T-40M ressurss?
#1

Tere
Kas keegi oskab kommenteerida, kui pikk võiks olla korraliku hoolduse puhul olla T-40M (1990 a.) mootori ressurss? Kui muidu hästi hoitud masina lugejal on peal 6000 töötundi kas siis võib arvata, et tegu on kindla kap-remondi kandidaadiga? Kas veel midagi olulist võiks lõpukorral olla, mida kallis/töömahukas korda teha?
Tänud
Vasta
#2

Kuskilt on meelde jäänud, et 10 000 oli lõplik ressurss vene traktoril.
T-40 puhul mootori osas väga ei kardaks, sidurit saab aga sellel masinal ikka suht. tihti vahetada. Traktor pooleks ja uus ketas sisse.
Ja nii regulaarselt.

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#3

hmm
Mida nimetada ressursiks? Mootorist jah on soovitatav üle 6tuh th juba võtta juppideks ja vänt lihvida, uued hülsid kolvid ja vajadusel ka uued silindripead.
Kütusepump annab otsad umbes 4-5t th järel. Osad paremad peavad ka rohkem vastu.
Käigukastiga on üldse nii, et kõik oleneb sellest kes on peal. Mis õlisid kasutatakse. Sidur on enamikel vene masinatel suureks röögatuseks, st tahab iga paari aasta tagant vahetamist. Küll käpad kuluvad küll ketas ja vahepeal isegi korv on ülekuumenenud.
Kap remondis käisid viimased masinad vast ikka enne 1992a. Peale seda vähe usutav, et massiliselt sinna veeti. Varuosadega oli kitsi käes ja raha liikus ka vähe. Seega ei usu et 1990a masin kapis käinud on. JA SEDA ÕNNEKS. Olen näinud päris mitut rusi ja t25 mis on tulnud KAPist ja peab tõdema, et omanikele on nad tänaseks suuremaks nuhtluseks. Hullemat remonti pole kui kapremont.

Ütleks ise nii, masinad mis on juba 6000th turjal on enamikus vanad PELDIKUD. Välimus kutsub kohe kuusakoski autot välja kutsuma. Ja kui vähegi aeglaselt ei ole remonti tehtud uusi juppe vahepeal juurde keeratud võib koheselt suure töötunni arvuga masinale arvestada juppidena teise samapalju juurde. SAmas kui on hästi hoitud võib veel kaua töötada. Kuid üldiselt kui oleks valida kas võtta suure töötunni arvuga masin või väikse (kodumajapidamises vaid töötanud kuid hind 2x räigem) siis valiks väikse töötunni arvuga masina, sest enamjaolt võib väita et see masin kestab potipõllumehe käes veel mitukümend aastat ja saab alati tema peale kindel olla.
Teisalt isiklikult olen kohanud t25a millel on 10tuh töötundi kellalt läbi käinud. Omanik kasutab seda "poeskäimiseks jalgratta eest" ja ainult mootorile on kap tehtud.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#4

Kusagilt oli nõuka lõpul ettenähtud tundist lugeda ja kui mul õieti meeles, siis mootoritele oli T40 norm (umbes) 3000, belarussil 4000 ja Jumzil 5000 töötundi enne kapitaali. Igaljuhul kõigil alla 6000 töötunni
Vasta
#5

Olen "töötanud" maal 5-6 suvel T-40AMi peal.See on 4x4 versioon.
Ausalt öeldes vaatamata sellele,et traktor haises diisli järgi ning lekkist igast võimalikust kohast ning kolises ja mürises jne ei läinud ta kordagi katki!! Jah mitte ühtegi riket polnud ajal kui mina töötasin selle peal.

Raskemad juhused oli jaanuari kuus kus sageli hommikuti -28 kraadi viskas külma ning hanged sildadeni ei juhtudnud midagi ei mootori ega hüdraulika süsteemiga. Pea aegu kuu aega järjest tegime metsaväljavedu,pidevalt suur palk järgi üle kändude ning läbi aukude.
Ofc kujutage ette nüüd seda siduriga jamamist kui traktor ei keera puude vahel välja ning on vaja tagurdama hakata.

Suvel tavaliselt raskemate koormate vedu ning kerged mullatööd ja üks vara kevad isegi sõnniku vedu.

----

Sidur sai kõvasti vatti nii,et haises kuid katki pole läinud. Ei tea küll kust see jutt võetakse?

----

Üldiselt uuri traktori seisukorda silmaga,käega,kõrvaga kui loed TT numbrikest kuna vene asi lihtalt on äärmiselt kõikuva kvaliteediga ning 100% oleneb eelnevast omanikust.
Vasta
#6

Endal ka kogemus T40AM'i peal, kui hoolet korralikult teha siis peab hästi. Samuti tehtud kap remont ja värvi värskendatud. Kütet võtab ka suhteliselt vähe.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#7

"
Sidur sai kõvasti vatti nii,et haises kuid katki pole läinud. Ei tea küll kust see jutt võetakse?"

Oli üksikuid 40-eid, millele paigaldati KUN-laadur. Vaat selle laaduriga läks neid sidureid ikka nii mitmeidki aastas. Belarussi sidurile samas ei teinud see KUN erilist häda. Aga jah, T40 ju ka kergem masin ja väiksema tugevusvaruga ilmselt. Ise olen poisikesest peast 2-teljelise käruga paksus poris puid vedades ühel neliveolisel T-40-l tagumise pooltelje purustanud. Peale seda sõitis ainult esisillaveoga, nagu moodne sõiduauto.
Vasta
#8

Lühidalt ikkagi kui masin korralikult hoitud ning mingil jupil pole eelsoodumust,et katki minna siis on T-40AM pommikindel ja juppide tugevusvarul pole ka miskit viga. Rauda rohkem kui tarviski.
Vasta
#9

Endalgi selline masin olemas, teen sellega kõik metsatööd ja natuke põllutöid. Sidurit vahetan korra kahe aasta jooksul, sellega ei tohi lihtsalt hiljaks jääda, kui natukenegi libiseb, tuleb natuke sidurikäppasid järele lasta või vahetada. Minul on probleem pigem esisillaga, kuna see on kulunud ja ei leia kuskilt vanematüübilisi käändtelgi, mis on vedrudega. Kaubanduses müüakse neid uuema tüübilisi, mis on ilma vedrudeta. On ehk kellegil kogemusi ilma vedrudeta esisilla kohta? On olnud probleeme ka tagasilla reduktori kinnituspoltidega, ei tahtnud kuidagi kinni püsida, kuid vindiliimiga sain pidama. Mootor ja ülekanne on üsna lollikindel ja esivedu asendamatu. Meil siin Rõuge kandis üks talunik isegi pressib rulli kõik heinad T40AM -iga.
Vasta
#10

Tänan põhjaliku info eest. Vähemasti nüüd tundub, et peab selle asja enne põhjalikult üle vaatama ja uurima, mis sellel vahepeal uuendatud on, muidu ei pruugi lappimise/kasutamise suhe kujuneda päris selliseks, kui plaanitud on.
Vasta
#11

Njah,traktoril on nagu miljon asja peale mootori. Mootorit on ju kerge kontrollida: hea käivitus,töötamine ilma suitsuta. Kui need 2 asja on korras siis rohkem pole mõtet tahtagi. Küll aga proovi kõik käigud/reevers läbi ning rippsüsteem ning 4x4 versiooni puhul kontrolli ka esisilda. See peab tagarataste läbilbisemise puhul taha tulema ning ka esidiffer peab lukustama! Roolivõimendi on ka suhtelist remonti vajav.
Vasta
#12

mootori korrasolekut nüüd küll ainult suitsu järgi ma ei hindaks
kui sinna on ikka peale retsitud russi pump või on lihtsalt mingi debiilik pumpa sättinud siis suitseb see neljakümne mootor ka siis kui kolvigrupp korras. ja kui pump fekaal pole ka mootoril õiget käimist ega jõudu. Sidur on tal tõesti nõrguke (russ vedas veel kaheteljelist palkidega ka siis kui kettal oli väga vähesel määral katteid peal, 40 oleks ammu kohal seisnud käiguga) ja tõsisel töötegemisel (näiteks heinapressimine) kus on vaja pidevalt siduriga mängida (märg hein vene prp 1,6 pressiga) saab ta tõesti otsa intervalliga üks sidur vähemalt aastas. Käised kipuvad tal tõesti lahti tulema küljest. Meie tegime korpusesse astmega tikud mis said omakorda selle "vedela metalliga" sisse keeratud - nüüd püsivad. Ja mis puudutab roolivõimu siis see on suhteline, meil kõige vanem 40 on aastast 1968 ja orikas võim peal (traktor tuli otse kolhoosi farmist meile 1977 aastal koos vanaisa pensionile minekuga sestap julgen nii kindlalt väita) ja töötab nagu kulda, uuemal aga on see kapitaalselt peees. Hüdroõliks soovitan, ei tegelikult KÄSIN TUNGIVALT kasutada sama õli mis mootori karteris. Talvel on jama küll kui õlid külmanud ja paksud aga noh... paljukest meil siin maal enam talve selles õiges tähenduses tulebBig Grin ja kui karterisse paigaldada soojenuds ja peale käivitamist alles hüdropump järgi lükata siis saab hakkama (järel proovitud siin nii mitmelgi)Kui hüdrapumba tihend läheb ja hüdrosüsteemis on mingi peen lääne õli siis see ei pruugi saaledele hästi mõjudaWink
Ja tegelikult töötundidelugeja on viimane asi mida ma traktoril vaatan - mõelgem nüüd kõik järgi, et see kinnitub kolme kuuese poldigaWink üldmuljet peab ikka vaatama mitte lugejat. lugeja võib mitte töötada või olla vahetatud sest eelmine purunes näiteks süüte panemisel (kukkus õli sissevalamissuudmega koos vasta maad ja pilbasteks ning otsiti riiulist mingi muu ront augu ette).
ja tegelikult kui ma nüüd järele mõtlesin siis meie vanemal 40-l polegi midagi muud vahetatud küljest kui kõrgsurvepumpasid (peaks olema peal neljas pump) ja üks silinder koos kolvi, kepsu ja plokikaanega ja hammasvöö ning 40 normaalse kuluosana ka sidurikatteid. Klapp nimelt läks poooleks ja kukkus sisse. sestap sai üks püta ära vahetatud. ja see on ka kõik (no kummid ka loomulikult) ja liigub siiani. Kuigi nüüd kasutame Teda juba vähem. Kartulipõllul ja heina kaarutamisel ja vahel ka pressimisel. Ja tõesti praegu tuleks tegelikult minna juba kolvigrupi kallale, ei taha enam normaalselt käivituda külmade ilmadega ja karterituulutusest ja sumbutist on tomu järgi ka. Aga Ta (suhtun respektiga sellesse masinasse) on ka väga hästi teeninud. Vanemad traktorid, mis on säilinud, need on millegipärast kõvemad kuidagi kui uuemad mudeli...
Vasta
#13

Kas saaks veidikenegi korralikumalt kirjutada?? Lihtsalt teiste foorumlaste suhtes viisakam. Olen ka juba sellel seisukohal, et niisugust märkideta juttu on üsna kuiv lugeda...
Vasta
#14

T-40 (AM) on üks hirmus aparaat. Endalgi selline olemas ´91 a väljalaskega. Varasemalt sai sellega metsas kõvasti tööd tehtud, eeskätt vintsitud. Ronib hästi ja vaikselt askeldades ei tule jõust ka puudus. Sidurit on minu teada vahetatud/remonditud vähemasti korda 3 kui mitte rohkem. Küllap metsaelu avaldas halba mõju. Mõned nädalad tagasi sai diskuteeritud teise "40" omanikuga õlide teemal. Minu kadunud isa oli soovitanud, et pangu ta kõikjale KamAz õli aga. Võtsin selle filosoofia omaks ning kuna hüdroõli polnud, sain abi KamAz õlist. Roolivõimu probleemile sain ka siit foorumist abi, remonti pole veel ette võtnu. Traktor sopane ja kole, lekib ka tihtilugu, aga see pigem omaniku mitteheaperemehlik käitumine.
Üldiselt tundub, et see traktor pole tehtud küll mitte kuidagi moodi inimesega arvestades, paras aparaat puhvaikaga Vasjale.Traktoriga sõites ja ka vähesel määral romontides on tihtilugu tulnd läbi võtta kogu remondi sõnavara. Traktor kui selline ajab oma asja ära, kui just suures mahus töid ei tee, siis on targem mõni kobedam ja inimsõbralikum aparaat muretseda. T-40 on kindlasti üks sellistest aparaatides, mis ka tuumasõja üle elab Cool
Vasta
#15

Täielikult OT!
Olen läbi mitmete foorumite jõudnud arusaamisele, et korralikult eesti keele tunnis hariduse ja harituse saanud isik kirjutab ALATI korralikult - harjumuse asi minu meelestWink või teile ei tundu nii? Ja need kes ei kirjuta need kas pole viitsinud koolis käia või siis neil on olnud emakeele õpetajaks isik kes: a) ei oska isegi eesti keelt; b) ei ole õpetaja natuuriga lihtsalt (lugege: ei oska õpetada ja keegi teda ei kuula). mina kuulun viimaste hulka ja ärge nüüd arvake, et mul häbi pole sellepärast, et ma ei oska korralikult kirjutada oma emakeeles ja et ma olin niiloll ja ise ennast siis ei üritanud harida kui selleks parem aeg oli kui praegu, ikka sitaks häbi on ausalt öeldes!! ja mina ei ole ka ainukene problemaatiline isik kusjuures siinmaal..
aga niipalju kui ma aru saanud olen siis tavaliselt vingutaksegi kõigepealt kirjaoskamatuse pärast aga ei üritatagi mõelda mis selle põhjuseks võiks olla. äkki on isik debiilik lihtsalt, äkki on inimene kellele eesti keel pole emakeel, äkki on düsgraaf, äkki oli tal lihtsalt väga s**t õpetaja (ja ma tean - pole selle taha ilus peituda - aga kurat võtaks nii ta on!)
sellele järgnevalt on kahte sorti inimesi: a) inimesed kes vihaga hakkavadki edaspidi ka igalpool ilma kirjvahemärkideta kirjutama ja asendava ka täpitähed jumal teab mis y-kute ja x-idega, teised võtavad seda hinge (kes raskemal kes kergemal kujul) ja ei kirjuta mõnda aega enam. Kas see on kaotus? võib-olla mitte. igaljuhul rõhutan ma praegu sellelepoolele, et ennem inimesed mõelge kui te midagi ütlete või kirjutate ja siis tehke seda. konstruktiivne kriitika on alati teretulnud nähtus. aga nagu näha siis analüüsivõime ning -tahe ja kirjaoskamatus on aeg-ajalt pöördvõrdelises seoses.
Ja ma väga vabandan Corvuse ees OT eest (ja ka teiste eess!)
Vasta
#16

Ikka muigama võttis küll, kusjuuresSmile Aga põhilised asjad - komad ning suured tähed. Siis oled kirjaoskajaSmile.
Vasta
#17

To gruppen .

Me tegelikult räägimegi samast asjast. Kui sul on kõrgsurvepump/pihutsid kulunud/pahasti regeleeritud siis ajab musta suitsu kuna põlemine pole täielik. Kui aga on kolvigrupp kulunud siis hakkab õli põlema ning sinist suitsu ajama. Mõlemal juhul on jõudud vähe.

Muidugi kui juba peenutsema hakati siis T-40AM esisild on küll hea ning lollikindel kuid tahab ülekäimist saada kuna tihendid ei pea ning lekked on "alati teretulnud".

----

Hr Corvus,milleks sulle üldse on traktorit vaja? Pmts kui nüüd päris ausalt öelda siis pole vahet kas lääne/vene jne traktor mis on umbes 20-30 aastat vana siis see ei sobi enam igapäevaseks tööloomaks!
Vasta
#18

gruppen Kirjutas:Täielikult OT!
Olen läbi mitmete foorumite jõudnud arusaamisele, et korralikult eesti keele tunnis hariduse ja harituse saanud isik kirjutab ALATI korralikult - harjumuse asi minu meelestWink või teile ei tundu nii? Ja need kes ei kirjuta need kas pole viitsinud koolis käia või siis neil on olnud emakeele õpetajaks isik kes: a) ei oska isegi eesti keelt; b) ei ole õpetaja natuuriga lihtsalt (lugege: ei oska õpetada ja keegi teda ei kuula). mina kuulun viimaste hulka ja ärge nüüd arvake, et mul häbi pole sellepärast, et ma ei oska korralikult kirjutada oma emakeeles ja et ma olin niiloll ja ise ennast siis ei üritanud harida kui selleks parem aeg oli kui praegu, ikka sitaks häbi on ausalt öeldes!! ja mina ei ole ka ainukene problemaatiline isik kusjuures siinmaal..
aga niipalju kui ma aru saanud olen siis tavaliselt vingutaksegi kõigepealt kirjaoskamatuse pärast aga ei üritatagi mõelda mis selle põhjuseks võiks olla. äkki on isik debiilik lihtsalt, äkki on inimene kellele eesti keel pole emakeel, äkki on düsgraaf, äkki oli tal lihtsalt väga s**t õpetaja (ja ma tean - pole selle taha ilus peituda - aga kurat võtaks nii ta on!)
sellele järgnevalt on kahte sorti inimesi: a) inimesed kes vihaga hakkavadki edaspidi ka igalpool ilma kirjvahemärkideta kirjutama ja asendava ka täpitähed jumal teab mis y-kute ja x-idega, teised võtavad seda hinge (kes raskemal kes kergemal kujul) ja ei kirjuta mõnda aega enam. Kas see on kaotus? võib-olla mitte. igaljuhul rõhutan ma praegu sellelepoolele, et ennem inimesed mõelge kui te midagi ütlete või kirjutate ja siis tehke seda. konstruktiivne kriitika on alati teretulnud nähtus. aga nagu näha siis analüüsivõime ning -tahe ja kirjaoskamatus on aeg-ajalt pöördvõrdelises seoses.
Ja ma väga vabandan Corvuse ees OT eest (ja ka teiste ees!!), kes juhul kui eksisteerib ka militaar.netis sama nime all on juhtumisi minu endine kursavend. Kui sul mingeid küsimusi ses T-40 suhtes siis saada privaatsõnum ja aitan nagu suudan.

