Emmiliste difritest?
#21

Ishijupp Kirjutas:
motamees Kirjutas:Lihtsalt tahtsin sind elutarkusega harida

Motamees, ma ei tea mis on sinu probleem ja ausalt öeldes ei tahagi teada, aga sinu esitusstiil on solvav ja sobiks paremini armunud keskkoolipoisile, kes oma tüdrukule ei suuda kuidagi selgeks teha, et ta on tark, hea ja ilus. Minu uskumused on arvestuslikud ja ei kehti, samas tood ise tõestuseks uue hulga subjektiivseid väiteid ja jaburaid illustratsioone (linttraktor).

Ärge poisid põrkige tühja. Mota on tiba vanem inime ja näind elus paljusid linttraktoreid ja mootoreid, seega teatud piirides võib suurema arvutamiseta, katse-eksituse kogemustele tuginedes väita ühe või teise asja toimivust.
Nooremad, sageli peenemalt koolitatud inimesed usuvad enam arvutustesse ja õige ka. Kõiksugu peened versioonid odavam enne paberil läbi töötada kui rauas katsetada.
Arvutused aga ei võigi kehtida emmilise mootori puhul, mis nagunii vastu tehnika ja loodusseadusi töötab.

Lisaksin elutarkuse, tõsi ehituse kohta käiva, ehkki siiagi sobiks. Kuulsin selle kunagi ühelt Soome ehitusmeistrilt, Lemminkäise suurte asjade projektijuhilt Helsinkis.

"Teooria ja praktika erinevus pole kunagi ega kusagil suurem kui ehitusel!" (tehnikavallas)

Tervisid. Ivar

loll on loll olla.
Vasta
#22

nii siis, teema küll vana, aga uut ei hakka tegema. Viie kümnendatel toodeti m- listest urali tehases (imz) 500 kuubilist (võis olla ka tsipa üle 500 aga kindlalt alla 600, ehk siis vähemalt 100- 200 kuupi väiksem mootor, kui ülejäänud tolle aja emmilistel) tsiklit ural "odinuztka" mille tippkiirus tehase andmetel küündis 130 km/h. Muuseas oli tegu soolo pilliga!
Teiseks, oli miilitsa m- idel (650 ja 750 ccm) peal olnud ülekanne, mis pärinenud oma aegsetelt võidusõidu ratastelt (750 kuubilised) ja võimaldanud tipp kiiruseks 160 km/h.
Viimased olevat pidanud ka kiiremaks tehtud olema, et kõrgeid riigitegelasi turvates tzaikadest mitte maha jääda. Küsimused siis, kas keegi on kokku puutunud eespool mainitud esimese rattaga(huvitab väga, olen ratast näinud pildil ja tunnen huvi, kas ja kui palju esines või oli tegu pelgalt prototüüp mudeliga), ja või teab midagi kommenteerida ümber lükata teise ratta kohta.

huvitav, miks alati autot lahti võttes ja kokku tagasi pannes nii palju juppe üle jääb...?
Vasta
#23

Peter Kirjutas:
janno Kirjutas:On ikka, nt Dnepr-16. Aga vaevalt et teema algataja korviveo difris tigu ja taldrikut vahetada tahab Big Grin
Peaülekandes on kasutatavad vähemalt 4 erinevat varianti: 10x32, 10x36, 8x37 ja 9x35 hammast, mis kõik peaks universaalselt sobima M72/Ural/K750/Dneprile.

Tänud.
Seda oligi vaja teada.Big Grin

Külamutid rääkisid, et need nn. ülikiired ülekanded vajavad pisut korpuse freesimist, kuna tigu on liialt suure diameetriga (ilmselt siis see 10 hambaga variant). Pole ise näinud ning ei tea, kas vastab tõele või mitte.

Linttraktori teemal - mul on kodus nii lintraktor, kui korviga dnepraal. Lintraktori olemasolu tsiklit kiiremini liikuma ei pane ning varem või hiljem laguneb ta niikuinii, sõites 110-ga laguneb lihtsalt kiiremini olenemata peaülekande tüübist.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#24

Vana teemat üles soojendades tekkis küsimus, et kas 10-e hambaga teole on kaks taldriku varjanti, st 32 ja 36, see on muidugi selge, et nad peavad olema "paarilised".
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne