Jah, leidnud minagi 87 aasta Honda tagumistest tiibadest vanu riideid, mis olid eposse mähitud ja siis üle pahteldatud ja värvitud.
Kuid kuuke-kaks tagasi montaaþvahuga (mis on tema eestikeelne vaste, muide) ülesehitatud ukse ala serv kipub nagu metalli ja makro ülemineku kohalt roostetama. Njah, ega ma niiväga korralikult ei teinud.
Kuid muuks ta ei kõlba kui hädaremondiks mõnele sarale, mil ühesoomekeelsefirma teekond lähitulevikus ees.
motamees Kirjutas:Mina olen Makrofleksi kasutanud autode juures mitmel eesmärgi.
1) ...
Ehk on veel kasutusvaldkondi.
Üks valdkond unus mainimata. Möödunud aastal juba panin talveks kastika tagasillareduktori vahumähisesse. Kevadel koorisin osa maha. Täna lasin uuesti kogu reduktori üle. Niimoodi soojustatud reduktor on sõites soojem - õli vedelam.
Suurepärane idee. Sedasi võib ju ka mootori vahuga ära katta ja ei ole vaja mingeid plokisoojendusi ning sünteetilisi õlisid. Kindlasti saab kõvema külmaga sääraselt ülevahustatud tagasillaga kohe lendstarti teha.
rollfix Kirjutas:Suurepärane idee. Sedasi võib ju ka mootori vahuga ära katta ja ei ole vaja mingeid plokisoojendusi ning sünteetilisi õlisid. Kindlasti saab kõvema külmaga sääraselt ülevahustatud tagasillaga kohe lendstarti teha.
Seda kapotialust "soojustust" kasutati Narvas "sõprade ja heade inimeste" bemmide juures.
Makroflexiga on see häda, et imeb niiskust ja mitte vähe. Samas on olemas paatidel kasutatavad vahud, mis niiskust tõrjuvad. Arvan, et neid oleks autokeredes mõttekam kasutada.
Uretaanvaht on ju tegelikult hea asi, sellega täidetud karbid on tunduvalt jäigemad, kuna vaht ei lase pindadel üksteise suhtes väänduda.
vootele Kirjutas:Uretaanvaht on ju tegelikult hea asi, sellega täidetud karbid on tunduvalt jäigemad, kuna vaht ei lase pindadel üksteise suhtes väänduda.
Autokere jäikuse peab tagama siiski kere ruumiline konstruktsioon, mitte miskid "mögid" selle sees. Ka korralik ruumiline metallkonstruktsioon ei anna väänduma ja avaldab tegelikult sellele vastupanu PALJU rohkem, kui miskine kahtlane vaht.
Kes on tipikoolis käinud, tuletage meelde tugevusõpetuses jm kaasnevates ainetes õpitu...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Uretaanvaht karbi sees on vist jah liiga vedel ollus, aga muidu annab kärgstruktuur ruumilise struktuuri sees tugevust kõvasti juurde. Monokokide juures kasutatakse näiteks alumiiniumist või aramiidkiududest kärge kesta eri kihtide vahel.
Muidugi see kõik on raketiteadus võrreldes makroflexi pudeliga ümber auto käimise Seega mõlemal on õigus.
rollfix Kirjutas:Suurepärane idee. Sedasi võib ju ka mootori vahuga ära katta ja ei ole vaja mingeid plokisoojendusi ning sünteetilisi õlisid. Kindlasti saab kõvema külmaga sääraselt ülevahustatud tagasillaga kohe lendstarti teha.
Seda kapotialust "soojustust" kasutati Narvas "sõprade ja heade inimeste" bemmide juures.
Tõepoolest tehakse nii,olen isegi nii toiminud,aga ainult sumbutajasse lasin mitte kapoti alla
rollfix Kirjutas:Suurepärane idee. Sedasi võib ju ka mootori vahuga ära katta ja ...
Võid ju läbi lillede tögada aga mootori soojustamisega tegeletakse põhjarajoonides igal talvel. See ei välista sünt õlisid ja plokisoojendusi. Ega siis soojustus ise sooja ei anna. Küll aga ei lase mootoril nii kiiresti jahtuda.
Olen külmadel talvedel soojustanud mootorit kivivillaga. Pakid ploki kenasti kivivilla sisse ja moto seisab neli tundi soe. Muidu oli nii, et läksid korra poodi ja tagasi tulles enam temp andur ei näidanud. Villaga soojustatud mootoril oli seier langenud õige vähe.
Villaga soojustamisest on kasu lühikeste ja tihedate otste sõitjatel.
Makroflexiga tihentatakse ka viljaveoautode kastid, et vilja ei kaoks. Veel üks tuttav lasi räbiroostetanud küljekarbid 01'el vahtu täis, et saaks ülevaatuselt läbi ja aastakese veel enne kuusakoskit sõita.
hulgus Kirjutas:Ja neile, kes väidavad, et makro veekindel on, siis arvake uuesti. Tegelikult imab kui svamm, ainult aeglasemalt ja sedajagu ka kuivab kauem. Olen näinud seda "makro keevitust" piisavalt ja ise kah ohver olnud. Just "keevitatud" kohtadest paneb rooste rauda, kohe kahe suupoolega. Anna ainult vähe (õhu)niiskust juurde.
Vaidleks siin vastu.
Ei ima ta midagi. Lasin ka ise üsna ammu (u. 10 a tagasi) ühel oma autol tagatiiva ja välimise rattakoopa vahed makrot täis ja kestab siiamaani - koopaservad pole ära kukkunud, pigem roostetavad muud kohad. Ilmselt makro õhumullikesed pole omavahel ühendatud, nagu svammil...(kuigi, tänapäeval on olemas ka vett mitte imavaid svamme - neid kasutatakse müraisolatsiooniks)
Pigem on küsimus vast selles, kui kuivaks ja puhtaks pinnad enne saada ja kuidas seda makrot välismaailmast isoleerida.
Täna ma selliseid meetodeid, muidugi, enam ei kasuta, aga, üllatuslikult, täitsa töötab...
Makroflex, Penoflex ja teised vahud ... kui kuivanud koorikut lahti ei lõigata siis ei hakka imama.
Ja kui rääkida mootoriruumi soojustamisest jne. siis Top gearis oli ilus näide kuidas kolm mehikest oma masinaid uppumiskindlateks tegid. Jeremy Clarkson i masina mootoriruum lähs suht ruttu põlema. Aga kui tulised kohad tahavad vahtu siis on olemas tuletõkke vahud mis peavad teatud aja ja teperatuuril vastu .
Aga kui ikka vaja kapote alust soojustada siis võrkmatt villad on olemas mis kannatavad kuuma ja kõike muud .
See ei välista sünt õlisid ja plokisoojendusi. Ega siis soojustus ise sooja ei anna. Küll aga ei lase mootoril nii kiiresti jahtuda.
