19-09-2008, 22:22 PM
Sisepõlemismootori võimsust mõjutavad mitmed näitajad, mis tänapäeva ja möödunud sajandi esimese poole mootoritel on eri suurusjärgus:
- küttesegu koostis (millisel määral on kütteosakesed aurustunud; kui palju on silindris jääkgaase jne.)
- silindri täiteaste (kui palju mahub silindrisse küttesegu võrreldes silindri mahuga
- surveaste, mis oli üsna madal, kuna ei leidunud detonatsioonikindlaid kütuseid
- küttesegu põlemise kiirus (seda mõjutab ka põlemiskambri kuju, mis püstklappidega mootoril on väljavenitatud)
- hõõrdekaod mootori väntmehhanismis, mõjutab mootori pöörlemiskiirust
-jne.
Hobujõud olid siis ja on ka tänapäeval ikka ühesugused. Tol ajal oli mootori võimsuse suurendamiseks kaks põhilist võtet: suurendati mootori töömahtu (möödunud suvel Eestis käinud Itala töömaht oli vist 13 ... 14 liitrit) või parandati täiteastet, põhiliselt mehaanilise kompressori lisamisega (tavaliselt olid need kinnitatud mootori väntvõlli otsa)
- küttesegu koostis (millisel määral on kütteosakesed aurustunud; kui palju on silindris jääkgaase jne.)
- silindri täiteaste (kui palju mahub silindrisse küttesegu võrreldes silindri mahuga
- surveaste, mis oli üsna madal, kuna ei leidunud detonatsioonikindlaid kütuseid
- küttesegu põlemise kiirus (seda mõjutab ka põlemiskambri kuju, mis püstklappidega mootoril on väljavenitatud)
- hõõrdekaod mootori väntmehhanismis, mõjutab mootori pöörlemiskiirust
-jne.
Hobujõud olid siis ja on ka tänapäeval ikka ühesugused. Tol ajal oli mootori võimsuse suurendamiseks kaks põhilist võtet: suurendati mootori töömahtu (möödunud suvel Eestis käinud Itala töömaht oli vist 13 ... 14 liitrit) või parandati täiteastet, põhiliselt mehaanilise kompressori lisamisega (tavaliselt olid need kinnitatud mootori väntvõlli otsa)