[Ranno]

Tere
Sai siis võetud aega ja püüan tööle panna ühte vana katuselaastu lõikamise masinat. Ei tahaks plekki ega eterniiti vanale paklmajale ju panna. Kuna masinal on ka arhailine lamerihma ratas küljes siis paistis esmapilgul sellest pöörlemisjõu võtmine lihtsam. Kuid juba esimestel katsetustel sain tagasilöögi osaliseks. Nuga ei suutnud puu küljest laastu läbi lõigata ning lamerihm hakkas libisema. Puu on oksavaba, suur lamerihmaratas on puust, läbimõõduga umbes 1,2m. Kahtlustan vale tera teritusnurka, ning kulumist. Nimelt on teritamisega kadunud keskkohast juba 20MM seega on tera juba palju kitsam. Kunagi ta ju pidi lõikama.
Kindlasti leidnub siin keegi kes on sellise asjaga varem kokku puutunud. Mis peaks olema tera teritusnurk? Lõiketera paksus on 8MM ja töötab risti puuga, mitte viltu!
Ranno

[dad]

Me kasutasime kunagi tõrva, et rihm vähem libiseks, tösi, mitte küll laastumasina juures.

Dad.

[Ranno]

Kas puutõrva ehk vaiku? Vanemad inimesed mäletavad ja soovitasid kasutada kampolit, mis on tegelikult männivaik millest on tärpentiin välja aurustatud. Lamerihma vedavale veorattale liimisin rihvelkommi, see enam ei libise kuid nüüd viskab rihma maha suurelt puitrattalt. Kui masina tera on nii kulunud siis ta ju ometigi kunagi lõikas ja palju. Vajan eeskätt infot tera nurga kohta, ning siis millise kaldega ta peaks olema juhtplaadi suhtes.

[TeeTL]

Lõiketera paksus on 8MM ja töötab risti puuga, mitte viltu!

Suuremat võhikut kui mina laastulõikamise alal on küll raske ette kujutada, aga vähemalt sama raske on mul ette kujutada, et laastu lõigatakse risti puuga? Või mida selle "viltu vs. risti" all oli mõeldud?

Natuke infot ja küsimusi küsida saad ehk siit. Tera nurgaks on samas öeldud 15 kraadi.

Pealeselle soovitatakse siin:
"Lisaks õigele varumisajale on oluline, et pakud enne laastude lõikamist vees liguneksid."
See võibolla pole lõikamisega seotud, vaid kestvusega, aga üldiselt märg puu allub lõhkumisele-lõhenemisele paremini küll.

[gruppen]

Mõned mõtted...
1) Milline see rihm ka on millega tegevvus toimub? Ajus oleks mul nagu info, et oma-aegsed rihmad nimelt üheltpoolt nagu kumeeritud, teiseltpoolt tavaline kudum. Kumeeritud külg siis ilmselt ei tahaks eriti omast vabast ajast libiseda. Tõrvaga saab küll jah n.ö. rihmasid noorendada.
2) Millega Te seda ringi ajate seal üldse?? Stats. mootoriga? (see niisama küsimus)
3) Kas kuskilt äkki midagi hooratta moodi asja puudu ole?? Või kus see masin seisnud on? Äkki see suur rihmaseib nii kuivanud (kergeks), et vajalikku pöördemomenti ei teki (keeruline sõnastus-ehk saate aru) ning tera ei jõua läbi minna.
4) Vedav seib on õige suurusega? Juhul kui mootor agregaadi küljes siis ignoreerige seda küsimust. Mõte on selles, et kui mingi muu asjaga ringi ajada seda siis ei pruugi ka seda "hoogu" tekkida.
5) Millise seibi peal see libisemine täpselt toimub? Vedav seib peab olema sile, veetav aga kumera profiiliga. Ju siis selle vedamise/vabast ajast laisklemise pärast ma usun.
6) Kuna ma tegelikult ei ole laastumasinaga tööd teinud ja pole ka õieti ühtegi läbi näppinud siis võib kõik eelnev ka täiesti "umbluu" olla. Sellisel juhul arvestage ühe vabandusega

[Ranno]

Kasutuses on kahte tüüpi lõikega masinaid, ühtedel on tera viltu, väikese nurgaga läheb puu sisse, teistel läheb risti kogu pakulaiuselt. Eks kui noaga paku otsa lõigata siis kõige raskem saab olema algul see nuga sinna puu sisse saada ehk esmane lõhestamine.
Ma olen ise ka selle 15 kraadise noaterituse koha leidnud, kuid teises kohas pakutakse 25-30 kraadi.

[motamees]

Masinat ise pole näinud, tera kohta ka midagi eip oska õelda. Küll aga rääkisin kunagi ühe "laastumehega" juttu. Mäletan, et imestasin veel, et laastu lõigatakse VÄRSKEST puust ja kohe pandi see ka paika.
Äkki on selle infoga midagi teha?

[uko]

Kui viitsid kohale sõita saad töötavat masinat näha.Viljandi lähedal.

[Ranno]

Ringi ajan seda masinat sõiduauto velje külge keevitatud torult mis on kaetud rihvelkummiga. Hetkel toimub libisemine just veetaval suurel puurattal. Lamerihm on mõlemalt poolelet tavalise kudumiga.Teisel pool vänta ei ole hooratast vaid on veoketi hammasratas 200mm et saaks ka elektrimootori ja reduktoriga masinat ringi ajada. Veetav ratas ei ole pealt kumer. Eks järgmisel katsel proovin hoorattale raskuse paigaldada.

[Ranno]

Probleem ongi selles et lõuna-eestis on neid masinaid küllaga mida vaadata. Minu asukoht aga Harju ja Järvamaa piiril.

[Ranno]

Kui viitsid kohale sõita saad töötavat masinat näha.Viljandi lähedal.

Kas saaksid uurida selle töötava masina lõiketera. Üks teradega kauplev asutus soovitas mulle otsida vedruterase materjalist lehte. Arvatavasti siis saha tera.

[gruppen]

Ma usun, et nad mõtlesid pigem mingit suurema veoauto vedrulehte.

[uko]

Seda lõiketera asja saab uurida küll aga neid on muidugi mitu tükki.Oli mure vist,et ei kannatanud hästi kuuseoksa.On silokobaini tera ja praegu on vist sepa tehtud tera.Kindlasti peavad olema raskusega rattad.Kuna asi töötab küllalt väikeste pööretega siis ei jõua paljast võlli ringi ajades masin laastu lõigata.

[IIIFFFAR]

Oli mure vist,et ei kannatanud hästi kuuseoksa.

Mida kuradit laastulõikajal kuuseoksaga pistmist??
Haavapakust ikka lõigatakse laastu. Mustast lepast võib ka.
Kehvemad üksiküritajad kiskusid vanal ajal oma tarbeks hoopiski käsitsi liimeistriga laaste. Haaval nõnda halgas puit, et pole käsitsigi teab mis suurem vaev. (või siis, et tänapäeva se kodaniku jaoks ehk on ka, vanasti tegid seda küll naised seniks kuni mehed seljas pakkusid metsast koju tirisid.
Liimeister siis nisuke riistapuu:

http://www.metsatarvikud.ee/?mod=shop&mid=1&smid=151&slid=152&language=estonian&pid=244

üldiselt palgi koorimiseks aga laastu kõlbab ka katkuda.

[Ranno]

Jutt õige. Suurema oksaga ei ole midagi selle laastumasina juures teha. Kuid siiski on vahel ka alumisel kuusenotil mõni väiksem oks sees mis on tarvis vähemalt läbi lõigata et puhtama kohani jõuda.
On kasutatud ka adra hõlma, saha alumist teraäärt milledest on välja käiatud lõiketera.
Kust saada veoauto vedrulehte??Kui kellelgi on Harjumaa piires pakkuda siis oleksin huvitatud. Laius võiks olla umbes 80-120MM ja paksus 8-10MM ja pikkus mitte vähem kui 260mm.

[weldman]

Mida kuradit laastulõikajal kuuseoksaga pistmist??

Natuke on. Ja tsitaat palkmajaehitajatelt:

...Üldiselt peetakse parimaks laastumaterjaliks kuuske, järgnevad haab ja mänd. Kuuselaastu peetakse niiskusele kõige vastupidavamaks, nõrgaks küljeks on kuuse liigne okslikus. Haab on kõige odavam materjal, samuti on haavast kõige lihtsam laastu lüüa. Negatiivseks küljeks on haavalaastu tugev keeramine lõunapoolsel küljel. Laastu on katusele löödud nii toorelt kui ka kuivatatult...
Ja pärit on see: http://www.hot.ee/ragnerl/vanaajamaja/uurimus.html

[IIIFFFAR]

Võib ka tõesti olla. Pole nõnda peenelt kursis. Haab lihtsalt optimaalseim ja levinuim versioon puitkatuseks olnud. Tunnistan, et võtsin suu täis üldteoorias, olemata ise iial ühtegi katuselaastu lõiganud. Sindleid olen küll saaginud.
Laastuga isiklik kokkupuude vaid ühe küünikatuse tegemine 20a. tagasi. Sääl oleks kestvust ka põnev jälgida. Sillaotsa muuseumis, Velisel sai suurele küünile katus pääle just laulva revolutsiooni aegu 1988 augustis. Ise pole aastaid sinnakanti sattunud, ega teagi mismoodi see täna välja võiks näha.
Enda saetud sindlist on välipeldik tänaseks 15a. kestnud, see pole aga sindlile muidugi veel vanus, millest järeldusi teha.

[uko]

No tore ,laastu asi sai selgeks.Uurisin oma esivanema käest natuke asja.Adra tera pidi olema päris hea aga mitte see mis vaja.On olemas ka ära andmiseks midagi.Kuna mõõdud olid ka eelnevalt olemas uurin homme edasi.Kui muidugi on huvi?

[Ranno]

Olen kindlalt huvitatud. Kahjuks laastab Kuusakoski(Emex) iseehitajate varusid, nii et kui mingit juppi on tarvis siis seda ei ole enam vanast töökoja rauahoovist võtta. Kui nüüd seda tera teritusnurka ka teada saaks.

[motamees]

Kust saada veoauto vedrulehte?

Kui teel sõites silmad lahti hoida, siis pole leidmine vast probleem.
Ise olen nii mitut kohanud. Ühest on isegi puulõhkuja tera tehtud.