16-10-2008, 00:35 AM
Tegime saate Mati Mazist. Lõpus siis väike proovisõit ka 
http://tv.motors24.ee/Default.aspx?page=articleview&article_id=3870
http://tv.motors24.ee/Default.aspx?page=articleview&article_id=3870
MAZ 200 kaamera ees
16-10-2008, 11:59 AM
Väga andekas masin 
Kahju et tänavatel ei näe
Kahju et tänavatel ei näe
Team saarlased - https://www.facebook.com/teamsaarlased
16-10-2008, 12:46 PM
Väga õige ettevõtmine. Vaatamisväärsed ja/või hästitaastatud veomasinad võiks kõik selliste muhedate saatelõikudega tutvustatud saada. Ajalugu, taastamise vaevad, proovisõit. Zis-150, Gaz-MM, Zis-5, Gaz-AA jne.
Kuigi jah, ega see virtuaalse vanatehnikahuvilise elu nii lihtne ka ei pea olema, muidu ei lähe keegi enam suvistele vanatehnikaüritustele kaema
Kuigi jah, ega see virtuaalse vanatehnikahuvilise elu nii lihtne ka ei pea olema, muidu ei lähe keegi enam suvistele vanatehnikaüritustele kaema
16-10-2008, 14:03 PM
Kui kellelgi mingit sellist jube ägedat tehnikat on, millega saaks midagi sarnast teha, siis võib ju alati teada anda ardo@motors24.ee . Sama mehe juures tegime tegelt ühe video veel, selleks aga nädal kannatust.
16-10-2008, 20:09 PM
See MAZ 200 vääriks küll UNIC-u musta numbrit, sellist teist vist enam liikumas ei kohta.
16-10-2008, 22:17 PM
Sellel MAZ-il on äärmiselt eba-MAZilik hääl - eriti veel olukorras, kus mootoril on 4 pütti ja 2 takti. Kindel, et heli on jäänud autentne?
16-10-2008, 22:24 PM
martinmannik Kirjutas:Sellel MAZ-il on äärmiselt eba-MAZilik hääl - eriti veel olukorras, kus mootoril on 4 pütti ja 2 takti. Kindel, et heli on jäänud autentne?
Heli peaks olema autentne - sellele mootoritüübile on iseloomulik ülelaadija (nn "turbo"), mille häält on ka filmis ju kosta.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
16-10-2008, 23:55 PM
Mootor maha tehtud Detroit 4-71pealt. ROOTS tüüpi kompressor on ülelaadijaks.
17-10-2008, 01:37 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-10-2008, 02:05 AM ja muutjaks oli hobiautod.)
Au mehele ... ja seda ei tunnistata .... Häbi peaks olema 
Ja jaa siit tulebki see miljoni jutt ...
Eesti Riik peaks ise jooksma musta numbriga sellise mehe järgi, et saaks eksponeerida sellist sõidukit.
Mitte andma neid numbreid mingitele kümnete ja sadade tuhandete dollarite eest välismaalt toodud mitte meie ajalooga seotud sõidkitele mis on toodud ameerikast jne...
Ja üleüldse kes on nii pädev hindama neid sõidukeid? Kas kellegil on üldse olemas mingigi paber , et on läbinud koolituse vanasõiduki hindamiseks ???
ARK poolt tunnustatud spetsialistid ... asi pole ikka vist päris aus .......
Olgu siis unikaalse sõiduki number ja ajaloolise väärtusega sõiduki number .
Ja mul on sügavalt ükskõik mida te minus arvate.
Ei pretendeerigi mustanumbri kandidaadiks .
Ja jaa siit tulebki see miljoni jutt ...
Eesti Riik peaks ise jooksma musta numbriga sellise mehe järgi, et saaks eksponeerida sellist sõidukit.
Mitte andma neid numbreid mingitele kümnete ja sadade tuhandete dollarite eest välismaalt toodud mitte meie ajalooga seotud sõidkitele mis on toodud ameerikast jne...
Ja üleüldse kes on nii pädev hindama neid sõidukeid? Kas kellegil on üldse olemas mingigi paber , et on läbinud koolituse vanasõiduki hindamiseks ???
ARK poolt tunnustatud spetsialistid ... asi pole ikka vist päris aus .......
Olgu siis unikaalse sõiduki number ja ajaloolise väärtusega sõiduki number .
Ja mul on sügavalt ükskõik mida te minus arvate.
Ei pretendeerigi mustanumbri kandidaadiks .
17-10-2008, 09:58 AM
ma tean kus seisab veel selline ja vist oli ka sadulaga ...muidugi ma ei tea kas originaal...
...muidugi ma ei tea kas originaal...
Pole midagi targemat teha
17-10-2008, 12:59 PM
Väga tore veokas, ehedalt sinist välja ajav mootor, tutikas veel ka.
Mis puutub musta numbri teemasse. Siis antud sõidukit ei taastatud ju eesmärgiga see number saada. Nagu intervjuust selgub, huvitab omanikku number lihtsalt põhjendusel, et siis pääseks raskeveokimaksust, mis oli siis lõppude lõpuks 2000.- kvartal. Loomulikult on kogukulu 5000.- kahe päeva sõidu puhul meeletu. Kuid tegemist on taaskord erandiga, millega seadus pole lihtsalt arvestanud. Kui võeti vastu raskeveokimaks, ei osanud keegi arvata, et Raplameelt tuleb mees kes taastab ühe ilusa maz kalluri ja ei kavatsegi sellega Põltsamaale kive vedada, vaid tahab ilusa ilmaga nädalavahetusel naisega turule sõita ja linnarahva meelt lahutada. Tegemist on erakordse hobiga, pole just kepikõnd. Võibolla tuleks antud juhul kõne alla mingi erandi tegemisel raskeveokimaksust pääsemiseks, kas kuhugi anda sisse avaldus või midagi sellist stiili. Kaasfoorumlase tuld ja tõrva pritsiv arbvamus unikaalse vanasõiduki komisjoni ARK ja välismaalt raske raha eest ostetud tunnustatud vanatehnika suunas on aga täiesti mõtetu kisa. Kas siis komisjon peaks hakkama standardeid muutma? Et las see veokas olla siis mõlkis kasti, ja vale sadulaga aga sõiduautodelt nõuame täielikku protokolli järgimist, eriti veel välismaistelt ja eesti ajalooga mitte seostuvate masinate puhul? Ning mis probleem on siis sellega, kui keegi ostab ja toob korralikku vanatehnikat siia, mida tunnustatakse. Raha selleks tuli ju ka teenida, need masinad pole tasuta siia tulnud. Mõni kulutab oma aega raha ja närve mingi sara taastamiseks, teine töötab rohkem või targemini ning ostab. Tehnika jääb ikka tehnikaks.
Mis puutub musta numbri teemasse. Siis antud sõidukit ei taastatud ju eesmärgiga see number saada. Nagu intervjuust selgub, huvitab omanikku number lihtsalt põhjendusel, et siis pääseks raskeveokimaksust, mis oli siis lõppude lõpuks 2000.- kvartal. Loomulikult on kogukulu 5000.- kahe päeva sõidu puhul meeletu. Kuid tegemist on taaskord erandiga, millega seadus pole lihtsalt arvestanud. Kui võeti vastu raskeveokimaks, ei osanud keegi arvata, et Raplameelt tuleb mees kes taastab ühe ilusa maz kalluri ja ei kavatsegi sellega Põltsamaale kive vedada, vaid tahab ilusa ilmaga nädalavahetusel naisega turule sõita ja linnarahva meelt lahutada. Tegemist on erakordse hobiga, pole just kepikõnd. Võibolla tuleks antud juhul kõne alla mingi erandi tegemisel raskeveokimaksust pääsemiseks, kas kuhugi anda sisse avaldus või midagi sellist stiili. Kaasfoorumlase tuld ja tõrva pritsiv arbvamus unikaalse vanasõiduki komisjoni ARK ja välismaalt raske raha eest ostetud tunnustatud vanatehnika suunas on aga täiesti mõtetu kisa. Kas siis komisjon peaks hakkama standardeid muutma? Et las see veokas olla siis mõlkis kasti, ja vale sadulaga aga sõiduautodelt nõuame täielikku protokolli järgimist, eriti veel välismaistelt ja eesti ajalooga mitte seostuvate masinate puhul? Ning mis probleem on siis sellega, kui keegi ostab ja toob korralikku vanatehnikat siia, mida tunnustatakse. Raha selleks tuli ju ka teenida, need masinad pole tasuta siia tulnud. Mõni kulutab oma aega raha ja närve mingi sara taastamiseks, teine töötab rohkem või targemini ning ostab. Tehnika jääb ikka tehnikaks.
17-10-2008, 14:44 PM
"Musta numbri" ehk vanasõidukite registri loomise juures viibinud kodanik vastab kodanike probleemitõstatustele:
"Musta numbri" registris oleval sõidukil on tehnoülevaatuse välp pikem, seega sealt on võimalik säästu tekitada. Raskesõidukimaksu peab hetkel siiski maksma, aga see oleks järgmine samm "musta numbri" edendamise töös ja peaks olema täiesti saavutatav läbirääkimiste teel. Rasketehnikat on "musta numbri" registris hetkel liiga vähe, kui üldse, seega pole alust asjaga tegeleda. Siin ei tuleks ennast vastandada riigile, sest "musta numbri" seadustamise entusiastid ei ole riik, kuigi nad on valdavalt selle riigi kodanikud. Palun kõikidel vanatehnikahuvilistel oma riigile suunatud viha hoopis minu peale välja elada.
Kui sadul või muu sarnane ja nimetatud autol siiski väga iseloomulik detail ei ole originaal või originaaldetailiga äravahetamiseni sarnane (koopia), siis selles osas tõesti punkte ei saa. Pigem tuleks üle vaadata, kui suure protsendi moodustab see detail kogumahust, aga julgen arvata, et konkreetselt sel mudelil on see väga olulise tähtsusega detail.
Mõlkis, aga originaalse kasti suhtes olen arvamusel, et seda ei pea sirgeks taguma ja veelvähem pahteldama. Kast ei ole ju katki vaid iseloomulike kasutusjälgedega, mis ei vähenda hindamistabelis nõutud originaalsust. Põhimõtteliselt on see võrreldav kulunud aga terve nahkpolstriga sõiduautos. Seega kasti osas peaks 95% originaalsust siiski säilinud olema. Iseküsimus on muidugi helkurites, mida algselt ilmselt ei olnud. Ja video järgi on ka raskusi tegeliku originaalsuse hindamisega. Haagised hinnatakse eraldi ja haagisele "musta numbri" andmine ei sõltu veduki seisundist. Kuid ilmselt on selgi juhul siiski probleem uuemas sadulas.
Ja lõpuks, kas on üldse esitatud avaldus ARK büroole sõiduki vanasõidukite registrisse kandmiseks, kas hindajad on sõidukit hinnanud? Kui sellegi poolest ei ole tulemus kodanikule rahuldav, võiks esitada ka järelepärimise või kasvõi kaebuse. Selle võib saata näiteks otse ARK-i. Ei pea muidugi hirmus kaebavas vormis esitama, aga vahel jäävad mõned asjad lihtsalt ebaselgeks või möödaräägituks ja tulemuseks ongi valesti registreeritud või hoopis registreerimata vanatehnika.
Abi saab ka http://www.brett.ee/ kui vaidlused lähevad juba tõsisemaks.
PS Seda, et vanaaegsed bussid, kallurid ja muu rasketehnika ongi luksuse ülim vorm ja oluliselt kallimad kui mugavad limusiinid, ei ole ju mingi uudis. Vähemalt mind see küll ei ehmataks, "kroomi hiilguses" veendunud inimesi aga ilmselt küll.
"Musta numbri" registris oleval sõidukil on tehnoülevaatuse välp pikem, seega sealt on võimalik säästu tekitada. Raskesõidukimaksu peab hetkel siiski maksma, aga see oleks järgmine samm "musta numbri" edendamise töös ja peaks olema täiesti saavutatav läbirääkimiste teel. Rasketehnikat on "musta numbri" registris hetkel liiga vähe, kui üldse, seega pole alust asjaga tegeleda. Siin ei tuleks ennast vastandada riigile, sest "musta numbri" seadustamise entusiastid ei ole riik, kuigi nad on valdavalt selle riigi kodanikud. Palun kõikidel vanatehnikahuvilistel oma riigile suunatud viha hoopis minu peale välja elada.
Kui sadul või muu sarnane ja nimetatud autol siiski väga iseloomulik detail ei ole originaal või originaaldetailiga äravahetamiseni sarnane (koopia), siis selles osas tõesti punkte ei saa. Pigem tuleks üle vaadata, kui suure protsendi moodustab see detail kogumahust, aga julgen arvata, et konkreetselt sel mudelil on see väga olulise tähtsusega detail.
Mõlkis, aga originaalse kasti suhtes olen arvamusel, et seda ei pea sirgeks taguma ja veelvähem pahteldama. Kast ei ole ju katki vaid iseloomulike kasutusjälgedega, mis ei vähenda hindamistabelis nõutud originaalsust. Põhimõtteliselt on see võrreldav kulunud aga terve nahkpolstriga sõiduautos. Seega kasti osas peaks 95% originaalsust siiski säilinud olema. Iseküsimus on muidugi helkurites, mida algselt ilmselt ei olnud. Ja video järgi on ka raskusi tegeliku originaalsuse hindamisega. Haagised hinnatakse eraldi ja haagisele "musta numbri" andmine ei sõltu veduki seisundist. Kuid ilmselt on selgi juhul siiski probleem uuemas sadulas.
Ja lõpuks, kas on üldse esitatud avaldus ARK büroole sõiduki vanasõidukite registrisse kandmiseks, kas hindajad on sõidukit hinnanud? Kui sellegi poolest ei ole tulemus kodanikule rahuldav, võiks esitada ka järelepärimise või kasvõi kaebuse. Selle võib saata näiteks otse ARK-i. Ei pea muidugi hirmus kaebavas vormis esitama, aga vahel jäävad mõned asjad lihtsalt ebaselgeks või möödaräägituks ja tulemuseks ongi valesti registreeritud või hoopis registreerimata vanatehnika.
Abi saab ka http://www.brett.ee/ kui vaidlused lähevad juba tõsisemaks.
PS Seda, et vanaaegsed bussid, kallurid ja muu rasketehnika ongi luksuse ülim vorm ja oluliselt kallimad kui mugavad limusiinid, ei ole ju mingi uudis. Vähemalt mind see küll ei ehmataks, "kroomi hiilguses" veendunud inimesi aga ilmselt küll.
Tõnu Piibur
5116265
17-10-2008, 15:34 PM
Olgu selle "musta" numbriga kuidas on, kuid raskeveokimaksust tuleks selline sõiduk kindlasti vabastada, sest ega sellega liiva ega kive ei hakata üle eesti vedama.
09-11-2008, 20:34 PM
Mulle endale tuli isiklikult üllatusena, et nõukogude autotööstus tootis VEEL 1964. aastal raskevekeid nagu see MAZ 200 puitkabiinidega... Kui Gaz 51 puhul kadus selline praktika elu edenedes minevikku, vorbiti suuremaid masinaid ikka ürgaegsel viisil. Kas vanema malli KRAZidele paigaldati puitkabiine kuni 1980ndate lõpuni?
09-11-2008, 22:38 PM
Mister X Kirjutas:Mulle endale tuli isiklikult üllatusena, et nõukogude autotööstus tootis VEEL 1964. aastal raskevekeid nagu see MAZ 200 puitkabiinidega...
[...]
Kas vanema malli KRAZidele paigaldati puitkabiine kuni 1980ndate lõpuni?
Minuteada jah. Mõningaid selliseid KRAZe võis veel mõned aastad tagasi Tallinna tänavapildis näha.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
10-11-2008, 16:30 PM
valdo Kirjutas:Kas lõpus neil mitte juba metallkarkassiga kabiin ei olnud? Mulle meenub selline asi, ainult, et uksed olla puidust olnud.Mister X Kirjutas:Mulle endale tuli isiklikult üllatusena, et nõukogude autotööstus tootis VEEL 1964. aastal raskevekeid nagu see MAZ 200 puitkabiinidega...
[...]
Kas vanema malli KRAZidele paigaldati puitkabiine kuni 1980ndate lõpuni?
Minuteada jah. Mõningaid selliseid KRAZe võis veel mõned aastad tagasi Tallinna tänavapildis näha.
10-11-2008, 22:28 PM
80 aastatel olid 4 filiaali KRAZid küll puukarkassiga,uksed ka puitraamil.
Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
11-11-2008, 22:53 PM
Et siis üks nõukogude autotööstuse imedest... See on vaid minu subjektiivne arvamus, aga tundub olevat tõsiselt imelik vorpida 20. sajandi viimasel veerandil puitkerega masinaid. Rohkem nagu lääneilmas valitsenud 20-30ndate aastate suundmus. Aga milles siis põhjus - kas oli tegemist mingisuguse "kokkuhoiupoliitikaga" või lihtsalt tehnilise suutmatusega?
Muideks, kas Uralidel oli täismetallkabiin?
Muideks, kas Uralidel oli täismetallkabiin?
11-11-2008, 23:08 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-11-2008, 23:10 PM ja muutjaks oli valdo.)
Mister X Kirjutas:... tundub olevat tõsiselt imelik vorpida 20. sajandi viimasel veerandil puitkerega masinaid. Rohkem nagu lääneilmas valitsenud 20-30ndate aastate suundmus. Aga milles siis põhjus - kas oli tegemist mingisuguse "kokkuhoiupoliitikaga" või lihtsalt tehnilise suutmatusega?
Kogu nõukogude süsteem toimis plaani- ja defitsiidimajandusel. Kuna eraomandust ja konkurentsi ei olnud, puudus ka sealt lähtuv stiimul tootearendusele. Selle hädine aseaine oli parteiline kontroll ja riigiplaan, kuid tõesti hädine aseaine, ei enamat. Tavaliselt rõhus riigiplaan ja parteiline kontroll sellele, et toota senisest rohkem, et kogu rahvamajandus saaks toodetega rahuldatud. Neid asju, mida OLI küllalt, oli tegelikult üsna vähe.
Kui sellises olukorras saadakse valmis mingi toimiva tootega ja sellist toodet jätkuvalt napib, siis on esmaülesanne toota seda rohkem. Alles teise- ja kolmandajärguline ülesanne on toote moodsamaks tegemine.
KRAZidega nii oligi - 1950ndatel (või 1960ndate algul) sai mudel hädapäraste vahenditega välja töötatud ja praktika näitas, et see on täiesti kasutatav ja toimiv ning seda jätkuvalt vajatakse. Mis siis ikka - kui neist on puudu, siis muudkui vorpige! Keegi ei olnud väga huvitatud, et investeeritakse lisaressursse kalliste suurte hüdrauliliste presside soetamiseks, et saaks täismetallkabiini jaoks ruumilisi plekke stantsida.
Inimene, kes pole elanud nõukaajal, ei kujuta tihti tollaseid suhteid ette...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne