva ja möödunud sajandi esimese poole mootoritel on eri suurusjärgus:

- küttesegu koostis (millisel määral on kütteosakesed aurustunud; kui palju on silindris jääkgaase jne.)
- silindri täiteaste (kui palju mahub silindrisse küttesegu võrreldes silindri mahuga
- surveaste, mis oli üsna madal, kuna ei leidunud detonatsioonikindlaid kütuseid
- küttesegu põlemise kiirus (seda mõjutab ka põlemiskambri kuju, mis püstklappidega mootoril on väljavenitatud)
- hõõrdekaod mootori väntmehhanismis, mõjutab mootori pöörlemiskiirust
-jne.

Hobujõud olid siis ja on ka tänapäeval ikka ühesugused. Tol ajal oli mootori võimsuse suurendamiseks kaks põhilist võtet: suurendati mootori töömahtu (möödunud suvel Eestis käinud Itala töömaht oli vist 13 ... 14 liitrit) või parandati täiteastet, põhiliselt mehaanilise kompressori lisamisega (tavaliselt olid need kinnitatud mootori väntvõlli otsa)

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#5

Kui rattamutrit muidu lahti ei saa, siis hüpatakse jalgupidi peal või pannakse toru pikenduseks otsa.
Vanasti olid kolvikäigud väga pikad ja pöörleva osa mass väga suur. See andis välja kõvasti väänet. Vääne teeb tööd.
Siinkohal on hea meenutada lintraktori lugu (DT75), mis võib künda (75 hobujõulise mootoriga) põldu aastaid ühe sama mootoriga. Pange kasvõi üks hõlm taha Honda Civik'ule (vetec mootoriga 150 hj) või mingile Imprezale ja vaadake mitu vagu saate. Wink
Vasta
#6

Pakuks et kui sobiv peaülekanne võtta, siis saab rohkem vagusid ajaühikus kui DT-ga.
Vasta
#7

No võib ju panna selle pisikese mootori DT peale ja ajada ajaühikus rohkem vagusid. Kindlasti aga mitte aastaid. Tegelikult ei saa ka ajaühikus rohkem vagusid ajada, sest siis lendaks vagu 2 meetri kaugusele. Smile
Millegipärast lagus ülivõimsa (vist oli Subaru) auto mootor haagissuvilat vedades (Top gear'is oli tehtud katse) ikkagi ära.
Vasta
#8

Jah, kindlasti on põldu parem künda traktoriga kui Hondaga, umbes samamoodi nagu hambaid on parem pesta hambaharja kui rehepeksu masinaga.

Aga lihtsalt mõttelise eksperimendi korras: kui arvestada et autos peab selline mootor vähemalt 300 tuhat kilomeetrit probleemideta vastu, auto sõidab keskmise kiirusega 60 kilomeetrit tunnis, aastas on 260 tööpäeva ja traktor töötab 8 tundi päevas, siis võiks oodata et Honda mootor peab traktori aiste vahel 2 ja pool aastat vastu.
Samas ma ei usu, et ükski traktor kuskil 100% ajast kündmas on, põllul enamiku ajast kasvatatakse saaki, mitte ei sõideta traktoriga, seega võib selle numbri ilmselt rahumeeli kolmega korrutada.

Muidugi Hondaga samal tehnilisel tasemel moodsad traktorid peavad tõenäoliselt omakorda kordades kauem vastu kui muuseumitehnika.

Ehk siis mida ma tahan öelda on see, et tegelikult ei sõltu mootori kõlblikkus üheks või teiseks ülesandeks eriti tema arendatavast numbrilisest võimsusest või pöördemomendist. Kilo vatti ja kilo rauda on üheraskused, lihtsalt kaalupommidena kasutatakse rauda kuna see võtab vähem ruumi.
Vasta
#9

Vastust oma küsimusele pole ikkagi saanud. Reklaamis näidatud Renault Juva 4 hj- ikkagi ei usu, et selline võimsus suutis seda autot edasi liigutada. Palju on Sapakal hj-d?
Aga tuhlasin veikene netis ringi ja ja otsisin üles, palju konkreetsele autole võimsuseks pakutakse.
http://www.autogallery.org.ru/m/renjuva.htm pakub konkreetsele Reanault Juva(quatre)´ le 24 hj, ehk siis 6 korda rohkem.
Veel üks näide lehelt: http://www.eag.unicweb.ee/ewhinnad.html
OPEL KADETT JUNIOR 4.5hj 2 ust tõld, http://www.autogallery.org.ru/opelkd.htm andmetel 23 h, erinevus 5,1 korda.
Kuigi vastust oma küsimusel pole veel päris saanud, arvan ikka, et hj arvestamine/määramine käis varasemalt kuidagi teisiti.
Vasta
#10

Jutt läheb kuhugi võssa ... vähemalt mersudel on sinusuguste tarvis hobujõud plekitüki peale löödud ja plekitükk kere külge kinnitatud.
Võimsused ennesõda mersudel:
170 (31-33) 32Hj
200 (33-35) 40Hj
230 (35-45) 55Hj
170V (36-45) 38Hj
Horch 830BL (38-41)92Hj
Horch 853 (37-41) 120Hj
Opel Admiral (38-41)75Hj
Maybach sw38/42 (38-41) 140Hj

Kribatud hetkel peast ja mõnes piunktis võib esineda ebatäpsusi, küll aga jääb suurusjärk samaks.
Vasta
#11

motamees Kirjutas:No võib ju panna selle pisikese mootori DT peale ja ajada ajaühikus rohkem vagusid. Kindlasti aga mitte aastaid. Tegelikult ei saa ka ajaühikus rohkem vagusid ajada, sest siis lendaks vagu 2 meetri kaugusele. Smile
Millegipärast lagus ülivõimsa (vist oli Subaru) auto mootor haagissuvilat vedades (Top gear'is oli tehtud katse) ikkagi ära.

Eks asjad on ikka erinevale keskmisele kasutusvõimsusele ja tööajale arvestatud. Sellest ka gabariidi ja muude omaduste vahed sama võimsuse juures.
Pane ikka DT-75 saale ja Honda saale kõrvuti ja saad aru, et juba erisurved (koormatused) detailidele on kardinaalselt erinevad. Sama kehtib kõigi muude väntmehhanismi, jt pudinate kohta...
Vasta
#12

Ilmselt ikka tegu niinimetatud maksuhobujõududega, ehk siis sellest numbrist sõltusid autolt makstavad maksud.
Ei oska asjast tätsemalt kirjutada, loetud-kuuldud, et ka teistes riikides olid kasutusel maksustatavad hobujõud ja mootori võimsust väljendavad hobujõud.
Kindlasti on foorumil liikmeid, kes teemat valdavad, aga tagasihoidlikkusest on senini vaikinudSad

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#13

Nood on maksuhobujõud jah. Kunagi eelmise sajandi alul ju Opeli mudelid esitleti 4/8 hj. 6/16 hj. 10/18 hj. millest esimene olnud maksuhobujõud ja teine number tegelik võimsus. Lisaks tuleb meelde, et nood maksuhobujõud olnud igal pool erinevad, ehk siis saksa ja prantsuse omasid üks-ühele võrrelda ei saa.

Jesperi Honda ja DT võrdlusele lisaksin, et tänapäeval hooldus ja remondi ning muudeks planeerimisteks võrreldakse traktori töötundi 50 sõidukilomeetriga. Ehk siis näiteks toodud 300 000 km läbisõitu on töömasina puhul võrreldav 6000 töötunniga. Arvates, et tõsiselt töös olev masin teeb ca. 2000 h aastas, siis täiesti normaalne vahekord.

loll on loll olla.
Vasta
#14

Lisaks paar selgitavat linki:
http://en.wikipedia.org/wiki/Tax_horsepower
http://www.roverclub.se/horse.html

loll on loll olla.
Vasta
#15

Seda soovisingi teada, tänan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne