[Tommike]

Huvitav kas see ERR reporter käis tee peal kiirust mõõtmas? 110km/h?? Ja asulas 60-70km/h? Mu meelest on rekkatel piirajad 88-90. Vähemalt sellel oli,millega ise 7 aastat mööda euroopat nühkisin. Aga võibolla eriveosed võivadki lennata,tee peal.

[PlyVal64]

Iseenesest suht sama suurusjärgu elukad, jaht 30tonni raskem, praam 5meetrit pikem samas.

Nalja teed või? Eesti rauakolakas oli KOOS auto ja treileriga 80 tonni, see lukspaat ise 210 tonni! Ja kõrgus on kordi suurem probleem, kui laius või pikkus. Laius on Tallinn-Tartu trassil olematu mure, Tartu Maja valmismooduleid veetakse ööd-päevad läbi.
Imevedu oli tõesti selle Esline-trafo vedamine. Esiteks suhteliselt haruldane valmistoode, üliraske jne. See raudjunn (sõltumata minu ülisuurest veesõidukiarmastusest) on kõige tavalisem junn, kus veesõidukiga pole veel mitte mingit seost.

Sellises pikkuses-kaalus raudtarindeid veetakse üle maailma kogu aeg. Maailmas ehitatakse nimelt väga palju ja väga suuri objekte. Sillad, staadionid, tehasehooned, lennukid jne. Nende detailid on isegi suuremad. Ja ka reaalsete suurte, pikakde, kõrgete ja laiade veesõidukite vedu on tavaline. Nimelt ei asu enamus "väike"laevade tehastest teps mitte mere ääres sadamates, vaid puhta keset maad. Mis te arvate, kuidas need sajad superjahid suuruses 30X6 meetrit ja suuremad vette saadakse? Ikka veoautoga sadamasse, seal kiil alla, kraanaga vette ja siis 35 meetrit kõrge mast peale.
Kurat, Soomes on puidurekka kogukaal lubatud mingi 60 tonni vms. Oluline sündmus olnuks see siis, kui tõesti tulnuks Tallinnas trolli-trammi liinid maha võtta, olulisel hulgal märke ja puid saagida, mõnest idiootsest sillast, nagu too ülimadala sildeavaga puujunn Vaidas mis mitte kuhugi ei vii, üle põllu mööda sõita ning asi oleks kaalunud 200 tonni ja rohkem. Praegu oli tegu lihtsalt natuke suurema ülegabariidilise veoga, millest tehti nii meeletu meediasündmus, et suisa paha hakkab, Postimehes üle kahe lehe... Siis võiks nupukesi treida iga betoonist sillamooduli veost, mis üle 18,5 meetri kogupikkuses.

Edit: lihtsalt näide riistapuust, mille roolis olen ise ka olnud. Neid veetakse suisa läbi mandrite (Bruneid veeti risti läbi Austraalia) ilma igasuguste probleemideta. Autorong 30 meetrit pikk, 5,1 lai, kaalu on küll vähe, kokku vast 30 tonni. Ainult taga sõidab auto ja keegi ei ohi. Tegu siis VO70 Ericsson jahiga, mis ei ole üldse mingi eriliselt suur purjekas maailma mõistes. Põlluvahe teed pidi, lastakse uhke hooga sellisega. Pane tähele, kinnitatud vaid 8 tavalise koormarihmaga, taga pole mingeid pika veose märke etc, etc. See on arenenud maailm, mitte Eesti mendipedede-ametnike riik.

[CORRADOg60]

Iseenesest suht sama suurusjärgu elukad, jaht 30tonni raskem, praam 5meetrit pikem samas.

Nalja teed või? Eesti rauakolakas oli KOOS auto ja treileriga 80 tonni, see lukspaat ise 210 tonni! Ja kõrgus on kordi suurem probleem, kui laius või pikkus. Laius on Tallinn-Tartu trassil olematu mure, Tartu Maja valmismooduleid veetakse ööd-päevad läbi.

Kust said numbri 210tonni? Sinu pandud lingil kirjas 160t. OK, Sina mõtlesid auto kogu kaalu, mina selle praami kogukaalu (nagu kirjas) üle 130 tonni.

Imevedu oli tõesti selle Esline-trafo vedamine. Esiteks suhteliselt haruldane valmistoode, üliraske jne. See raudjunn (sõltumata minu ülisuurest veesõidukiarmastusest) on kõige tavalisem junn, kus veesõidukiga pole veel mitte mingit seost.

Sellises pikkuses-kaalus raudtarindeid veetakse üle maailma kogu aeg. Maailmas ehitatakse nimelt väga palju ja väga suuri objekte. Sillad, staadionid, tehasehooned, lennukid jne. Nende detailid on isegi suuremad. Ja ka reaalsete suurte, pikakde, kõrgete ja laiade veesõidukite vedu on tavaline. Nimelt ei asu enamus "väike"laevade tehastest teps mitte mere ääres sadamates, vaid puhta keset maad. Mis te arvate, kuidas need sajad superjahid suuruses 30X6 meetrit ja suuremad vette saadakse? Ikka veoautoga sadamasse, seal kiil alla, kraanaga vette ja siis 35 meetrit kõrge mast peale.
Kurat, Soomes on puidurekka kogukaal lubatud mingi 60 tonni vms. Oluline sündmus olnuks see siis, kui tõesti tulnuks Tallinnas trolli-trammi liinid maha võtta, olulisel hulgal märke ja puid saagida, mõnest idiootsest sillast, nagu too ülimadala sildeavaga puujunn Vaidas mis mitte kuhugi ei vii, üle põllu mööda sõita ning asi oleks kaalunud 200 tonni ja rohkem. Praegu oli tegu lihtsalt natuke suurema ülegabariidilise veoga, millest tehti nii meeletu meediasündmus, et suisa paha hakkab, Postimehes üle kahe lehe... Siis võiks nupukesi treida iga betoonist sillamooduli veost, mis üle 18,5 meetri kogupikkuses.

Sellist suuremamõõtmelist transporti liigub meil nii harva, samas on lõviosa meie teedevõrgust ja energiavõrgust projekteeritud suht ammu, ja keegi pole eriti sellise asja peale mõelnud, et kellegil on vajadus vedada midagi sellist. Ja pole meil ju praktiliselt mingit sellist tööstust, millest sellise asja järgi tõsine vajadus tekiks. OK, on mõned väiksemad tegijad, aga nad leiavad praegu viisi, kuidas oma transport edukalt lõpule viia.
Vaida silla mõttekuse üle pole juurelnud.

Edit: lihtsalt näide riistapuust, mille roolis olen ise ka olnud. Neid veetakse suisa läbi mandrite (Bruneid veeti risti läbi Austraalia) ilma igasuguste probleemideta. Autorong 30 meetrit pikk, 5,1 lai, kaalu on küll vähe, kokku vast 30 tonni. Ainult taga sõidab auto ja keegi ei ohi. Tegu siis VO70 Ericsson jahiga, mis ei ole üldse mingi eriliselt suur purjekas maailma mõistes. Põlluvahe teed pidi, lastakse uhke hooga sellisega. Pane tähele, kinnitatud vaid 8 tavalise koormarihmaga, taga pole mingeid pika veose märke etc, etc. See on arenenud maailm, mitte Eesti mendipedede-ametnike riik.

Muideks, mina küll neid linke lahti ei saa.

[41Degree]

See on arenenud maailm, mitte Eesti mendipedede-ametnike riik.

Tuli ära... Nüüd üks kogupauk Ansipi pihta, väike vandenõuteooria ka veel sekka ja ongi üks "tavaline" teema olemas.
Nagu öeldakse, ega lollus ei anna häbeneda ja mina ka ei häbene: mina näiteks ei saanud aru, kuidas ametnikud ja "mendid" nüüd teemasse läksid. Aga ega vist iga mats ei peagi nii peenetest maailmaasjadest aru saama...

No heakene küll, kui maailmas veetakse kogu aeg selliseid laadungeid (milles ma, muide, ei kahtlegi), siis kui palju on meie koduukse juures veoseid, mis on 7 meetrit laiad? Päris iga päev vist ei veeta sellist asja meie riigi ühest otsast teise? Paraku ei ole meie mastaabid sellised nagu on Austraalias või Saksamaal... Õnneks või kahjuks, kuidas kunagi.

Võrdluseks: kui edukas ärimees sööb iga päev heas restoranis 500 kroonise lõuna (vastused teemal "Mis lõuna sa saad 500 krooni eest? Toiduülejääke saad, sest vaata Pariisis on asi nii..." on oodatud minu postkasti ), siis see ei ole tema jaoks eriline sündmus. Kui mõni teine inimene, kes nii hea järje peal ei ole (põhjustest olenemata), saab omale sellist einet lubada kord aastas, siis see on tema jaoks sündmus. Nii et kõik on suhteline

Mina isiklikult leian, et meediakajastus on olnud natuke ülepingutatud. Üldse mainimata jätta oleks olnud minu meelest... Hmmh... Ei leiagi õiget sõna. Ütleme nii, et kui see lugu/pilt oli Baari-Paavo või Farmi-Gabrieli asemel, siis läks see igal juhul asja ette Ning loomulikult, eks alati saab paremini. Aga eks see kõik ole maitse asi...

[XTA]

Sellises pikkuses-kaalus raudtarindeid veetakse üle maailma kogu aeg. [...]
Oluline sündmus olnuks see siis, kui tõesti tulnuks Tallinnas trolli-trammi liinid maha võtta, olulisel hulgal märke ja puid saagida, mõnest idiootsest sillast, nagu too ülimadala sildeavaga puujunn Vaidas mis mitte kuhugi ei vii, üle põllu mööda sõita ning asi oleks kaalunud 200 tonni ja rohkem. Praegu oli tegu lihtsalt natuke suurema ülegabariidilise veoga, millest tehti nii meeletu meediasündmus, et suisa paha hakkab, Postimehes üle kahe lehe...

Milles meie süüdi oleme, et ajakirjanikel pole millestki põrutavamast kirjutada ja nad (kindlasti osad meist ka) pole näinud, kuidas arenenud riikides suuri asju veetakse. See Vaida sild on püsti aetud Vaida keskusest vaadates teiselepoole Tartu trassi planeeritavat elamurajooni silmas pidades. Praegu on seal jah vaid tühi maa.

1991 [...] (täpset kuupäeva ei mäleta, aga kuskil augustis see oli).

Minu mäletamist mööda toimus see Mäo laevapõleng mõnevõrra hiljem, umbes oktoobris. Üks vihje ka:

Andmebaas Tartu Kodulugu
autor Paju, T.
artikli pealk. Äpardunud äri ärapõlenud monument: Põlenud laev seisab Mäo ristis juba teist kuud : [Tartu kooperatiivile "Eliita" ja Tartu jõesadama tehingust]
nimetus Postimees
ilmumisaeg 1991.11.16
leheküljed lk. 5
märksõnad Tartu / veetransport / sadamad / laevad / kooperatiivid

[Raudpats]

Minul on küll natuke teist-laadi küsimus peas. Nimelt , et kas seda praami ei oleks lihtsam olnud veeteed mööda Tartusse toimetada? Tallinnast Narvani mööda merd ja siis edasi mööda Narva jõge Peipsini ja siis mööda järve Tartusse. Vanasti sõitis jõelaev Mustveest Narva alla mingisse Venemaa sadamasse ja see laev vist ei olnud oluliselt väiksem , kui praegu veetav praam. Narvas on muidugi hüdroelektrijaam ja sellel on tammid ja turbiinid, sealt laevaga läbi ei lähe. Aga HEJ on ühe jõeharu peal, teine peaks olema vaba. Kas keegi oskab kommenteerida?

[mrali]

Narvas oleks see nagunii tulnud ka veest välja tõsta (elektrijaama äravoolukanal vms iganes ei mahuta ka sellist laeva).

[XTA]

Narvas on peale olematu sügavuse ja kiire voolu lisaks kosk ja kärestik vahel.

kalamees 11.12.2008 11:26
Narva jõe soovitajatele veidi infot jõe laevatatavuse kohalt:
Peipsi suudmes on Eesti pool jõgi nii madal, et tuleks Vene poolele kalduda.
Kuningküla juures on jõe sügavus kohati 0,5 meetrit millele lisanduvad suured kivid jõepõhjas ja päris kiire ning keeristega vool.
Sai suvel merekaatriga Tartust Narva sõitmist proovitud ja enne Kuningküla tagasi keeratud.

[via]

See pole veel miskit võrreldes sellisega:
http://www.youtube.com/watch?v=SixhOFM6PGo&watch_response

[dad]

Tupolev Tu-144 teekond Sinsheimi muuseumisse ...

http://www.youtube.com/watch?v=UNdEC3k7qAQ

Kahjuks on sealt väljas kiirtee sildade alt läbimine 2cm õhuvahega, küll aga võib seda video endale osta või muuseumis vaadata

Dad.