Absolut OT: Eelolev tekst on grammatiliselt muidugi täiesti persses. Teksti liigendus aga 150% viimse peal. Sarnase tempoga ja veidi ärritet teksti nõnda ladusalt kirjasõnas esile tuua on suurepärane oskus. Ma panen viis virtuaaltugrikut välja!!!

Natuke AT (about topic:-)
Paljude tehniliste punktidega ka väga nõus.
Tekkis mõte miski eelneva posti koha päält. Kui hästi toimib nõukamasina õhupuhasti? Kogemus JCB ehitustraktoriga; maanteesõidul suitseb, jaksu pole. Vahetasin õhufiltri, kohe teine asi, nigu uus.
Kodune T-16 (mil moto ju pmst. 1/2 T-40 omast) tuksub väikseid asju omasoodu ega suurt koormust saagi, seega ei oska miskit võrrelda. Aga äkki oleks siin miski pisuke finess...?

loll on loll olla.
Vasta
#19

Gravity Kirjutas:Hr Corvus,milleks sulle üldse on traktorit vaja? Pmts kui nüüd päris ausalt öelda siis pole vahet kas lääne/vene jne traktor mis on umbes 20-30 aastat vana siis see ei sobi enam igapäevaseks tööloomaks!

Tere,
Traktorit polegi vaja igapäevaseks töötegemiseks. Tarvis oleks igal aastal metsast veidi puid välja vedada, vähesel määral heinamaad korras hoida ja lisaks majapidamises juhuvedudeks. Tegevus on rohkem nagu hobi iseloomuga. Masin ei pea väga heas konditsioonis olema, samas palju sellega nöökida ka ei tahaks. Näiteks naabrimehel on üle 30a vana lint, vahel harva kui seda pruugitakse ei kesta see korraga üle paari kilomeetri, ilma et midagi järele ei annaks.

T-40M kohta uurisin, sest selline oleks olnud lähedalt võtta aga ei saanud omanikuga kokkuleppele. Tegelikult oleks kastiga T-16M isegi praktilisem. Ka pole metsaveol olud pole ekstreemsed ja kogused suured.

Tänan kõiki, kes siin abivalmilt kommenteerisid. Olen ise kah vanemaid hooldusjuhendeid lapanud, samas neis näiteks ei mainita, et iga paari aasta tagant võiks sidurit lappida.
Vasta
#20

corvus Kirjutas:Tegelikult oleks kastiga T-16M isegi praktilisem. Ka pole metsaveol olud pole ekstreemsed ja kogused suured.

Tänan kõiki, kes siin abivalmilt kommenteerisid. Olen ise kah vanemaid hooldusjuhendeid lapanud, samas neis näiteks ei mainita, et iga paari aasta tagant võiks sidurit lappida.

T-16 ülimõnna masin. Kõik transad teeb mugavalt, puid, sõnnikut, mulda, kruusa, mida iganes. Kui rippsüsteem taha aretada, teeb enamus tavatraka töid ka ära. Niita minu meelest oluliselt parem kui tavatrakatsiga ( ei pea pead keerutama, et vikatit jälgida), väga vahva elukas.
Eelnimetatud asju on 1974 a. vl. masin peres teinud aastast vist 1985 saadik. Enne seda oli kolhoosnik ehitustransa.
1985-2008 --> 23 aastat.
Sidurit mina küll ei mäleta, et see aeg torgitud oleks.
Kui enesele soetama hakkad ja valikuvõimalus on, otsi uuem versioon T-16MG, too hüdraulilise rooliga. Säästab näppe!

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne